Jälle üks kolmetäheline

Kolmetähelise lühendiga autoklasside, niššide ja segmentide väljanuputamine on  umbes viimase viie aasta jooksul saanud autofirmade marketroidide lemmiktegevuseks. "Uudiseid" tuleb nii sageli, et iga järgmist on üha raskem käsitleda ilma irooniata. Seda enam, et tavaliselt pole tegemist tehnika-, vaid turundussaavutusega.

Paraku tuleb nentida, et ka Fusionis on raske midagi põhjapanevalt uut leida. Kes väga tahab, võib muidugi leida maasturile või vabaajaautole iseloomulikke lahendusi. Mulle tundub Fusioni valmistamise retsept siiski palju lihtsam ja maalähedasem.

Kaubikusugemetega mahtuniversaalid on kujunenud Euroopas tänu oma praktilisusele äärmiselt menukaks. Ühe inglise autoajakirjaniku terase tähelepaneku kohaselt on need "autod, mida inimesed tegelikult vajavad". Lisaks Prantsuse firmadele on sellised sõidukid lisandunud ka Opeli ja Fordi enda mudelivalikusse. Ning minu meelest võib Fusioni kõigi nende kangoode-partnerite-berlingodega samasse patta panna. Mõningate mööndustega – Fusion on väiksem, tema viimistlus kvaliteetsem ning kaubikust sõsarat pole kah ette näidata. Muidu on kontseptsioon äärmiselt sarnane – suhteliselt kõrge autopõhi, mahukas kandiline kere. Maasturist on Fusion kaugel – nelivedu puudub ja ka kliirensist ei piisa maastikusõiduks.

Väljavenitatud Fiesta

Fusioni baas on hoopiski väikeauto Fiesta ning seda on võimatu mitte märgata. Esmapilgul tundub, et Fusion on lihtsalt kõrgemaks venitatud Fiesta. Tegelikult on kasvanud ka pikkus ja laius. Teljevahe on jäänud sisuliselt samaks, kuigi tehaseandmed näitavad mõnemillimeetrist erinevust. Et Fusioni üldpikkus ületab neli meetrit, on seda isegi raske väikeautoks nimetada.

Istmete paigutus meenutab bussi: sõiduautoga võrreldes istutakse kõrgel ja püstiselt. See on moodne viis, kuidas väikeautosse ruumi "juurde teha". Fusionis pole tõepoolest kitsikust karta. Eriti ilmekalt avaldub see tagaistmel, kuhu mahub vabalt kõrvuti istuma kolm täiskasvanut (rõhuga sõnal "vabalt"). Ükski iste küll nimetamisväärset külgtuge ei paku, kuid Fusioni eeldatavat kasutusotstarvet silmas pidades pole vist väga vajagi. Küll aga võiks esiistmetel (eriti juhipoolsel) olla pikemad istmepadjad. Püstise isteasendi tõttu see sõidul õnneks eriti ei häiri.

Kasvanud pikkus on mõistagi on suurendanud ka pakiruumi. Fiesta 284 asemel mahub Fusioni pärasse 337 liitri jagu pagasit. Ning mis eriti meeldiv, Fusioni pakiruumi serv on mõnusalt madalal ja ei sega peale- ega mahalaadimist. Kuid millegipärast on ka tagaluugi avamise käepide paigutatud ebamugavalt madalale.

Istmete kokkuklappimise võimalused on Fusionis mahtuniversaalile kohaselt laialdased. Esiteks saab alla keerata parempoolse esiistme seljatoe, sellest moodustub väike piknikulaud. Tagaiste on kaheosaline, ka selle saab suurema vaevata kokku klappida. Teoreetiliselt ulatub pakiruumi maht sel juhul 1175 liitrini ning autosse võib paigutada kuni 2300 millimeetri pikkusi esemeid.

Praktiliselt pole asi sugugi nii roosiline. Pakiruumi põrand on ühel tasemel, kokkuklapitud tagaistme seljatugi veidi kõrgemal ning ettekallutatud istmepadi selle ees nagu Suur Hiina müür. Kui ikka tõesti tahetakse suurt ja rasket (või pikka) eset Fusioniga vedada, siis laadimine ei tule küll kerge.

Hind teeb haiget

Üks Fusioni põhilisi erinevusi kaubikupõhistest mahtuniversaalidest on ka korralik siseviimistlus. Korralik on muidugi suhteline mõiste. Mootorimüra on õnnestunud suurepäraselt kabiinist eemal hoida. Värvitud plekki kuskil silma ei hakka, selle asemel on kasutatud plasti ja tekstiili nagu igas teiseski sõiduautos, kallimas Elecange-varustuses isegi veluuri. Rohmakas armatuurlaud näeb selle kõrval aga täiesti kohatu välja. Polegi täpselt selge, kas kontrast on taotluslik või sündinud ökonomistide töö tulemusena.

Fusioni sõiduomaduste kohta võib aga ainult kiidusõnu lausuda. Kõik Fiesta jaoks tehtu on õnnestunud edukalt ka Fusionile üle kanda, ehkki kõrguse üheksa enamsentimeetrit annavad tunda. Mootorivalikuga on lugu natuke kehvem. Kui kaks inimest pardal, viib 1,4liitrine jõuallikas Fusioni vaevata edasi. Ent kui kõik lubatud 460 kilo pardale laduda, muutub liikumine ilmselt üsna vaevaliseks. Ülejäänud kaks jõuallikat (1,6/100 hj ja 1,4 diisel/68 hj) on praktiliseks pruukimiseks märksa paslikumad, ent ka kallimad (eriti diisel).

Ja hind võibki kujuneda Fusioni Achilleuse kannaks. Odavaima, 1,4liitrise versiooni eest küsitakse 195 900 krooni. Väikeauto (olgugi hästi varustatuna ja paljude võimalustega) kohta on seda palju-palju-palju. Selle eest antakse kaasa hulk elektriga käitatavaid lisavidinaid ja nii vaadatuna polegi summa üle mõistuse suur. Kuid laiema leviku huvides võiksid Euroopa Fordi onud-tädid kaaluda ka vähem elektrifitseeritud, kuid sellevõrra odavamate autode võimalusi. Ostjad oleksid ilmselt tänulikud.

Fusion kui väljavenitatud Fiesta

  Fusion 1.4 Fiesta 1.4 (5-ukseline)
 Pikkus/teljevahe (mm) 4018/2485 3917/2487
 Laius/kõrgus (mm) 1720/1529 1683/1417
 Mootor (cm3/hj) 1388/80 1388/80
 Tühimass (kg)* 1145 1097
 Kandevõime (kg)* 460 443
 Pakiruum min/max (l) 337/1175 284/947
 Tippkiirus (km/h) 163 166
 Aeg 0-100 km/h 13,7 13,5
 Keskmine kütusekulu (l/100 km) 6,5 6,1
 Hind alates (kr) 195 900 169 900
* ilma lisavarustuseta