Suur kinnisvarasõda Pärnu linna all

* Kaitsepolitsei poolt maadevahetuse afääris kahtlustatava mõjuka ettevõtja;Tullio Libliku pea kohale on tõusnud uued mustad pilved.;* Äripartner süüdistab teda kümnete miljonite kroonide virutamises ühisest kinnisvaraprojektist.;* Pealekauba hoiatavad ehituseksperdid, et Pärnusse ehitatud uute kortermajade;rõdud võivad alla kukkuda.

Tullio Liblik (42) on vaatamisväärsus, mille kaemiseks tasub sõita Tallinnast Saare­maale.
Ärimehe kabineti seinal ripub suguvõsa vapp, mille keskne detail on mõistagi liblikas. “Võit läbi ühtsuse,” teatab ladinakeelne kiri.

Kabinetis seisab sinimustvalge ja Euroopa Liidu lipu vahel täismõõdus Libliku perekonnalipp. Kapinurka kaunistab Liblikute perekonnavimpel.

Need kujundas heraldik Priit Herodes, kes tegi vapi ka president Lennart Merile.

“Kasutan alati oma ala parimaid asjatundjaid,” ütleb Liblik endastmõistetavusega.

Tumedat klubipintsakut ja kiiskavat kuldkella kandev Liblik võtab istet pehmes tugitoolis. Teda assisteerivad kohtumisel kaks sire­säärt: brünett Eva Aru (39) ja SL Õhtulehe poolt hiljuti “gigabeibeks” tituleeritud blondiin Liis Lass (20).

Siin firmas serveeritakse külalistele kohvi Villeroy & Bochi serviisilt ning pakutakse juurde kolme sorti suhkrut.

Seinal ripub kingituseks saadud pilt hüüdlausega, et suur mees püüab suure kala. Mees pildil on Liblik ise, osaühingu Saarte Investeeringud omanik. Mullu tõi firma peremehele 16 miljonit krooni puhaskasumit. Kokku müüs ta kortereid Tallinnas, Kuressaares ja Pärnumaal saja miljoni krooni eest.

Saarte Investeeringute kontor asub neljandal korrusel Kuressaare kesklinna moodsaimas büroohoones Ajamaja. Samas majas peab Libliku abikaasa ja kolme lapse ema Valvi Liblik (44)  kosmeetikasalongi. Hoone ise kuulub mõistagi Liblikule. 2005. aastal osales selle avamisel president Arnold Rüütel.

Rüütel on Libliku isa Prits Libliku (62) lähedane sõber. Isa Prits on karismaatiline Saaremaa spaaärimees, kelle mõjuvõim on viimastel aastatel kuhtunud. Ta jäi ilma Saaremaa Liha- ja Piimatööstusest, mille ostis konkurent ­Vjatšeslav Leedo, ning kohaliku tootjate liidu juhtimisest. Kukkumine käis sünkroonis kunagise valitsuspartei Rahvaliidu katastroofilise langusega. Rahvaliidu Saaremaa kontor asub jällegi Ajamajas.

Praegune president Toomas Hendrik Ilves ei pidanud augustis Saaremaal käies vajalikuks ööbida vana Libliku spaa sviidis.

Kuid seda paremini läheb pojal. Hoolimata perekondlikest seostest Rahvaliiduga saab Tullio hästi läbi reformierakondliku võimuga. Eelmine linnapea, tänane keskkonnaminister ­Jaanus Tamkivi kuulub temaga ühte tenniseklubisse. Praegune linnapea Urve Tiidus elab Liblikult ostetud korteris.

Avaldused politseile
Peagi täitub aasta Eesti uusima ajaloo ühest kuulsamast politseioperatsioonist, kui Kapo võttis vahi alla maa-ameti peadirektori ja kolm ärimeest. Üks neist oli Tullio Liblik.

Kui teised istusid trellide taga üle kuu aja, siis Liblik pääses vabadusse kahe päevaga. Jäi mulje, et mees tunnistas ülekuulajatele kõik üles, või soovis Kapo teiste kahtlustatavate hirmutamiseks nimme sellist muljet luua.

