Miljonid fännid, kes 2011. aasta detsembrist saati on suure õhinaga mänginud arvutimängu “Star Wars: The Old Republic”, teavad hästi, milline madin sealses virtuaalmaailmas inimeste ning kõikvõimalike ulmeliste ja küberneetiliste olendite vahel käib.

Vähe teada on aga fakt, et suur osa neist arvutimaailma “kollidest”, nende rõivastusest, sõjariistadest ja sõidukitest loodi Tallinnas, loomaaia naabruses tegutsevas disainistuudios Ringtail Studios.

IT-ärimehele Anton Iljinile (33) kuuluvas ettevõttes vihuvad noored eestivenelastest kunstnikud digitaaltahvlite taga 3D-mudeleid, 2D-jooniseid, tekstuure ja animatsioone teha. Enamikul firma töötajaist on taskus Kunstiakadeemia diplom ning nad teenivad kuupalgana keskmiselt 1500 eurot kätte.

Kümne aastaga on Iljini firma tänu headele referentsidele jala kenasti suure mängutööstuse ukse vahele saanud. Viimaste aastate müügikäive on firmal kõikunud vanas rahas kahe ja kaheksa miljoni krooni vahel. Näiteks loodi Tallinnas suur osa Soome mängutootja Remedy menuka thriller-mängu “Alan Wake” graafikast, sealhulgas kõik sõidukid (kokku umbes 40) ja mitmed tegelaskujud – need tuli konstrueerida reaalsete inimeste fotode põhjal nii-öelda millimeetritäpsusega!

“Tunne on, nagu teeks filmi,” iseloomustab Iljin tööd mängumaailmas. “Teed ja teed aastaid, ilma et tulemust näeksid. Aga kui siis ühel hetkel on asi valmis, tunned rõõmu, et oled saanud hakkama millegi suurega. Ja pakatad uhkusest, kui sinu nimi tiitritesse kirjutatakse.”

Koostööd on Ringtail teinud (või vähemasti on seda arutanud) firmadega Rovio (“Angry Birdsi” looja), Warner Brothers, Cartoon Network Games, Sony Entertainment jpt. Oma senise tööga on Eesti noored kunstnikud võlunud isegi mänguäri absoluutset superstaari Zyngat. Iljin külastas hiljuti nende California peakontorit, mis palus eestlastel visandada mõned stseenid “MafiaWarsi” mängust (näiteks stseen, kus mafioosod ründavad relvastatud rahakonvoid) ning disainida rõivaid kultusmängu “FarmVille” tegelastele. Samuti on Ringtaili kunstnikud töötanud õppemängude ja isegi online-hasartmängude graafikaga.

Ringtaili senise edu taga on suuresti aga osalemine maailma kalleimaks videomänguks peetava “Star Wars: The Old Republicu” tegemises. Ligi viis aastat arendatud ja mullu detsembris turule paisatud mängu eelarvet hinnatakse vahemikku 150–200 miljonit dollarit. “Star Warsi” mängu tõi turule USAs Texases tegutsev Kanada päritolu mängutootja Bioware, millel on esindus ka Iirimaal. Bioware eestlastelt allhankena tööd ostiski.

Mänguäris käivad asjad nii, et kõigepealt tellivad mänguarendajad disainistuudiotelt proovitööd. Kui need sobivad, võib firmadele juba suuremaid töid usaldada. Iljin ütleb, et eduks on vaja talente ja kogemusi. “Eestis sel alal kogemusi pole, kuid palju talente on küll! Kogemused saame inimestele ajapikku ise anda, kuid kunstiand pole õpitav.”

Anton Iljini sõnul töötas “Star Warsi” kallal tema firmas 25 täiskohaga kunstnikku kaks ja pool aastat järjest. Töörütm oli sujuv: Tallinnas tehti joonised valmis ja saadeti Ameerikasse, kus Bioware need öösel (kui USAs oli päev) üle vaatas ja järgmiseks hommikuks Tallinna tagasi saatis.

Ühe tegelaskuju kallal võis üks kunstnik vaeva näha mitu nädalat. Vastavalt etteantud kriteeriumidele (sada lehekülge tehnilisi üksikasju) disainisid eestlased “Star Warsi” tegelasi ja nende rõivastust. Viimasest valmis Tallinnas näiteks üle 400 versiooni. “Me saavutasime suurte tegijate usalduse, sest pakkusime head kvaliteeti ja häid tulemusi.”

Kuid kas selline uhke allhanketöö end ikka tõesti ära tasub? Koore riisuvad tavaliselt ikka tellijad ja näiteks sel nädalal oli Ringtailil üleval enam kui 7500eurone maksuvõlg.

Iljin möönab, et kerge see äri pole. Esiteks on mängutootjad kitsid: ütlevad, et selline on nende pakutav hind ja kui ei meeldi, siis tellivad Hiinast kolm korda odavamalt.

“Meiega arvestatakse. Aga rikkad me veel ei ole,” naerab Iljin. “Kui mängu saadab edu, saavad rikkaks mängutootjad. Meile, disaineritele, makstakse ikka fikseeritud tasu. Ja kogu copyright’i anname ära!”

Teiseks teeb allhanketööle toetumise keeruliseks asjaolu, et töökoormus pole stabiilne – kord tuleb firma palgal hoida nelikümmend kunstnikku, siis piisab aga vaid kümnest. Arvestada tuleb ka konkurentidega, tõsisemad neist asuvad Ukrainas ja Bulgaarias.

Kolmandaks tuleb Iljini sõnul arvestada, et kunstnikud pole insenerid, nad on sellised “omamoodi hinged”, kellele tuleb rangeid töötähtaegu meelde tuletada.

Et tulevikus ettevõte päris uuele tasemele viia, kavatseb Iljin hakata Tallinnas ise mänge tootma.

“See annab suuremad võimalused rikastumiseks!” teab Iljin kindlalt, viidates Soome fenomenile “Angry Birdsile” ning Eesti edukale mängutootjale Creative Mobile, mis lööb kümnete miljonite kasutajate seal laineid võidusõidumänguga “Drag Racing”.