Ektorneti Grupi juht Oskar Lund­berg selgitas Ekspressile, et sellise käigu põhjustas topeltmaksustamise kartus. “Rootsi maksuseaduste teatud tõlgenduse alusel oleks võinud tekkida olukord, kus võimalikku kasumit ­maksustatakse kaks korda – üks kord ­Eestis ja seejärel Rootsis,” selgitas ta. Seetõt­tu otsustas pank omada ­Ektorneti Eesti-haru Hollandi ning Läti ja Leedu harusid Luksemburgi ­kaudu, sest sel juhul toimub kasumi maksustamine kindlasti vaid ühel korral.

Praeguseks on Ektornet saanud Rootsi maksuametilt lubaduse, et tulu maksustatakse vaid üks kord ka juhul, kui Rootsi firma omab otse Eestis töötavat tütarfirmat. Seetõttu on lähikuudel plaanis Ektorneti struktuur üle vaadata.

Panga käitumises pole midagi ebatavalist – samal põhjusel kasutavad Madalmaade vahefirmasid paljud ettevõtjad üle ilma, sh välismaale investeerivad eestlased.

Mullu sügisel loodud Ektornet arendab halbade laenude ­tagatiseks olnud kinnisvara, mida saab parema aja saabudes kasuga edasi müüa. Firmal jätkub tööd vähemalt kolmeks aastaks ning tema kätte võib minna vara kuni 17 miljardi Eesti krooni väärtuses.

Poolaasta seisuga oli Ektornetil vara 1,7 miljardi krooni ulatuses, millest 29 protsenti asus Eestis. Enamiku varast moodustavad ärikinnisvara ja maatükid.