Liblik ise pole maadevahetuse teemal avalikkuse ees sõna võtnud. Ta keeldub sellest ka sel teisipäeval Ekspressiga kohtudes, lubades avada suu õige aja saabudes.

Kuid on üks mees, kes räägib, et Tullio Liblik käitub nii, nagu oleks ta puutumatu, kellele Eesti riik on ühe tähtsa tunnistuse eest valmis andestama kõik muud patud. See on tema äripartner Andrus Sukles (41).

Sukles kahtlustab, et Liblik pettis teda ühises kinnisvaraarenduses kümnete miljonite kroonidega. Veelgi enam: ta palkas riiklikult tunnustatud ehituseksperdid, kes leidsid, et Libliku käe all Pärnusse raj atud elumajade kvaliteet on allpool arvestust ning need võivad osutuda avariiohtlikeks.

Liblik omakorda väidab, et Sukles üritas teha äri nii, et arved maksab Liblik ja kasumi jagavad nad pooleks. Juuni keskel esitas Liblik Lääne politseiprefektuurile avalduse puhkenud tüli kohta ja märkis, et Sukles lubas anda “seni tsivili­seeritult toimunud asjadele hoopis teistsuguse käigu” ning tema võtab ähvardust tõsiselt, sest 1999. aastal avaldas Eesti Ekspress artikli, et Sukles lahendab tülisid karmi käega.

Mõned nädalad hiljem esitas Sukles keskkriminaalpolitseisse vastuavaldu se, kus rääkis Liblikust kui võimalikust kelmist ja rahapesijast.

Pealtkuulamishirmus sünnipäevapidu sõbra pool
Erinevalt Liblikust on Suklese riietuskood ­casual ning tema jutt jookseb märksa vabamalt kui saar­lase oma. Suklestki saadab kena blondiin – Pille Saartsile (38) kuulub pool kinnisvara arendamise ettevõttest MaxKinnisvara ning ühiselt taastavad nad 18. sajandi algusest pärinevat Kõima mõisa Pärnumaal.

Sukles õppis TPIs majandust – tema kursusevennad on Hansapanga asutajaliige Rain Lõhmus, Keskerakonna esimehe poliitiline nõunik Oleg ­Harlamov, siseministeeriumi kantsler Märt Kraft ja Kroonikas ettevõtjate ning tibide elu kajastaja ­Paavo Kangur.

Äritegevust alustas nõukogude aja lõpul kolhoosidele arvuteid müües. Elas vahepeal Ameerikas ning tegeles sealse kapitali Eestisse toomisega. Ütleb, et omab praegu mitmeid ärihuvisid, näiteks elektrijaama Venemaal Pihkva kandis.

Ekspressi veergudele sattus Sukles esimest korda kaheksa aastat tagasi, kui kalaärimees Mati Murrule lõid pätid raudtoruga pähe ning hiljem lõhkes mehe Lexuse all pomm. Murru kahtlustas, et pommi lasi panna äripartner Sukles. Sukles tõrjus neid väiteid sõnadega: “Mulle on kõige vähem vaja Kala-Mati surma. Ta on mulle liiga palju võlgu,” ning ka uurimine näitas mehe süütust.

Tullio Liblikuga puutus Andrus Sukles kokku Virtsu tuuleelektrijaamade äris. Neist said nii head sõbrad, et kui maa-ameti peadirektor Kalev Kangur avastas oma kabinetist Kapo “lutika”, pidas Liblik pealtkuulamise hirmus oma sünnipäeva mitte omaenda kodus, vaid Tallinnas Suklese juures.

Liblik märgib sapiselt, et külaliste nimekirja koostas aga Sukles ja kingituseks saadud peo arve pidi ta ise kinni maksma.

Hirvepargi kortereid müüb endise narkoärika firma
Sauga valla abivallavanem Harri Aas sai viis aastat tagasi Helsingis õppereisil käies idee luua moodne elurajoon tühjale põllule Pärnu linna külje alla, kohe Tallinna viiva maantee äärde.

Sündis Hirvepark – maakonna viimase aja kõige edukam kinnisvaraarendus.

Esimene avalik konkurss kukkus küll läbi, sest arendajad pidasid perspektiivikaks ainult merevaatega maju, kuid teisel katsel kolm aastat tagasi läks rebimiseks Paul Oberschneideri Ober-Hausi ja Tullio Libliku Saarte Investeeringute vahel. Võitis viimane.

