Trento ülikooli loomade käitumise ja neuroteaduse labori juhataja Giorgio Vallortigara sõnul ei ole see kummaline suhtlemisviis tõenäoliselt taotluslik ega teadvustatud, vaid pigem aju ehitusest tingitud automaatne reaktsioon. “See ei ole miski, millest nad otsesõnu aru saavad,” ütles ta. “See lihtsalt juhtub nendega.”

Vallortigara sõnul tuleneb see viisist, kuidas aju poolkerad eri kogemusi töötlevad. Tema uurimisrühma eelmine uuring näitas, et kui koeral oli positiivne elamus, näiteks nägi ta omanikku, siis tõusis vasaku ajupoolkera aktiivsus, millega kaasnes saba liputamine rohkem paremale poole. Negatiivsel kogemusel, näiteks kohtumisel tundmatu agressiivse koeraga, oli vastupidine mõju: parema ajupoolkera aktiivsuse kasv ja rohkem sabaliputamist vasakule poole.

Inimsilmale on see peaaegu märkamatu, sest koerad kipuvad oma saba liputama kiiresti. See on tuvastatav aegluubis videost või mõnede suuremate koeratõugude puhul, kes nii ägedalt saba ei liputa. “Mõnel juhul on kalle nii äärmuslik, et võib näha, kuidas saba käib vastu ühte külge, kuid teiseni ei jõua,” ütles Vallotigara.

Viimase uuringuga tahtsid teadlased teada saada, kas saba liputamise kaldel on teistele koertele mingi mõju. Nad panid koertele selga vestid, mis salvestasid nende pulssi, ning näitasid koertele filme teistest koertest, kes liputasid saba ühele või teisele poole. Selleks, et koerad reageeriks ainult sabaliputamisele, mitte välimusele, kordasid nad eksperimenti filmidega, kus paistis ainult koera siluett.

“Kui koerad nägid teisi koeri, kes liputasid saba paremale poole, oli nende reaktsioon rahulik. Märke südame töö kiirenemise kohta ei olnud. Aga kui need liputasid saba vasakule poole, nägime pulsi kiirenemist ja käitumist, mida tavaliselt seostatakse stressi, ärevuse ja kõrgendatud valvsusega,” ütles Vallortigara. Loomad kikitasid kõrvu, lõõtsutasid, tõmbusid kergelt küüru ja hoidsid silmad pärani.

Vallortigara sõnul on see nähtus võrreldav inimeste ilmse kalduvusega eelistada suuremaid pupille. Ühes 1975. aasta uuringus kirjeldati naisi meeldivamatena, kui nende pupillid olid suuremad. Teine, 2007. aasta uuring näitas, et naiste pupillid laienesid, kui nad vaatasid potentsiaalsete partnerite pilte. Kummalgi juhul ei olnud inimesed teadlikud, et pupillide suurus saadab signaali, ütles Vallortigara. Tema sõnul on saba liputamise kallet palja silmaga raske märgata, kuid uurimistulemustest võib siiski loomade heaolule kasu olla.

Uuring ilmub väljaande Current Biology viimases numbris. “See uuring on koeraomanike jaoks äärmiselt huvitav,” ütles Belfasti Queensi ülikooli psühholoog Louise McDowell, kes uurib, kuidas aju poolkerade aktiivsus mõjutab loomade käitumist. “Kui koer liputab omanikku nähes saba vasakule poole, võib see olla põhjus tõsiselt muret tunda. See tähendab, et aktiivne on aju parem poolkera, mis juhib negatiivseid tundeavaldusi, sealhulgas hirmu ja endassetõmbumist.”

Inglise keelest tõlkis Askur Alas