Südamelt noor

Mõõdulindi abiga saab hõlpsa vaevaga määrata, ega kõhul tervisele ohtlikul määral rasva pole. Kui on, tuleks tervise säästmiseks eluviisi muuta.

Meditsiini edusammudest hoolimata on südamehaigused siiani jäänud juhtivaks surma põhjuseks kogu maailmas. Maailma Terviseorganisatsiooni hingu kohaselt sureb igal aastal umbes 17,5 miljonit inimest südamehaiguste ja insuldi tõttu (see moodustab umbes kolmandiku kõigist surmajuhtumitest) ja aastaks 2030 suureneb see 24,2 miljonini. See tähendab, et 32,5% kõikidest surmajuhtumitest on tingitud südamehaigusest. Südamehaigus on väljend, mida arstid kasutavad südameataki, insuldi ja kõrge vererõhu kirjeldamiseks.

Rasv kui riskifaktor

Viimastel aastatel on arstid üha enam veendunud selles, et inimeste kehakujul ja rasvkoe jagunemisel on suur mõju 2. tüübi diabeedi ja südamehaiguste tekkeriskile. Suurim oht on inimestel, kellel rasvkude ladestub pigem keskkoha kui puusade ümber. Kõhuõõnde ladestunud liigses rasvas vabanevad keemilised ained, mis võivad kahjustada siseorganeid ja takistada nende tööd. See võib viia teiste kardiometaboolsete riskitegurite, samuti südamehaiguste või 2. tüübi diabeedi tekkimiseni.

Üldine kardiometaboolne risk, mis kujutab endast üldist riski 2. tüübi diabeedi ja südamehaiguste tekkimiseks, on tingitud reast muudetavatest riskiteguritest. Need hõlmavad klassikalisi riskitegureid nagu suitsetamine, halva LDL-kolesterooli kõrge tase ja kõrge vererõhk ning arenevaid riskitegureid, mis on seotud liigse rasva ladestumisega kõhuõõnde, nt kõrge veresuhkru sisaldus, hea HDL-kolesterooli vähene sisaldus ja kõrge vererasva (triglütseriidide) tase. Ka mõne mainitud riskiteguri esinemine võib suurendada 2. tüübi dia-beedi ja südamehaiguse tekkeriski.

2. tüübi diabeet ja südamehaigused on omavahel seotud. Tavaliselt täiskasvanueas tekkiv 2. tüübi diabeet on kõige levinum diabeedi vorm. Selle diabeeditüübiga inimestel, kellel esineb täiendavalt ka mõni ülaltoodud riskiteguritest, on südamehaiguse tekke tõenäosus suurem. Ka vähendab 2. tüübi diabeet organismi võimet kontrollida veresuhkru taset. Kontrolli alt väljudes võib see põhjustada palju tüsistusi, sealhulgas südamehaigusi ja insulti.

Arstide hinnangul põeb kogu maailmas 2. tüübi diabeeti 194 miljonit inimest ja see arv kasvab aastaks 2025 oletatavasti 333 miljonini.

Õun või pirn?

Inimestel koguneb rasv keha erinevatesse piirkondadesse ja erinevaid kehakujusid võrreldakse õuna või pirniga.

Keha on õunakujuline, kui rasv on koondunud peamiselt vöökohta ehk kõhupiirkonda. Keha on pirnikujuline, kui rasv on kogunenud peamiselt puusadele ja reitele.

Rasva ladestumine ümber vöökoha (kõhupiirkonna rasvumus) on oluline kardiometaboolne riskitegur ja sageli aitab see kaasa teiste riskitegurite tekkele. Kõhupiirkonna rasvumusega inimestel on rohkem kui kaks korda suurem südamelihase infarkti tekkerisk kui nendel, kellel kõhupiirkonna rasvumust ei ole. Kõhupiirkonna rasvumuse levimus on üleilmselt väga suur, hõlmates 46% USA ja kuni 30% Euroopa riikide elanikkonnast.

Kõhupiirkonna rasvumust võib kergesti hinnata, mõõtes oma vööümbermõõtu. Selleks tuleb mõõdulint panna puusaluu tipu ja alumise roide vahelise osa keskele paljale ihule. Mõõtmise ajal peab kõht olema lõdvestunud, mõõdetav peab hingama välja. Euroopa Kardioloogide Seltsi soovitusel loetakse normaalseks vööümbermõõduks naistel 88 cm ja meestel 10 2 cm.