Andrus Sukles ja Pille Saarts väidavad, et projekt on tegelikult nende idee. Nemad täitsid paberid, nemad ajasid välja maatüki ja load. Naisele kuulub ka mõte, et esimesed korterid müüakse turuhinnast veidi odavamalt (ehk väikese kahjumiga), kuid tingimusega, et sinna kolitakse kohe sisse. Kui õhtul uues majas tulesid nähakse, kasvatab see ülejäänud rahvas ostuhuvi.

Vald nõudis arendajalt varasemat arendamiskogemust, mi da MaxKinnisvaral polnud. Seetõttu tegi Sukles koostööettepaneku ­Tullio Liblikule. Arendusprojekt vormistatigi Saarte Investeeringute nimele. Lepingu kohaselt pidid kulud ja tulud poolte vahel kenasti pooleks jagunema.

Kortereid hakkas müüma firma A&A Kinnisvara, mille juht Aivar Villemson istus enne eduka ettevõtja karjääri vangis, sest värbas noori mehi, kes vedasid Rootsi suures koguses amfetamiini, peites kondoomi pakendatud ja pulgakujuliseks teibitud uimastipaki tavaliselt endale pärakusse. Firma paistab silma ka modellivälimusega naistöötajate poolest. Neist tuntuim on kaks aastat tagasi ajak irjas FHM seksikaimaks kaanetüdrukuks valitud Liis Lass.

Tüli tekkis ehitaja valikust
Tülid tekivad tavaliselt siis, kui raha on liiga vähe või liiga palju. Hirvepargi müük läks väga hästi, aga kasum kippus muudkui kahanema. Liblik põhjendas toimuvat ehitushindade tõusuga. Ühel hetkel näis Suklesele, et ehitushinnad on liiga krõbedad ja et Liblik kandib kasumi ehitusfirma kaudu projektist välja.     

Liblik võttis ehitajaks Saaremaa firma Tesman, kelle juht ja üks omanikke Lembit Soe ütleb: “Tullio Liblik kutsub ise end agronoomiks, kes ei tea ehitusest midagi. Aga ta ei ole kerge tellija. Me oleme aastaid koos teinud ja teame, mida ta tahab.” Tesmanit võib nimetada Liblikute pereehitajaks, sest ta on ­ehitanud vanale Liblikule kaks sanatooriumi, pojale aga büroohooned Kuressaarde (sh Ajamaja) ning paar kortermaja Tallinna. Samuti on Tesmanil ja Tullio Liblikul kahasse metallkonstruktsioone tootev firma E-Profiil.

Pinged kasvasid. Liblik hakkas iga dokumendi ja arve puhul võtma Sukleselt allkirju, et ta on paberid kätte saanud. Sukles omakorda palkas eksperdid, kes hindasid tööde mahtu, kvaliteeti
ja kulusid.

Vähehaaval võttis äripartnerite suhtlus võitluse ilme ja nad kasutasid isegi omavahelises kirjavahetuses sõjalisi termineid.

Tänavu märtsis esitas Sukles pakkumise “Hirvepargi projektis tekkinud situatsiooni rahumeelseks lahendamiseks”. Ta oli valmis kogu projekti välja ostma. Kokkuleppe saavutamisel lubas Sukles täita seitsmepunktilise programmi, sh mitte nõuda Liblikult välja kõiki dokumente ning vaikida juhtunust ehitusele laenu andunud Hansapangas, aga ka võimude ja ajakirjanduse ees.

Aprillis teatas Liblik, et koos ehitamisel olevate majadega võiks Suklesele kuuluva kasumi osa olla vaid viis kuni seitse miljonit krooni. Ta lisas, et täpne summa sõltub müügi tulemustest ning kasumi väljavõtmine pole võimalik projekti keskel, vaid alles lõpus, kui enamik kortereid on müüdud.

