Suur peavalu Kallole
Läinud neljapäeval särises pealinna volikogus kuum debatt. Volikogu ei võtnud vastu detailplaneeringut Nõmme linnaosa Veskimöldre asumi "Palusambla 1" kinnistul.
Tegu on üpris väikese metsaribaga, mis on Tallinna piiri juures kerkinud asumisse veel alles jäänud.
Krundi omanik Arco Investeeringud on ettevõtte andmetel Eesti suurim elamupiirkondade arendusfirma, mille 2004. aasta käive oli 142 miljonit krooni. Firma oli küll nõus andma 5,5 hektarist 63 protsenti linnale pargiala moodustamiseks, kuid ülejäänud alale tahab ehitada 14 ühe-kahekorruselist väikeelamut.
Veskimöldres Arco Varalt varem krundid-majad ostnud ja sinna kolinud elanikud on 2000. aastast peale kava vastu sõdinud ja tahavad, et metsatukk jääks täiega alles.
Hääletus oli sensatsioon. Lisaks opositsioonile hääletasid ka kolm Keskerakonna volinikku vastu. Need olid Jaak Vihmand, Georgi Batarin ja Nikolai Solovei. Mitmed tsentristid jäid erapooletuks või ei osalenud hääletusel, kuigi olid kohal.
Tsentristlik käärimine
Linnavalitsuse otsuse poolt lubada metsaribale majade ehitamist oli vähemus. Eranditult Keskerakonna volinikud.
Toome nad siinkohal ka ära: Maria Beljatskaja, Vladimir Belõi, Tõnis Bittman, Oksana Kostina, Svetlana Kozlova, Mark Levin, Leonid Mihhailov, Larissa Novožilova, Juri Poljakov, Vjatšešlav Prussakov, Rene Reinmann, Elmar Sepp, Toomas Sepp, Margarita Tšernogorova, Natalia Vaino, Ruslana Veber, Toomas Vitsut ja Larissa Škurat.
Nüüd üritab Keskerakond teha nägu, et vaid 18 (!) häält partei ainuvõimul püsiva Tallinna linnavalitsuse esitatud detailplaneeringu kehtestamise poolt volikogus on väheoluline, isegi ebahuvitav tõik. Et see kajastab Keskerakonna sisese demokraatia olemasolu. Ning kuna teema oli ühe metsatuka säilitamine või täisehitamine pealinnas, siis ka rohelise mõtteviisi levikut parteis.
Abilinnapea Kalev Kallo, kes läbi kukkunud eelnõu ette valmistas, on Tallinna linnavalitsuse kõige kogenum tegija. Muu hulgas on ta olnud Tiit Vähi valitsuses minister. Kallo seal põnevust ei leia. "Ajakirjandusele võib juhtunu huvi pakkuda, poliitikuna ei näe ma toimunus midagi erakordset või planeeringu tavalisest menetluskäigust väljuvat," kinnitab ta Ekspressile.
Kallo sõnul lähtus Tallinna volikogu talle planeerimisseaduses ja Tallinna ehitusmääruses antud õigustest.
Samas annavad "mässuõhutaja", Keskerakonna staažikas linnavolinik Jaak Vihmand, ja volikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Elmar Sepp vastukäivaid selgitusi isegi selle kohta, kas fraktsioon leppis volikogu istungile vahetult eelnenud koosolekul kokku, et volinikele jäetakse tol hääletusel vabad käed.
Vihmandi sõnul täpselt nii oli, Sepp aga seda ei kinnita.
Keskfraktsiooni esimees Elmar Sepp: "Poliitikat pole vaja otsida sealt, kus seda ei ole. Fraktsiooni sees oli elav diskussioon. Seetõttu hääletasid inimesed erinevalt. Mis tähendab minu hinnangul, et tuleb [planeeringus] asjaolusid täpsustada.
See hääletus ei liikunud mööda koalitsiooni-opositsiooni piiri, vaid tulenes rohelisest mõtteviisist."
Ekspressi küsimusele, kas seega on 18-le metsa mahavõtmist pooldanud keskerakondlasele roheline mõtteviis võõras, vastab Sepp: "Roheline mõtteviis on ehk kujundlik väljend."
Lubadus Vihmandit säästa
Fraktsiooni esimees Sepp lubab siiski, et vastuhääletamise eestvedajat Jaak Vihmandit ei oota parteilised sanktsioonid. "Ma ei ole kuulnud, et Keskerakonnas kedagi karistatakse teisiti hääletamise eest."
Siinkohal Sepp natuke eksib, sest Riigikogu eelmises koosseisus visati rahvasaadik Tõnu Kauba valesti hääletamise eest keskfraktsioonist välja.
1996. aastast Keskerakonna liige olnud linnavolinik Vihmand ütleb, et ei tea, kas teda ootab parteiline karistus. Tema sõnul võib see sõltuda muu hulgas sellest, kui objektiivselt kajastab tema motiive ajakirjandus.
"Võtke seda kui Keskerakonna sisemist demokraatiat." Küsimust, kas juhtunu oli ühekordne erand või ei pruugi ka mõni järgmine detailplaneering volikogust läbi minna, et taha Vihmand lähemalt kommenteerida. "Ma arvan, et erakonnasisest demokraatiat püüame küll edasi arendada ja päevakorras hoida."