Eluviis tervise kaitseks

Lähenemisviis, mis hõlmab regulaarset kehalist tegevust, tervislikku toitumist ja vajadusel arsti väljakirjutatud ravimeid, aitab alandada südamehaiguse ja diabeedi tekkeriski või aitab – haigusseisundite olemasolul – vältida nende halvenemist.

Võtmesammud parema tervise poole on positiivsed muutused elustiilis, mis hõlmavad regulaarset mõõdukat kehalist aktiivsust ja tervislikku toitumist, samuti suitsetamisest loobumist.

Juba väikesed muudatused võivad anda üllatavalt häid tulemusi. Näiteks võib tervis muutuda märkimisväärselt paremaks, kui iganädalasse tegutsemisgraafikusse paigutada mõõdukas kehaline tegevus.

Kes vajab rohkem teavet ning individuaalseid soovitusi eluviisi muutmiseks, võiks nõu pidada oma arsti või meditsiiniõega.

Kehaline aktiivsus

Kehaline aktiivsus on terve elustiili lahutamatuks osaks. See tähendab tegelemist igasuguse meeldiva tegevusega piisavalt sageli, piisavalt kaua ja piisavalt intensiivselt, et hoida veresuhkur ja kehakaal kontrolli all.

Kehaline aktiivsus takistab südame enneaegset vananemist, aitab organismil nii lihaseid tugevdada kui ka veresuhkru sisaldust vähendada. Sellel on oluline mõju ka südame-veresoonkonnale, st südame ja kopsude tugevdamisele ning vere liikumise parandamisele.

Regulaarne kehaline aktiivsus aitab vältida ja kontrolli all hoida 2. tüübi diabeeti, samuti hoida normaalsena kolesterooli sisaldust ja vererõhku. Et toime oleks maksimaalne, peab valitud tegevus olema selline, mis suurendab veidi südame löögisagedust.

Südame-veresoonkonnale kasulikud tegevused on näiteks hoogne kõnd, intensiivne aiatöö, sörkjooks, ujumine, jalgrattasõit ja aeroobika.

Kes leiab endale sobiva liikumisala, võiks alustada vähehaaval iganädalase treeninguga. Seejärel võiks pikendada treeningu aega 30–45 minutini kolmel kuni viiel päeval nädalas. Tervisele on väga kasulik, kui tegeleda mõne mõõdukalt intensiivse tegevusega 30 minutit päevas enamikel nädalapäevadel.

Kel regulaarseks treeninguks aega pole, peaks oma päevaplaani sobitama mingit liiki kehalise tegevuse. Näiteks saab tööl liftiga sõitmise asemel käia treppidest. Või tulla bussist või rongist maha peatuse jagu varem ning siis tööle või koju jalutada, tegeleda oma igapäevaste koduste töödega või aiatööga või lihtsalt õhtuti pere ja lemmikloomadega jalutamas käia. Peaaegu igat liiki kehaline tegevus, ka lühikese aja vältel, on tervisele kasulik.

Liikumisstiili valikul tasuks lähtuda isiklikest eelistustest – parim kehaline tegevus on selline, mida tahate teha regulaarselt.

Toit ja tubakas

Üheks olulisemaks riski- ja ennetusfaktoriks on tervislik toitumine. Süüa tuleb korrapäraselt ja regulaarsete ajavahemike järel. Soovitav on süüa pigem kolm korda päevas kui kogu päeva midagi näksida. Tervislik hommikusöök annab energiat kogu hommikupoolikuks ja võimaldab ülejäänud päeva jooksul süüa toitu väiksemas koguses. Rasva ja/või suhkrut sisaldavad toiduained tuleks asendada tervislikumate toiduainetega. Kolesterooli sisaldust organismis aitavad vähendada kala, pähklid ja teraviljad.

Suitsetamine (ja igasugune tubaka kasutamine) on teiseks tähtsaks südamehaiguste riskiteguriks. Suitsetamise lõpetamine alandab halva kolesterooli sisaldust veres, vähendab vere h& uuml;übivust ja seega ka võimalust arteri äkiliseks sulguseks.