Liblik hoiatas, et “lahingutegevuse ülesvõtmine viib tõenäoliselt kasumi olulisel määral vähenemise või kahjumlikkuseni, kuivõrd müügitegevus saab ilmselt pärsitud, püsikulud valmisehitatud majadega seonduvalt tuleb aga igal juhul täita (müügi edenemisest sõltuvad kulud nagu elekter, vesi, soojus- ja hoolduskulud, pangalaenud, intressid jms)”.

Tüli hoogustus mais, kui Sukles sõitis Pille Saartsiga Saaremaale, aga Liblik ei ilmunud kokkulepitud kohtumisele.

Lörri läks ka lõunasöök Tallinna peenimas itaalia restoranis Bocca. Sukles ütleb, et nõudis taas raha ja Liblik lahkus poole kohtumise pealt, öeldes, et pole midagi anda.

Juuni alguses toimus Hirvepargi elurajooni esimese osa pidulik avamine Pärnu maavanema Toomas ­Kivimägi ja Sa uga vallavanema Lembit Rebase o savõtul. Liis Lass tegi kohapealt lõigu ­MTVsse, sest muusikakanal loosis vaatajate vahel välja suveks korteri.

Sel üritusel andis Liblik taas üle ühe paberi ja nõudis Sukleselt allkirja kättesaamise kohta.

Suklese vastuse peale kirjutas Liblik naeruväärse avalduse politseile. Ta palus välja selgitada, kas Suklese ähvarduses – hävitada Saugas asuvad korterelamud – esineb kuriteo koosseis.
Sukles omakorda sai kätte Finantsplaneerimise OÜ ekspertarvamuse, et nelja alles ehitatava maja ­ehitushinnad on tegelikkusest 16 miljoni krooni võrra kallimad. Pool sellest rahast ehk ­kahek­sa miljonit krooni oleks Suklese oma. Ainuüksi nende nelja maja ülekulu oli suurem kui Libliku poolt Suklesele kogu projekti eest rehkendatud 5–7 miljonit!

Loomulikult teatas Sukles politseile, et Liblik on tema kasumiosa ära varastanud.

Augusti keskel otsustas Lääne politsei­prefektuur, et ei alusta kriminaaluurimist mitte kummagi avalduse alusel. “Käesolevaks ajaks ei ole nimetatud ehitised valminud ja võõrandatud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tegelikkuses ei ole saabunud oletusliku ehitusmaksumuse põhjendamatust suurendamisest võimalik resultaat – ei ole vähenenud puhaskasum ega suurenenud puhaskahjum,” kirjutas politseivanem­inspektor Aare Talvere.

Küll aga ütles Liblik augustis lahti koostööst Suklesega. Ettekäändeks tasumata arved. Liblik teatas lepingut üles öeldes, et Saarte Investeering pole mingi heategevusühing, kes täidab MaxKinnis­vara rahalisi kohustusi.

Sukles ei mõista, mis moel tema võlg tekkis. Kogu paberimajandus on aga Libliku käes.

Praegu on tüli jõudnud kaubandus- ja tööstuskoja vahekohtusse. Lahing raha pärast tõotab tulla väga äge, sest Libliku pool on kutsunud enda poole kohtunikuks Leon Glikmani ja Sukles uue põlvkonna staari Toomas Vaheri.

Isehakanud aadlik teab, mida tahta
Tullio Liblik väidab Sauga projekti kohta, et see “on majanduslikult nõrgas plussis”. Ta ei ütle Ekspressi ­korduvate küsimuste peale, millal ja kui palju saaks firmast tulu välja võtta. “Ma hea meelega ei ennustaks üldse.” Kopsakat raha liigutava mehe kohta on see jutt nonsenss.

Ajamaja all laiutavas suures garaažis seisab Libliku poripritsmetega Audi A6. Parajasti nühib seal kõrval asuvas autopesulas noor blondiin käsitsi puhtaks suurt musta džiipi. Pesula nimi on Tihemetsa Tiina.

“Kui sa tahad oma autot hästi puhtaks saada, siis usalda neid daame,” kiidab Liblik.

Tema kui Saaremaa isehakanud aadlik juba teab, mida tahta ja kuidas seda saada.

 

Hirvepargi kortermajade küsitav kvaliteet

“See on ju nii kena korter! Nii palju avarust ja valgust!”

Pärnakas Eili Laansoo pargib musta BMW neljakorruselise maja ette, võtab töödejuhatajalt võtmed ja esitleb Ekspressile oma tulevast kodu.

Hoone pole veel valmis – maja ees panevad mehed tänavakive, koridoris askeldab maaler ja töödejuhataja sebib närviliselt ringi.

Valged seinad ja suured klaaspinnad toonitavad 68 ruutmeetri suuruse korteri avarust.

Akendest avaneb vaade metsatukale – ja mis eriti oluline – see on soe päikesepoolne korter. Suvelõpu päike särab nii erksalt, et paneb silmi kissitama.

Uus kodu asub Hirvepargi elurajoonis – Tallinna poolt Pärnusse sõites veidi enne linna piiri vasakut kätt lageda põllu peal. Maanteelt vaadates näib, et tegemist on tüüpilise karbikülaga, kuid asumi sees avaneb sootuks teine pilt. Asfalteeritud teed, tänavavalgustus, istutatud puud jne. Nii nagu peab.

Maakler Liisi Holter büroost A&A Kinnisvara ütleb, et müük on olnud “üle ­ootuste hea”.

Esmalt valminud kolmekorruselistes majades on 156 korterist müümata vaid 4 ning järgmistena valmivas kahes neljakorruselises majas on 38 korterist müüdud või broneeritud pooled. “Praegusel ajal on see väga hea tulemus,” kiidab Holter.

Laansoo ja tema abikaasa Marko ­Kuzko pidasid plaani kolida Hirve­parki ligi aasta. Algul kavatsesid nad soetada neljatoalise korteri mõnda kolmekorruselisse majja, aga vana korteri müük võttis oodatust rohkem aega. Pärast kuulsid nad töödejuhatajalt, et läkski hästi, kolmekorruselistes pidi puit kruvidest väänduma.

Hind oli tööinimestele krõbe – 1,32 miljonit krooni (koos lisatöödega tuli isegi 1,4 miljonit) –, kuid siiski odavam võrreldes teiste uute korteritega. Tööle saab naine Hirvepargist isegi kiiremini kui kesklinnast. Linna läheb ka rattatee. “Superasi. Linna lähedal, aga mitte maakoht!”

Uusehitus üllatab
Üks tuttav kinnisvaraekspert soovitas kohe Laansoole, et käigu võimalikult palju ehitusel, siis saab hea korteri. See oli asjalik ettepanek.

Laansoo ja Kuzko soovisid endale paremaid uksi kui projektis ette nähtud. Tellisid uued uksed, maksid ära ja kui vaatama tulid, nägid ikka esialgu ette nähtud kõige labasemaid, täiesti siledaid uksi. Töödejuhataja laksas käega vastu pead ja ütles, ah jah, teie telliste ju need teised uksed!

Müra summutamisega näis ka asi nigel olevat, nii et pere lasi ühte seina lisakihi kipsplaate panna.

Köögimööbel oli ära tellitud, kui selgus, et köögi seinad on viltu. Töömehed olid kipsplaadi taha juhtmed puntrasse pannud.

Ühe toa sein on plaadi taha surutud toru tõttu kummis.

Vannitoa põrand on miskipärast kõrgemal kui kõrval asuva elutoa põrand. Teistes korterites on seis vastupidine. Kui Laansoo küsib töödejuhatajalt, et miks, vastab too, et “kurat võtaks, ei ole meeles”. Et ehitusmees selgitas küll, aga ei ole meeles.

“See ehitus on üks paras koogel-moogel,” ohkab Laansoo. “Ehitusmehed teevad kõik tuima näoga ära. Kas nad ise ei näe, et sein on kõver? Hiljem on ju raskem ringi teha!”

Ja rõdu – mõnus suur rõdu, kuhu mahub kogu pere ja külalisi ka – õõtsus nii kahtlaselt, et Laansool tekkis mõte: “Äkki kukub alla?”

Eksperdid leidsid lehekülgede kaupa vigu     
Eili Laansoo plaanib sisse kolida septembri keskel. Kuid seekord uude koju sisse astudes muretseb Eili Laansoo rohkem kui varem. Sest ta hoiab pihus äsja Ekspressilt saadud 40-leheküljelist ekspertarvamust kõnealuse ja veel kolme alles ehitatava maja kohta.

