1992-1999 kasvas kool edukalt ja Susid juhtisid seda päris arukalt. Aegajalt võisid palgad või muud maksed hilineda, kuid üldist usaldust kooli juhtide suhtes see ei kahandanud.

Kui 1997. aasta paiku hakkasid märkimisväärsed summad kooli rahast minema Kolu mõisakompleksi, tekkis juhtkonnal kahtlus, et Susid kavatsevad mõisa kasutada isiklikuks otstarbeks, mitte ülikooli ürituste korraldamiseks. Lisaks peahoone renoveerimisele ehitati mõisaparki elumaja. Peale Suside polnud aga kellegi finantsandmetele ligipääsu ja seega tuli leppida nende kinnitusega, et see investeering on koolile igati jõukohane.

Rahalised raskused tulid siiski ilmsiks, kui maksuamet hakkas 2000. aastal CIUE vastu huvi tundma. Susid olid palga maksmisel käsitlenud mitmeid välisõppejõude mitteresidentidena, mistõttu nende eest tasuti vähem tulumaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid üldse mitte. Tegelikult olid õppejõud siiski residendid ning CIUElt nõuti kuue miljoni kroonise maksuvõla tasumist.

CIUE on välisõppejõudusid leidnud tavaliselt lehekuulutuste peale. Igal aastal on pandud reklaame väljaannetesse nagu Briti The Guardian ja USA Chronicle of Higher Education. Kuulutuste peale tuli kohale tavaliselt 20-40 enam-vähem kvalifitseerunud tahtjat.

Tüüpiline tööleping koosneb kuupalgast vahemikus 20-25 000 krooni, korterist ning õppeaasta jooksul ühest edasi-tagasi piletist kodumaale. Palganumbrid pole Läänest pärit õppejõudude jaoks just suured. Suside endi palgaga võrreldes olid teiste sissetulekud lausa väikesed, eriti kui arvestada Suside kõikvõimalikke lisahüvesid nagu firmaautod, “ärireisid” jm.

Selle asemel, et eelnevat hoiatusena võtta ja oma elustiili muuta, üritasid Susid puuduvat kuut miljonit üliõpilastest ja töötajatest välja pigistada. Mitmete õppejõudude palku kärbiti ja teistel kästi töölepingud allkirjastada Suurbritannia riiulifirmaga. Suside väitel oli leping riiulifirmaga PriceWaterhouseCoopersi audiitorite soovitus, mille abil sai isegi täieliku tulumaksu tasumise korral hoiduda sotsiaalkindlustusmaksete tasumisest.

Samal ajal tekkis plaan ehitada ülikoolile Viimsisse uus õppehoone või isegi terve linnak mitme hoonega. Pärast omavalitsuselt tasuta maatüki saamise plaani läbikukkumist otsustasid Susid osta maad Laidoneri mõisa lähedal.

Niigi suurtele kulutustele ei tulnud kasuks ka Suside sagedased “ärireisid” kohtadesse nagu India, Ameerika Ühendriigid, Maroko, Kanaari saared ja Türgi. Sageli võeti neile reisidele kaasa nende vanemad ja teised pereliikmed.

Kuigi alles põhjalik uurimine teeb kindlaks, kui palju koolile mittevajalikke kulutusi Susid tegid, on selge, et Susid kaotasid sideme reaalse maailmaga 1990ndate lõpus ja hindasid oma tegelikke võimalusi rängalt üle.

Praegu on peamine kreeditoride nõuete rahuldamiseks Suside käest võimalikult palju vara kätte saada. Iga hinna eest tuleks üritada ülikooli päästa, sest seal on ikkagi oma tuhat õpilast ja sadakond töötajat. Kuna haridusministeerium on CIUEle andnud litsentse ja akrediteerinud õppekavasid isegi veel siis, kui ülikooli makseraskused olid juba teada, on Eesti valitsusel ka osaline vastutus ülikooliga seotud inimeste huvide eest. 

Kui Eesti valitsus nüüd ei sekku, on see üliõpilaste ja õppejõudude suhtes väga ebaõiglane. Tõenäoliselt puhkeks rahvusvaheline skandaal, kui sajad tudengid Lätist, Leedust, Venemaalt, Hiinast ja teistest välisriikidest saadetakse pärast aastatepikkust õppimist ja raha kulutamist Eesti valitsuse akrediteeritud ülikoolist tagasi koju ilma diplomita.

Concordia Ülikool on ennast tõestanud ja saab tulevikus nii akadeemilise kvaliteedi kui ka finantsstabiilsuse mõttes hakkama, kui selle juhtkond hoolib eelkõige kooli huvidest ega aja taga kasumit.

Frank Emmert juhtis Concordia juurateaduskonda 1998. aastast mullu augustini. Ta lahkus Eestist pärast Susidega tekkinud eriarvamusi ning pole siiani kätte saanud osa töötasust. Nüüd töötab Emmert New Yorgis Yeshiva ülikooli õigusteaduskonna külalisprofessorina.

Concordia kronoloogia

1992 – Mart Susi avab USA Wisconsini Concordia ülikooli toel eraõigusliku Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis. Ainsa erialana õpetatakse rahvusvahelist ärijuhtimist.

1994? - Ameerika investorid müüvad oma osaluse perekond Susile.

1995 – tudengkond üha kasvab ja muutub rahvusvahelisemaks: 550 õppurist 150 on välisriikidest. Kodumaised tudengid maksavad õppeaasta eest 20 000 krooni, välismaalased pisut enam.

Susid ostavad mõisa Järvamaal Kolu külas. Mart Susi veenab akadeemilist personali, et mõis on ülikoolile konverentsi- ja meelelahutuskeskusena vajalik investeering.

1996 – avatakse juurateaduskond. Koostöölepingud USA ülikoolidega annavad tudengitele võimaluse õppida osa õppeajast Ameerikas.

1997 – kevadel lõpetab esimene lend ärijuhte, sügisel avatakse meediateaduskond. 

1999 – Viimane kasumiaasta: 27miljonilise käibe pealt teenitakse pisut üle 300 000 krooni kasumit.

Ehkki õppejõududel jääb mõnikord palk õigel ajal saamata, pole neil oma tööandja suhtes veel mingeid kahtlusi.

2000 – maksuamet nõuab Concordialt maksudest kõrvalehiilimise eest kuus miljonit krooni. Susid kasutavad kooli raha isiklikuks otstarbeks: sõidavad perega pool maailma läbi, kasvatavad hobuseid ja peavad mõisa. Samal ajal vähendatakse töötajate palku ja nõutakse tudengitelt üha suuremat õppemaksu.

Hoolimata laenukoormast tekib Susidel grandioosne plaan ehitada Viimisisse oma ülikoolilinnak. Viimisis ostetakse kaks maatükki, millest üks plaanitakse vaheltkasuga edasi müüa, et saadud rahaga ehitust finantseerida.

2001 – Miidurannas valmib viis miljonit krooni maksma läinud Suside häärber.

Kooli võlakoorem on kasvanud koos viivistega üheksale miljonile kroonile.

2003 – Concordia probleemid tulevad avalikuks. Võlad ulatuvad väidetavalt juba üle 25 miljoni krooni. Mart Susi keeldub rektoritoolilt lahkumast.