Suur bluff
Võrumaal asuva Sõmerpalu mõisa kõrged kahhelahjud on mõnusalt soojad. Paksus Islandi kampsunis härra istub pika laua taga. Tal on juhe kõrvas, ta klõpsib telefoninuppe ja segab aegajalt kollast mahla kõrge jalaga mahukas klaasis. (Kahvliga!) Lonksab ise ja pakub külalisele ka.
Mahl on imehea.
Kampsuniga mehe nimi on Lauri Aaspõllu.
Räägib astelpajust ja vitamiinidest ja astelpaju mõjust hormonaalsüsteemi tegevusele ja sellest, et ühes astelpajumarjas on vitamiine sama palju kui sidrunis.
Lauri Aaspõllu on seesama mees, kes mõne aasta eest pani käima astelpajukasvatuse Eestis. Rääkis rahvale, et astelpaju on meie tulevik. Julgustas inimesi istandusi rajama. Keerulist ei ole astepaju puhul midagi - väetada ei ole vaja, kuivaga tuleb kõvasti kasta ja rohi põõsaste ümber ei tohiks olla kõrgem kui viis sentimeetrit. Nelja aasta pärast sõidame külmutusautoga ringi, korjame marjad kokku, müüme tulundusühistu A-Mari kaudu ära ja niisama lihtne see ongi!
Aaspõllu müüs istikuid, mis ta ise oli kasvatanud, ja noori istandusi võrsus Eestis sadade kaupa. Samal ajal oli Aaspõllu põllumajandusministri nõunik ja asjal tundus olevat jumet ja inimesed imestasid, et küll on tore. Mõni jättis pensionisambadki selle pärast soetamata. Et mul pole mingeid sambaid vaja, minu pensionipõlve eest hoolitseb astelpaju! Ja ostsid kümnete tuhandete kroonide eest taimi.
Tänavu on istandused nii kaugel, et annavad esimest tõsisemat saaki.
***
“Kurat, meil läks ikka närv juba septembris nii mustaks et…”
See pole enam kampsuniga mees lossis, kes nii ütleb. See on teine mees, hektarilise istanduse omanik, A-Mari liige. Mõned kümned kilomeetrid Sõmerpalu mõisast eemal kõnnib ta oma astelpajude vahel edasi-tagasi ja nuuskab häälekalt nina. Neli aastat tagasi müüs Aaspõllu talle tuhat taime. See tähendab viiskümmend tuhat krooni pluss käibemaks. Ja nüüd?
“Mulle tundub, Aaspõllu ei ole üldse huvitatud mingist marjade kokku ostmisest!!!”
Mees nuuskab.
“Augustis laskis Aaspõllu kõigil A-Marja liikmetel kirja panna, kellel on vaja koristamisel tööjõudu. Ta pidi ise kõik istandused läbi sõitma ja vaatama, kui mari on küps, ja saatma udmurdi marjakorjajad appi, kui on vaja.”
Nuuskav mees naerab kõva häälega, kui udmurdijutu peale mõtleb. Ja harakas läheb istanduses kädinal lendu.
“Jõudis aeg kätte marjakorjamise aeg – ei Aaspõllut, ei udmurte!
Ta oleks võinud ju helistada, et kuulge sõbrad, kaugel teil marjad on, saatke mulle ära, aga ei!
Suure pinnimise peale sain teada, kuhu ma selle marja üldse viia saan.
Lõpuks pandi mari Sõmerpalus külmutusautosse ja viidi Pärnusse. Keegi ei kaalunud mu kaste isegi üle!!! Öeldi, et raha saab siis, kui marjad on müüdud. Aga millal see aeg ükskord tuleb, ei tea keegi! Täielik hullumaja!”
***
Lauri Aaspõllu paneb kahvli klõpsti lauale ja ma tunnen Sõmerpalu lossis, kuidas teiselt poolt lauda hoovab puhang karget jahedust.