Paberi koostasid riiklikult tunnustatud eksperdid Toivo Rattasepp ja Mati Pajus.

Dokument toob välja hulga olulisi erinevusi arhitektuurse tööprojekti ja konstruktiivse põhiprojekti vahel. Näiteks üht tüüpi välisseina paksus kahanes 40 cm pealt 33 cm peale.

Arhitektuurses projektis oli siseseinal nähtud ette kaks kipsplaati, mitte üks. Jne. 

Lisaks veel ehitamise tase. Eksperdid esitlevad lehekülgede kaupa puudusi. Kaks märkust on rasvases kirjas:

1.    Kõikide hoonete esimese korruse välisseinte nurkades ja silluste toepiirkondade all on Columbia kividest müüritises mitmesuguse laiusega praod, kohati müüritist läbivad. Eriti ohtlikud on plokkide otstes nähtavad kihistavad praod.

2.    Rõdude kandetarindid oma praeguses lahenduses ei vasta nõuetele ning on avariiohtlikud.
Viie kanttoru asemel on rõdud kinnitatud vaid kolmega ja need pole sisse betoneeritud, vaid kinnitatud poltidega.
Põhimõtteliselt tähendab see, et rõdud võivad alla kukkuda.

Maakler pelgab müügi kahanemist
Värske korteriomanik Eili Laansoo muutub kõike seda nähes üha nõutumaks. “Kas saaksin osa osturahast tagasi küsida? Korteri väärtus ju langeb! Pean advokaadiga nõu pidama.”
Arendaja Andrus Suklese huve kaitsev advokaat Indrek Leppik tunnistab, et ekspertiisi avalikustamisel pole tegemist tavapärase käitumisega, sest korteriostjate nõuete rahuldamine kahandaks projekti kasumit, sealhulgas Suklese osa. Ärimees astus nii meeleheitliku sammu äripartner Tullio Libliku korrale kutsumiseks, sest muud nipid ei aita. “Iga kompromiss oleks olnud parem,” ütleb advokaat.

Maakler Liisi Holter ütleb, et tema pole ekspertiisist midagi kuulnud. “Nii palju kui mina olen vastukaja saanud, pole keegi kaebama tulnud. Hoopis ostjate tuttavad on sinna elama kolinud.”

Ta muutub ärevaks, sest selline akt võib raskendada müügitööd. “Me vastutame ju selle eest!” pahvatab maakler. “Ma ise elan ka Pärnus ja tahaksin siin ka järgmised 50 aastat elada. Ma ei suudaks müüa, kui seal kõik vigane oleks!”

Juba juuni alguses jõudis ekspertarvamus Sauga abivallavanema ­Harri Aasa lauale.

Vallamaja asub otse Hirve­pargi kõrval, uued majad paistavad kenasti Aasa kabinetti.

Vallaametnik ütleb, et tema saatis kirja arvamusega edasi. Ehitusfirma Tesman juhataja Lembit Soe teatas vastuseks, et tema lepinguline partner on Libliku firma Saarte Investeering ning tal ei ole õigust ega kohustust aru anda kolmandatele isikutele, näiteks MaxKinnisvarale (Suklese firma).

Omanikupoolse ehitusjärelevalvega tegeleb firma Jak-Ehitus ja tolle bossi Jakob Paalbergi usaldab varem KEKis ehitusega tegelenud Aas täielikult. “Ta ehitas KEKi ajal Pärnusse Tervise sanatooriumi kompleksi. Tema teadmistes ma ei kahtle.”

Kes maksab, tellib muusika
Ekspertarvamuse koostaja Toivo Rattasepp ei taha oma töö teemal Eks­pressis sõna võtta. Jah, Hirvepargis esineb halba ehitustava. Enamik vigu pole avariiohtlikud, vaid on seotud korterite kasutusea või -mugavuse vähenemisega. “See asi on veel pooleli staadiumis, me pole saanud kogu dokumentatsiooni.”

Rattasepp tunnistab, et mõni teine ekspert võib hinnata maju teisiti: “Kõik on võimalik.”
Tullio Liblik ütlebki, et tema tellib kindlasti alternatiivse ekspertiisi.