Sülearvuti, mis särab eredamalt kui kuld
Selle sülearvuti väljanägemine on silmatorkav. Kindlasti võidab sellega rohkem tähelepanu kui eelmises Hommes tutvustatud kullatud Desknote'iga. Fuijtsu-Siemens tõestas, et suhteliselt igavaks muutuva sülearvutidisaini juures saab millegagi veel natuke üllatada.
Tegelikult algavad meeldivad silmaüllatused juba pakendist. Väga hea karbilahendus ja kast ise näeb ka korralik välja. Asjade väljavõtmine ja tagasipanek on ülimalt lihtne kas või ühe käega. Tavakasutaja jaoks on karbi lihtne avamine tühine eelis, kuna seda tuleb teha vaid mõni kord. Firma jaoks, kuhu ostetakse terve partii, jällegi puhas rõõm.
Kui kaitsvad kiled klaviatuuri ja ekraani vahelt eraldatud, arvuti sisse lülitatud ja pilt ees, jahutab esialgseid üdini positiivseid emotsioone väike pettumus. Nimelt on ekraan kehvavõitu. Juba väikese nurga alt pilti vaadates on värvid täitsa plassid. Seega peab üliõhukese sülearvuti ekraanikalde väga täpselt silmadega risti sättima, et värvid ei moonduks.
Esimene kiire mobiilsidega sülearvuti
Üllatusena võib leida arvuti sisemusest mobiili SIM-kaardi pesa. Niisama juhuslikult seda siiski ei leia - kuigi teadsin enne, et arvutis saab kasutada uue põlvkonna kiiret mobiilset andmesidet, ei paistnud käsiraamatu abita kohta, kuhu mobiilist võetud kaart pista. Tegelikult oli see üsna loogilises paigas - aku taga, nagu telefonidelgi, aga hästi maskeeritud.
SIM-kaart on sülearvutitarkvara jaoks ebastandardne lisaseade, seega võib valmistuda väikeseks pusimiseks, et see tööle saada. Käsiraamat aitab siingi - arvutis tuleb käivitada spetsprogramm 3G Watcher ja kõik peaks sujuma.
Nii ongi ja enamgi veel - bitid hakkavad lausa lendama ja raha telefoniarvelt samuti. Kiirusega üle megabaidi sekundis soovitaksin mobiilivõrku ühenduda vaid äärmise häda sunnil, sest mobiilioperaatorid kasutavad endiselt GPRSi algusaegadest pärit hinnakujundust - maksta tuleb megabaidi eest, ja mitte vähe.
Väikest arvutust tehes selgub, et kiire HDSPA-võrguga maksad end ogaraks - halvimal juhul eemaldub raha sinu kontolt kiirusega umbes 50 krooni sekundis. Enne kui midagi kahtlustada jõuad, on mõne minutiga arvelt kadunud sadu kroone. Seega on kiire võrk mobiilioperaatori jaoks tõeline rahamasin - sellist sülearvutit võiks lausa tasuta jagada, peaasi et kliendid ülikallist ülikiiret võrku tarbiksid.
Kui SIM-kaart on sees, siis ilmselt saab sülearvutit kasutada ka mobiiltelefonina. Seda kõrva ääres hoida on ehk veidi tobe, aga sisseehitatud digitaalsete mikrofonidega (mis pidavat olema esimesed omas klassis) küllap kannatab rääkida ja vastava tarkvara abil (ülikallist) videokonverentsi pidada käed-vabad-režiimis.
Kaalu pole arvutil ollagi, paberite järgi täpselt kilogramm ehk poole vähem kui keskmisel kergemat sorti sülearvutil. Kui arvuti on ülikerge, siis järelikult on millegi arvelt koonerdatud, ütleb Eesti talupojamõistus. Eks nii ongi: välja on visatud CD-seade, aku on muudetud imeõhukeseks ja pistikuid arvuti küljes on ka minimaalselt. Isegi modem ja monitoripistik tuleb panna juurde juhtme otsas ripneva lisakarbikese abil.
Kõigi lisavilede jaoks on dokk, aga selles näeb arvuti välja üsna kole. Dokis arvutiga kliendi juurde ärijuttu rääkima minna ei maksaks, aga oma töölaual on dokk hädavajalik, pealegi on ta komplektis kaasas.
Õhuke korpus on teinud sülearvuti õige hapraks. Ei julgenud eriti proovidagi väändumistesti ekraani nurki vastassuunas painutades. Ekraan on üsna elastne, seega allub muljumisele ning purunemine väikestest müksudest pole välistatud. Hoida tuleb seda hoolikalt.
Kui süüvida veidi ka võrgu- ja sisemistesse omadustesse, leiab esimese positiivse asjana, mida pole kokkuhoiutuhinas arvuti küljest ära kaotatud, nupu raadiovõrkude sisse-välja lülitamiseks. Õhuke aku, väike tööiga, iga kulutatav milliamper on arvel. Raadiovõrk aga kulutab ohtralt akut.
Väike ja kuum
Õhukeses kestas on kõik tihkelt koos. Sisse vaatama ei hakanud, aga seda võib oletada, kui arvuti on vaid 1,9 cm paks. Töötava arvutiga süles hakkab kiiresti kuum, kuigi veidi mahendab palava arvuti ja kasutaja kontakti karvane tekstiili moodi kate sülearvuti põhja all.
Õhukese akuga suutis arvuti reaalses elus pärast öö läbi kestnud laadimist töötada ligi tunni. Tehnilistest andmetest leiame, et ka õhukese akuga peaks tööiga ulatuma kahe tunnini. Kuid aku tööea arvutamise metoodika ei pruugi alati kokku langeda tegeliku eluga. Paksem aku lubab juba kaheksat tundi tööaega, aga see jääb põhja alt välja punnitama.
Nüüd tuleb üllatus - arvuti hind. Fujitsu-Siemens Lifebook Q2010 maksab 75 000 krooni - säärase kõrge hinnaga pole sülearvutiostjad juba aastaid harjunud. Aga kui arvestada, et see mudel äratab ilmselt rohkem tähelepanu kui kullatud rüperaal, võib teatud tingimustel ehk suure investeeringuga leppida.
Fujitsu-Siemens Lifebook Q2010
Protsessor ja kiibistik: Intel Centrino Mobile, Intel Core ULV (Ultra Low Voltage) protsessor Intel 945GMS kiibistikul
Mälu: kuni 1 GB DDR2-400
Kõvaketas: 60 GB
Andmeside: UMTS (3G-võrk), GPRS, EDGE ja HSDPA (kuni 1,4 Mbit/s), WiFi (802.11 a/b/g), Bluetooth V2.0
Kaardipesad: SIM, PC Express, Secure Digital
USB: 2 x USB 2.0
Dokk: lisab 4 USB-pesa, LAN-pistiku, VGA-pistiku, mikrofoni- ja kõlaripistiku, DVD/CD-kirjutaja
Ekraan: 12tolline WXGA
Kaal: 1 kg
Mõõtmed: 19,9 x 297 x 219 mm
Hind: 75 000 kr