Ta hoidub otseselt taunimast linnavalitsust või selle ametnikke, kes saatsid talle vastuvõetamatu planeeringueelnõu volikogule. "Kalev Kallo on päris õigesti võtnud hoiaku, et pikalt veninud asjad tuleb ära lõpetada, aga mitte venitada edasi. Ega tema pole see, kes ütleb lõplikult, kas sobib või ei sobi. Volikogu on ju kollektiivse kaalumise koht. Eks ka volikogus on mõned hurraaliikmed, kes kiiresti ütlevad jah sellele, mis linnavalitsusest tuleb."
Tallinna opositsioon on Keskerakonnas ootamatult ilmnenud sisedemokraatia hindamisel mõnevõrra skeptiline.
Res Publica fraktsiooni esimees Rain Veetõusme: "Ilmselt see ei olnud Keskerakonnale nii oluline teema, et hakata kehtestama parteidistsipliini. Aga see siiski näitab, et kinnisvaraarendajad ei saa istuda linnale pähe ja teha, mis tahavad."
Reformierakonna volinik Triinu Rajasalu märkis, et volikokku ei ilmunud vastuolulist eelnõu kaitsma Kallo, vaid abilinnapea Taavi Aas.
"Tallinnas on kujunenud uus trend, et ebamugavaid punkte tuleb volikogule ette kandma teise valdkonna abilinnapea. Sellisel juhul saab ettekandja vastata küsimustele, et ta pole detailidega kursis. Nad teevad seda järjekindlalt."
Mõned Ekspressiga kõnelnud poliitikud kahtlustasid hoopiski, et toimunu oli puhas lavastus, millega juurutada kuvandit Keskerakonnast kui demokraatlik-rohelisest parteist.
Sel juhul pidi see olema ülimalt hea lavastus.
Jaak Vihmand: "Ootan, et linnavalitsus tuleb nüüd tõesti välja selle planeeringu kehtestamata jätmise eelnõuga, mitte ei hakka jonnima ja pressima selle kehtestamist."
Arendusfirma peibutas elanikke 2,8 miljoniga
Tallinna linnavolinik Hannes Rumm (SDE):
"Paraku on seda asja tõesti arutatud kuus aastat ja arutelu ei ole lõppenud. Võin teile kinnitada, et see arutelu on eriti viimastel kuudel olnud väga põnev. Inimesed, kes elavad selle roheala naabruses ja kellele kunagi müüdi sinna krundid lubadusega, et nende köögiaknast ja elutoast avaneb vaade mõnusale hubasele metsatukale ja nende lapsed saavad seal veeta vaba aega, on kuus aastat võidelnud õiguse eest, et see metsatukk säiliks.
See on kodanikualgatus, keegi ei ole maksnud neile selle eest sentigi, vaid nad on kulutanud selle peale oma aega ja oma närve. Nüüd tahab linnavalitsus ühe hooga, täna, siin ja just praegu meie kätega selle vaeva ära nullida.
--- Firma, kes sealt tahab metsa maha võtta ja sinna majad ehitada, pakkus 14 Palusambla tänava perele kompensatsiooniks selle eest, et nad vait jääksid, rohkem ajakirjanduses ei esineks ja linnavolinikke ei tüütaks, igale perele 200 000 krooni hüvitist.
Kujutage ette, millist meelekindlust nõudis 14 perelt see, et lükata tagasi kinnisvarafirma pakutud 200 000 krooni. Igale perele, ka suhteliselt jõukale perele, on 200 000 krooni päris suur summa. Kokku oli summa seega 2,8 miljonit krooni. Kinnisvarafirma pakkus seda teadmisega, et isegi kui nad selle summa ära maksavad, elanikud vaikivad, mets lubatakse maha võtta ja täis ehitada, teenib kinnisvarafirma ikka korraliku kasumi.
Inimesed on näidanud, et nende keskkonnateadlikkus on väga suur. Meie linnapea, kes sõidab mööda Euroopat ringi ja propageerib rohepealinna ideed, on näidanud, et tema mõtteviis ei ole roheline. Võib-olla võib seda nimetada mürkroheliseks."
(Volikogu esinemisest 20.04)
Arco Investeeringud ASi juhatuse esimees Veiko Pedosk:
"Vastab tõele, et me tegime 14 maja elanikele kompensatsioonipakkumise – 200 000 krooni maja kohta. Aga seda ei võetud vastu. Osa inimesi olnuks ilmselt nõus, aga juhtgrupp ei tahtnud. Lisaks tekkis veel inimesi, naabreid, kes nägid ilmselt teenimisvõimalust.
Ma ei tea, kas volikogu liikmed hääletasid oma isikliku vaate kohaselt või oli see poliitiline kangutamine. Eks vastaspool oli kõvasti tööd teinud. Meie ei pidanud sellist tegevust volikogu liikmete seas vajalikuks, sest kõik autoriteetsed lülid planeeringu kehtestamisel olid juba pooldava seisukoha öelnud. Selle poolt olid näiteks linnavalitsus, keskkonnaministeerium ja maavanem.
Me ei ole veel otsustanud, kas taotleda jätkuvalt planeeringu sel kujul kehtestamist. Tuleb linnaga nõu pidada.
Mulle tundub, et planeeringute menetlemine läheb iga korraga raskemaks. Kuigi pärast valimisi lootsime, et nüüd, kui on üks selge linnavalitsus, läheb kergemaks."
