Reklaamiplakatil vaatab vastu haige lapse pilt, selle kõrval abipalve, palun annetage! 5 eurot, 20 eurot. Neid üleskutseid nähes on küsimused varmad tekkima. Kui palju see reklaam ise juba maksab? Kuidas see fond seda raha täpselt kasutab?

Vaadates veidi heategevusorganisatsioonide majandusaasta aruandeid näeme, et majandatakse üpris erinevalt. Kui mõnel on tegevuskulud lausa nullis, siis mõne puhul selgub, et otseselt abivajajatele laekub kohati isegi üle poole vähem annetustest kogutud rahast. Enamus rahast läheb organiseerimistöö või erinevate ürituste ja projektide peale. Nendega seotud kuludest ei taha mitmed heategevusorganisatsioonid aga rääkida. Mõni vastas Ekspressile, et nemad teevad üritusi tasuta.
Näiteks ühel uuemal tegijal sellel alal, MTÜ-l Naerata Ometi, kulub ligi 40 protsenti saadud rahast mitmesuguste tegevuskulude peale.

Naerata Ometi kogub raha nii, et nad jagavad abivajajate laste pilte ja nende kõrval telefoninumbreid, kuhu nende laste heaks annetada saab.

Nii saadi mullu kokku 38 480 eurot, millest 30 283 tuli inimeste annetustest. Ülejäänud 8197 eurot laekus ettevõtlusest, mis ühingu juhatuse esimehe Kuno Kompuse sõnul olid samuti põhimõtteliselt annetused, sest raha teeniti laste värviraamatute müümisest.

Kogu saadud rahast läks 15 059 eurot mitmesuguste tegevuskulude katmiseks, mis projektide organiseerimisega tekkisid. MTÜ internetilehel, kus raha kogutakse konkreetsetele lastele, puudub otsene info, kui suur osa sellest läheb abi vahendamiseks.

Samas on meil ka fonde, millel tegevuskulusid ei olegi. Näiteks on selline SA Bronšteinide pere heategevusfond. See rajati 2009 akadeemik Mihhail Bronšteini ja tema Venemaal tegutseva suurärimehest poja Aleksandri osalusel.

Avalikkuse tähelepanu vältiv fond kogus mullu annetusi ja toetusi 98 900 eurot. Täpselt sama summa jagas fond ka laiali.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel