Suur paberisõda
Paber märkega "Salajane" ilmus välja poliitika planeerimise osakonna peadirektori Raul Mälgu valdustest. Seda polnud tema käest lihtsalt enne keegi küsinud. Kui selgus, et dokument on kuulutatud tagaotsitavaks, tõmbas staažikas diplomaat selle oma paberitest välja.
Kapo teatas esmaspäeval, et välisministeeriumist on aastatel 1996-2004 kadunud 91 salajast teabekandjat.
Nad ei täpsustanud, et 67 neist jäi kadunuks varem ja 24 Ojulandi ametiajal. Viimastest on tõsisemad riigisaladused neli paberit (Mälgu leitud oli üks nendest, seega jääb kolm). 20 puhul on tegemist Euroopa Liidu nõukogu ja alaliste esindajate komitee – COREPER – istungeid puudutavate Eesti seisukohtade ja muu sarnasega, mille tähtsust pärast Brüsseli koosolekute äratoimumist peavad vähemalt ametnikud tühiseks.
“Kas teate, palju seda tüüpi pabereid on välisministeeriumis?” küsib üks kursis olev allikas. “Euroopa Liiduga on neid tekkinud sadu ja sadu. Näiteks tippkohtumiste päevakavad, mis hiljem on väärtusetud. Ilmselt on neid lihtsalt hunti lastud.”
Uusi anekdoote
Kui peaminister Juhan Parts teisipäeval Ojulandi tagandamispaberid Kadriorgu viis, rääkisid ametnikud riigiasutustes uut anekdooti.
“Enne oli meil kaupade vaba liikumine. Nüüd on dokumentide vaba liikumine.”
Ojuland lubab Ekspressile, et võtab Kapo ülevaate valitsuskabinetti kaasa ja näitab, kes tegelikult on pabereid kaotanud. Paljalt Kapo esitatu põhjal läheb see tal siiski raskeks – seal lihtsalt ei ole nimesid, isegi mitte dokumentide sisu. Seal on kuupäevad ja registrinumbrid.
Kuid on olemas veel välisministeeriumi oma sisejuurdluse ettekanne. Seal on ka nimed ja dokumentide kirjeldus. Kahtlemata on tegu põneva lugemisega.
Välisministeeriumi diplomaatilise julgeoleku büroos käis eile kibe töö, et kahest paberist kokku panna koond, mille Ojuland võtab neljapäeval kaasa valitsuskabineti õhtusele koosolekule.
Kas tema esinemist seal päevakorda pannakse, on juba iseküsimus.
Kristiina peab jätkama!
Kolmapäeva ennelõunal kogunes Tallinna parteikontoris Reformierakonna juhatus. Sõnavõtud algasid sõjakas meeleolus.
Päevakangelane ise asus sellal juba poolel teel Kopenhaagenist Brüsselisse, kus teda ootasid NATO maade välisministrid ja USA riigisekretär Condoleezza "Condi" Rice.
Kutse NATO peakorteris asuvasse restorani lähetas Rice isiklikult. Ta tahtis seletada töölõunal USA uut välispoliitikat enne president George W. Bushi tähtsat visiiti Euroopasse.
22. veebruaril kohtuvad Bushiga Eesti valitsusjuht ja välisminister.
Miskipärast on saladused saatuslikuks saanud just Reformierakonnale. Margus Hansoni saatmine ministeeriumist parlamenti sujus tõrgeteta. Ta teatas ise, et käitub nii, nagu on kohane NATO riigi kaitseministrile. Õnneks tähendas see kõigest tagasiastumist.
Välisminister Kristiina Ojulandi puhul on asi, võiks öelda, mitmetahulisem.
Oravate seas levis teisipäeva õhtul arvamus, et Ojulandi tagandamise plaan sündis Stenbockis ammu enne aastavahetust. Tegelikult selgus, et õige on veel varem.
Reformistlik seletus
Reformi poolelt on asi lihtne. Peaminister Partsil on ilmne imagoprobleem. Rahvas lihtsalt ei võta teda peaministrina. Seega: Partsil on kõige viimane aeg hakata käituma jõuliselt ja juhtida valitsust. Alguseks sobib, kui näidata otsustavust ja lasta kindlal käel lahti mõni eksinud minister.
Ojuland keeldus avaldust andmast, seega vabastatakse ta ametist jõuga. Ajalehtede juhtkirjad märkasid seda ja tunnustasid. Järelikult on Parts ka õigel teel. Ta saab aru, et oktoobris kohalikel valimistel pole kaalul mitte mõned volikogud, vaid Res Publica ja muu hulgas tema isiklik tulevik.
Kaotuse eurovalimistel elas tema ametikoht üle. Suur löök kohalikel valimistel (näiteks välja jäämine Tallinna volikogust) tähendaks, et Parts ei saa jätkata partei esimehena ega sellest tulenevalt ka peaministrina.
Nii et kaotada ei ole Partsil eriti palju.
Kuid esmaspäeval selgus, et mitte üksi Parts pole aeg-ajalt rabeda käitumisega. Reformierakonna juht Andrus Ansip ütles pärast koalitsiooninõukogu istungit ajakirjanikele lause: "Mul ei tule mõttessegi välisminister välja vahetada."
Niisugusi avaldusi võiks oodata kogenematult algajalt, mitte suure partei esimehelt ja ministrilt. See oli otsekui punane rätik härjale. Sisuliselt tähendasid Ansipi sõnad, et Parts võib ju olla peaminister, kuid ta on seda Reformierakonna valitsuses. Pärast seda ei olnudki Partsil väga palju valikuid. Kas näidata tegudega, kes Eesti Vabariigis valitsust juhib, või istuda nurgas ja jäädagi sinna.
Ansip sai omadelt natuke sugeda ja päev hiljem ETVs esines ta juba veidi enam sõnu valides.
Tõlge prantsuse keelde
Esmaspäeval avati Eestis Belgia saatkond. Külla saabus Belgia välisministeeriumi kõrge ametnik Didier Donfut. Ühisel briifingul Ojulandiga pidi viimane rääkima Eesti-Belgia suhete asemel hoopis ministeeriumist kadunud dokumentidest. Kõik see tõlgiti jooksvalt prantsuse keelde.
"Halvem oleks veel olnud, kui poleks tõlgitud," tunnistab Ojuland. Muidugi olid belglased toimuvast teadlikud. "Selles polnud ju midagi erakorralist. Analoogseid sõnasõdasid leiab paljude demokraatlike riikide kodupoliitikast."
Õhtuks valitses Reformierakonnas siiski arusaam, et selleks korraks on olukord rahunenud. Kapo andis Ojulandile kuu aega asjad korda teha. Ka Res Publica juhatuses samal õhtul Ojulandi kingastamist otsesõnu ei nõutud.
Teisipäeva hommikul sõitis Ojuland kavakohaselt maakonnakülastusele Pärnusse. Ministri beež Volvo S-80 oli parajasti jõudnud linna piirile, kui helises tema mobiiltelefon. Teisel pool oli peaministri büroo direktor Alo Heinsalu. Ta edastas Partsi tungiva kutse kella kaheks Stenbocki majja.
Lootusetu juhtum!
Ojuland ei lasknud otsa joonelt ringi pöörata, vaid pidas siiski esimese kohtumise ära.
Toompeale jõudes palus Parts tal kohe pärast tervitamist vabatahtlikult lahkumisavaldus kirjutada.
"Ma aimasin, et jutt tuleb Kapo aruandest ja kadunud dokumentidest. Olin valmis kriitikaks ja tõsiseks jutuajamiseks. Aga seda ma küll ei aimanud, et Parts esimese asjana avaldust küsib."
"Lootusetu juhtum," iseloomustab sama kohtumist üks Partsi lähikondlastest. "Parts teab ju väga hästi, mis välisteenistuses toimub. Seal on mitmeid talle lähedal seisvaid inimesi."
Ojulandi sõnul tegi ta omalt poolt ettepaneku arutada sisejuurdluse tulemusi valitsuse kabinetiistungil, kuid peaminister keeldus sel teemal rääkimast. Jutt jäigi lühikeseks, kohtumine kestis vaid pool tundi.
Miks Parts möllab?
Ka poliitilise taktika väliselt on Partsil Ojulandi lahtilaskmiseks mõned head põhjused.
* Rängim süüdistus Ojulandi vastu pole riigisaladuste kaotsiminek, vaid valetamine ja häma selle ümber. Mida Ojuland täpselt möödunud nädalal ütles? See on nüüd suure luubi all. Tähtsust hakkavad omandama nüansid nagu kas ta ütles "minu ajal ei ole dokumendid kadunud" või "minu käest ei ole dokumendid kadunud". Reformierakonna esimees Ansip uurib nüüd põhjalikult TV3 intervjuude linte.
Ojuland ise kinnitab, et kui tema väljaütlemisi objektiivselt vaadata, siis ta vassinud ei ole.
* Osas välisametkonnast pole Ojuland kunagi popp olnud ja seega võib oodata, et hulga inimeste silmis on tema lahtilaskmine populaarne otsus. Põhjused on osalt ajaloolised ja inimsuhetest tulenead, osalt ka Ojulandi enda tekitatud. Nagu näiteks see, et oma Euroopa Nõukogu peasekretäri kampaania jooksul reisis ta nii palju ringi, et hulk ametnikke pidi seejärel vajalike töösõitude ajal väga kitsalt läbi ajama.
* Ojulandi hiljutise Gruusia-visiidi ajal suri seal peaminister. Eesti välisminister ei jäänud matustele, vaid naasis Eestisse, väidetavalt eesmärgiga anda ETV Eurolaulu saates meelelahutusliku iseloomuga intervjuu.
"See on väiklane ja pahatahtlik norimine!" kaitseb end Ojuland. "Me uurisime, milline on teiste riikide esindatuse tase, enamikul olid need suursaadikud. Loomulikult ma avaldasin isiklikult kaastunnet nii kohtumistel Gruusia presidendi kui ka ministritega."
Partsil oli siiski mitu head põhjust uskuda, et Reformierakond ei pööra tema käigu peale selga ega jaluta valitsusest minema. Oktoobris on Eestis kohalikud valimised. Seda kampaaniat on hoopis parem teha valitsuse haldusressursi juures olles kui opositsioonist. Teine suur küsimus on tulumaksureform. Niipea, kui Reformierakond taandub opositsiooni, teevad endised "sõbrad" Res Publica ja Rahvaliit talle ära: tulumaksu alanemine pannakse seisma.
Mida ütles eurovolinik Siim Kallas Reformierakonna 10. aastapäeva puhul peetud kõnes?
"Valitsuskoalitsiooni koospüsimine peab olema meie erakonna tõsine eelistus. Muide, eemalt vaadates tunduvad need asjad, mis koalitsioonis mõnikord pingeid tekitavad, neetult väikesed."
Ning teisal: "1996nda sügisel lahkusime valitsusest. See oli poliitilise loogika seisukohalt vale, puudulikult läbi mõeldud ja halvasti seletatud. Aga kes oskab öelda, mis oleks meist saanud, kui oleksime valitsuses jätkanud."
Kolm küsimust Kristiina Ojulandile
Olete valmis selleks, et teie pärast läheb Eesti valitsus lõhki?
"Küsimus ei ole siin minu persoonis. Küsimus on terve koalitsiooni koostöövõimes. Probleemid on kuhjunud. See, et peaminister viis minu ümber probleemid nii teravaks, võis ju olla viimane piisk karikasse. Olen lähedalt näinud selles valitsuses toimuvat, kuulanud neid vestlusi, et mitte öelda nääklusi. Millalgi peavad need ju lõppema."
Kas usute, et Parts võiks teie tagandamise paberid Rüütli juurest tagasi võtta?
"Ma ei ole nii naiivne. Ma ei arva, et president hakkaks selle allkirja pärast pretsedenti looma. Ja ka peaminister ei saa mängida siin nukuteatrit, et täna viin ja homme toon ära."
Siim Kallaselt olete nõu küsinud?
Teisipäeval läks nii, et meie helistamised suundusid teineteisest mööda, kuid täna Brüsselis ma kindlasti võtan talle kõne."
