Ajal, mil britid taas valimiskastide juurde suunduvad, peab küsima, kas valimisprotsess on üldse sobilik.

Globaliseerumise südames asuvat ühenduvust saavad ära kasutada riigid, kellel on vaenulik kavatsus oma sihte saavutada.[...] Sellega on seotud suured riskid, mis kujutavad sisulist ohtu meie suveräänsusele.”
MI6 juht Alex Younger detsembris 2016.

Siseohu eest hoiatamine pole MI6 töö. See oli väge imelik kõne. Kas üks luureteenistuse haru tegi teise suunas n-ö hoiatuslasu? Või osutati hoopis Theresa May valitsusele? Kas May teab midagi, mida ta meile ei räägi?”
Luure vanemanalüütik aprillis 2017

2013. aasta juunis viibis noor ameeriklannast aspirant nimega Sophie Londonis ja helistas ühe ettevõtte juhile. Firmas, mille nimi oli SCL Elections, oli ta kunagi praktikal olnud. Hiljem ostis selle ära saladuslik riskifondi-miljardäri Robert Mercer, firmale anti uueks nimeks Cambridge Analytica ja see sai kurikuulsaks andmeanalüüsiga, mis mängis rolli nii Trumpi kui ka Brexiti kampaanias.

Kuid 2013. aastal peesitas London veel olümpiamängude järelkuma paistel. Suurbritannia polnud veel teinud Brexitit. Maailm polnud veel pea peale pöördunud.

„See oli enne, kui muutusime tumedaks düstoopiliseks andmefirmaks, mis kinkis maailmale Trumpi,“ räägib endine Cambridge Analytica töötaja, keda nimetan Pauliks. „Tollal olime kõigest psühholoogilise sõja pidamise firma.“

Pühholoogiline sõda?

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,59 € Osta artikkel