“Kui sa kirjutad üles kõik, mis sa mõne maamehe käest kuuled, siis on nagu panna kõrvuti tuumafüüsik ja koristaja, kes asjast midagi ei tea!”
Aaspõllu on andekas ja tark inimene. Tema jutt rikastab kuulajat teadmistega nii ajaloost, olevikust kui ka tulevikust.
Ta räägib, kuidas teda huvitab maa sotsiaalne seisund. Kuidas ta tahab, et Eestis oleks ka maal hea elada. Kui Eestis paistavad silma muusikud ja sportlased, siis miks ei peaks hakkama silma ärimehed? Et Euroopa toetus ei vii meid kuskile, see on nagu metslooma söötmine peost! Peatub varakapitalistlikul saamahimul ja annab sellele negatiivse hinnangu. Ohtralt näiteid kasutades.
Seda, kui paljud inimesed tänavu astelpajumarju müües õnnelikuks said, ta ei ütle. Räägib, mis koostisega lubivärvi ta oma mõisa fassaadil kasutas (piusa 0,5millimeetrine liiv, pestud ja sõelutud.) Ta räägib: me kasutame ära need mateeriad, mis meil on olemas (ta võiks öelda "materjalid", aga ütleb "mateeriad").
Iseloomustades oma tootmisühistut A-Mari, mainib, et see on maailmas tehnoloogiliselt esimesel kohal. Et soomlased lõpetasid tõsise töö astelpajuga pärast seda üleüldse ära, kui kuulsid, mis plaanid on astelpajuga temal. Jne jne. Juttu jätkub.
“Ta räägib su nii pehmeks, et sul on hea meel, kui ta jutt ükskord läbi saab,” ütleb talumees.
“Kui sa lähed tema juurde koosolekule ja sul on tõsine plaan uurida, et kuidas jääb lepinguga ja kuidas jääb rahaga, siis oled sa koosoleku lõppedes nii tüma, et ei viitsi enam mitte midagi küsida. Ja kui sa ei täida juhatuse otsuseid, visatakse sind A-Marjast välja.”
***
Aaspõllu ütleb, et paistab ilmselt veidi pranstlase moodi välja. Prantslane räägib palju. Aga Aaspõllu ja prantslaste erinevus olevat selles, et Aaspõllu räägib palju ja teeb ka palju.
Aaspõllu ütleb, et kui keegi tema tegemistest nii aru saab, et see on taimeäri ja inimeste hullutamine, siis see on väga ekslik arusaam. A-Marjal olevat külmhoones 250 tonni marju ja nende realiseerimine on paari kuu küsimus.
Aaspõllu demonstreerib aparaati, millega A-Mari tulevikus marjad mahlaks teeb. Tootlikkus tuhat tonni ööpäevas. (Te ei arvaks iseseivalt iialgi ära, mis masin see selline on. See masin on hakklihamasin!)
Aaspõllu esitab jumekaid tulevikuvisioone. Ta mõtleb globaalselt.
Eesti astelpajutööstus peab orienteeruma Jaapanile või Ameerikale, räägib Aaaspõllu. Aga et Jaapanile ja Ameerikale on vaja tohutuid koguseid toorainet, siis istanduste rajamine Eestis jätkub. Ja istikud saab soovija Aaspõllult osta. Võib osta ka mujalt, aga sel juhul Aaspõllu marju kokku ei osta. Sest pole tagatud kvaliteet.
Tuleval kuul sõidab Aaspõllu president Rüütliga Jaapani-turneele. Ta kuulab maad, kas Jaapanis oleks Eesti astelpajul minekut.
“Saad sa aru, milline kaif on luua uus tööstusharu!!! Hispaania on istandusi täis. Kui sõita Lissabonist Gibraltarile, on ainult istandikud kahel pool teed. Miks ei võiks samamoodi olla Eestis!”
