Stsenaarium X - kas Aleksius II tahtis olla maetud Eestisse?
Ekspress.ee toob toonase loo uuesti lugejateni.
Katoliku kiriku pea paavst Johannes Paulus II matused Vatikanis muutsid aprilli algul sulatõeks kõnekäänu "kõik teed viivad Rooma".
Kohale sõideti, kes millega sai. Kõrged väliskülalised, presidendid, peaministrid, kroonitud pead ja nende esindajad saabusid oma erireisidega kõigi mugavuste keskel. Nad omasid garanteeritud ligipääsu tseremooniatele ning VIPide turvamiseks rakendati erijõud kuni lennuväeni välja.
Lihtsad palverändurid ummistasid reisilennukeid ja ronge või logisesid Rooma poole oma Krakowist ja Varssavist renditud bussides. Paljudel juhtudel vaid selleks, et kohale jõudes avastada: eesmärgi ja oma silma vahele jäävad ikkagi kas rahvamass või teleekraan.
Tegu oli austusega mehele, kes juhtis maailma vanimat järjepidevalt tegutsevat institutsiooni. Roomakatoliku kirik loeb oma liikmeks üle ühe miljardi inimese tervel maakeral. Vatikani sõitis neist kokku "vaevalt" neli miljonit - Itaalia pealinnal Roomal, mis paavstilinnakut ümbritseb, on umbes kolm miljonit elanikku.
Võrdluseks - Eesti suures naaberriigis Venemaal enim levinud vene õigeusul on üle saja miljoni järgija. Venemaa kirikupea on tema pühadus Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II, kodanikunimega Aleksei Rüdiger (76).
Moskva patriarhaadi vene õigeusu kiriku liikmetel Eestis oli viimati võimalus usujuhile näost näkku pikka iga soovida 2003. aasta septembris, kui tema pühadus üle aastate sünnimaad külastas. Aleksius käis Tallinnas ka oma vanemate haual, kus toimus mälestustseremoonia. Ametlik ülevaade kajastab seda sündmust: "Tema Pühadus meenutas, et ligi 11 aastat ei saanud ta langetada pead oma vanemate haual, kes on maetud Eestimaa mulda, ning see lasus tema südamel raske koormana."
Aleksius II külastuse üks kõrgpunkte oli Kuremäe klooster, mis oma püsimise nõukogude ajal märgatavalt võlgneb just praegusele Moskva patriarhile.
Seoses külastusega ilmusid Eesti ajakirjandusse mitmed spekulatsioonid, et Aleksius II soovib lasta end pärast surma matta just Kuremäele, mis on patriarhile väga südamelähedane koht.
Ametlikku kinnitust sellele teabele pole. Üpris loomulikult peavad paljud õigeusklikud ka oma kirikupea eluajal tema testamendi võimaliku sisu üle arutamist enneaegseks ning sobimatuks.
Samas - kas Eesti riigiasutustel on õigus ignoreerida stsenaariumi, et suhteliselt lühikese etteteatamisajaga võiks tekkida olukord, kus näiteks sealsamas Kuremäel toimuvale õigeusklikule tseremooniale ja jumalateenistusele sooviksid kohale saabuda tuhanded inimesed piiri tagant?
Euroopa Liidu sees on reisimine viisavaba ning palverändurite kohalesõitu lühikese ajaga ei takista miski.
Eestisse kas või mõne tuhande palveränduri kohalesõitmine Venemaalt tähendaks neile kõigile vajadust hankida viisa. Ning sellise ootamatu inimtulva saabumiseks pole paika pandud mingeid ettevalmistusi.
Ekspressi konsulteerinud asjatundjad ja õigeusu kirikule lähedased allikad peavad Aleksiuse soovi saada kunagi maetud Eesti mulda üpris tõenäoseks ning meenutavad sel teemal liikunud varasemaid jutte. Nendest on teadlikud ka Eesti kõrged ametnikud. Kuid kuna ühtki ametlikku pöördumist ei ole selles küsimuses ei välisministeeriumile ega ka teistele riigiasutustele tehtud, siis dokumentides selle küsimuse olemasolu sama hästi kui puudub.
Riigikogu õigeusklike saadikuühenduse esimees Vladimir Velman ootab hoopis, et Aleksius II külaskäik Eestisse 2003. aastal ei jääks sugugi viimaseks.
"Üks võimalus oleks kutsuda patriarh taas Eestisse, kui mõne aasta pärast avatakse õigeusu kirik Tallinnas Lasnamäel. Selle projekt on juba valmis ning ehituseks kogutakse raha."