Enne kui jutud lõpetame (kisub vägisi pimedaks), teatab Aaspõllu: “Kui me nelja-viie aasta pärast kohtume, ma kinnitan sulle, et mul on miljard koos! See võib tunduda uskumatu. Aga ka viisteist aastat tagasi ei uskunud keegi Pohlakut, kui see rääkis, et eestlased hakkavad mängima jalgpalli.
Ja paneb südamele, et ma kindlasti ära märgiks, et pärast jääaega ei kasvanudki Eesti territooriumil muud kui ainult astelpaju ja astelpaju.
Mis on tulundusühistu A-Mari?
Need, kes on Lauri Aaspõllult ostnud 1000 taime, on võetud tulundusühistu A-Marja liikmeks. Liikmeid on 300 ringis. Istandusi on umbkaudu 500 hektaril. A-Marja eesmärk on jõuda 10 tuhandete hektariteni.
2000
Tulundusühistu A-Mari alustab tegevust. Võtab vastu uusi liikmeid. Alustab liikmete koolitamist ja turustamisvõimaluste leidmist.
2001
Liikmete koolitamine ja kogemuste vahetamise organiseerimine. Liikmeid õpetatakse registreerima end mahepõllunduse põhimõtteid järgivateks tootjateks, mis võimaldab toetust küsida. Käive puudub, sest istandused ei anna veel märkimisväärselt saaki. Uusi liikmeid lisandub 19.
2002
Liikmete koolitamine ja kogemuste vahetamise organiseerimine. Käive puudub, sest istandused ei anna veel märkimisväärselt saaki. Uusi liikmeid lisandub 51. Kokku on liikmeid 192.
2003
Liikmete koolitamine ja kogemuste vahetamise organiseerimine. Niisutamisalane infopäev. Koolitus, kuidas SAPARDist raha küsida.
Käive puudub, sest põua tõttu ei andnud istandused märkimisväärselt saaki.
Samal ajal teatab AS Ilupuud juhataja Lauri Aaspõllu, et firma käive oli 2002. aastal ligi kümme miljonit krooni ning käive kasvas aastaga enam kui kümnendiku. “Kogu toodang turustati Eestis, kuna põhilise võimaliku ekspordiartikli – astelpajutaimede – nõudlus Eestis ületab selle pakkumise ning soovime esmajärjekorras rahuldada oma turu võimalusi.” Taimekasvatuse ja haljastuse (s.h teravilja kasvatuse) käive oli 4,5 miljonit krooni.
AS Ilupuud kasum oli 2001. aastal 898 000 krooni ja 2002. aastal 489 000 krooni. Osa firma rahast kulub Sõmerpalu mõisa taastamiseks.
Ilupuud omanikud on Lauri Aaspõllu ja Aino Aaspõllu.
Kui ruttu saab astelpajuga suure raha?
Üks astelpaju istik maksab 50 krooni.
Ühe hektari peale läheb 1000 istikut – seega 50 000 krooni.
Kui istandus kolme aasta pärast saaki hakkab andma, annab see õige hooldamise korral saaki neli tonni.
Kokkuostuhind on kaks eurot kilo. Kui õnnestub marjad maha müüa, saab neljandal aastal istandikust 120 000 krooni.
Astelpalju tootjad
1. Tulundusühistu A-Mari lubab peagi saata poodidesse toormahla ja mahlakontsentraati. Turustab mahla ka Soome. Laulupeo ajal jagas A-Mari tasuta mahla.
2. Aare Milleri juhitav tulundusühistu AgroBerry toodab moosi. On proovinud teha kommegi. Mullu tellis AgroBerry Salvestilt 85 tonni moosi. Kolmandik sellest turustati Soomes.
3. AS Rõngu Mahl toodab nelja artiklit. Mahlajoogikontsentraati ja kolme sorti moosi - astelpaju, astelpaju-pohla ja astelpaju-õuna.
