Värvi-laserprinter kui võltsija töövahend



Igal laserprinteril on oma individuaalne käekiri, mille järgi saab kindlaks teha, kas tekst on trükitud just teie printeril või mitte. Jättes kõrvale võimaluse, et printeril võib olla mõni defekt, mis kandub edasi prinditud leheküljele, seisneb iga printeri käekirja individuaalsus trükimehhanismi individuaalsuses.


Kujutis trükitakse laserprinteris reakaupa, iga järgmise rea trükkimiseks keerab trummel paberilehte nõksu võrra edasi. Aga kõik nõksud pole võrdsed, nad on sõltuvalt ülekandemehhanismi paratamatutest mehaanilistest ebatäpsustest erinevad. Erialakirjandus nimetab seda efekti inglise keeles banding. Trükitud lehe analüüs annabki sel viisil konkreetse printeri “sõrmejälje”.


Värvi-laserprinterite kohta kehtib seaduspärasus: mida parema kvaliteediga koopia, seda kergem on tuvastada kasutatud printerit. Esiteks, parima kvaliteediga koopia jaoks kasutatav printer on väga kallis ja neid toodetakse vähe, iga ost jätab jälje müüja arhiivi. Teiseks, varem või hiljem hakatakse värvi-laserprintereid registreerima nagu tulirelvi. Kolmandaks, võltsimistsükli vahendite – skanner ja printer – püsivara hakkab sisaldama ja tihti juba sisaldabki võltsijat tuvastavaid vahendeid.


Skanneris peituv arvuti hakkab otsima skaneeritud kujutiselt teatud pikslikombinatsioone. Need on silmale märkamatud punktikesed, mis on peidetud võltsingukaitsega dokumendi, näiteks rahatähe või passi leheküljele. Kui selline kombinatsioon on avastatud, ei väljasta skanner skaneeritud faili.


Värvilaserprinterite püsivara võib peita endas ka programmilõiku, mis prindib igale leheküljele palja silmaga märkamatuid pikslisuuruseid kollaseid täppe sellises konfiguratsioonis, mis dešifreeritult paljastavad printeri tüübi, seerianumbri ja printimise ajahetke sekundilise täpsusega. Et see abinõu on juba osaliselt rakendunud, sellest annab tunnistust internetti ülesriputatud kaitsmata printeritüüpide nimekiri – mis on korrakaitsjate poolt ligipääsmatuks tehtud.


Võltsijate elu teeb veel raskemaks õige paberi hankimine. Paberisorte on müügil tuhandeid, aga nende hulgast ei leia te paberisorte, mida riigid on varem kasutanud raha trükkimiseks. Üldiselt on teadlikkus paberist kui müügiartiklist meie kaubanduses ebapiisav, müüja oskab vahet teha küll tualettpaberi ja data-copy paberi vahel, aga kui küsite 24 LB/bond paberit, millel on Sheffieldi järgi siledus 15, siis isegi juhul, kui see paber on poeriiulil, teile seda anda ei osata. Müüjal pole konversioonitabelit g/m2 vs LB, ei tea ta midagi siledusnäitajast ei Sheffieldi, Bekki ega Parkeri järgi.


Parimal juhul on selged sellised paberit iseloomustavad mõisted nagu matt, poolmatt, kõrgläige jm.


Paberivabrikud testivad oma toodangu omadusi ligi kümne testiga, millest igaüks annab paberit iseloomustava näitaja. Printerite manuaalidest leiate sellele printeritüübile ja printimisrežiimile (ühe- ja kahepoolne trükk) soovitatava paberi omadused.


Niisiis, kui tahate näiteks raha võltsida, võtke dokumendi originaal, hankige kümneks testiks vajalikud seadmed, testige originaali paberit ja leidke paberiv abrik, kus teile vajalike omadustega paber toodetakse, aga kardan, et alla kümnele tonnile paberile teilt tellimust vastu ei võeta. Kui aga siiski, siis on vähemalt paberi poolest originaal ja koopia sarnased. Tavakasutuseks on aga kauplustes ­paberivalik suur.


Kuid fakti, et dokument või rahatäht on trükitud värvi-laserprinteril, saab ekspert tuvastada väga lihtsalt, paneb trükise mikroskoobi alla ja näeb, et kujutis koosneb mikropunktidest. Sügavtrükil, kõrgtrükil ega ofsetil punktidest koosnevat struktuuri ei ole. Kui aga teil pole mikroskoopi, siis aitab ka hea skanner. Skaneerige dokument, lõigake kujutisest välja hästi väike tükike, skaneerige tükike hästi suure resolutsiooniga ja vaadake tulemust suurelt üle monitori ekraani. Kui on punktid, on need ka näha.
Kui olete otsustanud soetada värvi-laserprinteri

Kas ma vajan sellist printerit, olete ehk endalt küsinud, kas pole ekspluatatsioon liiga kallis, kas ta rahuldab mu vajadusi?

Kodustatud värvi-laserprinter


Erinevalt värvi-tindiprinterist, kus pikema kasutamispausi ajal tint kuivab, on värvi-laserprinter sellest puudusest vaba. Värvi-laserprinter on just hooletu kasutaja jaoks – ta ei vaja mingit erilist hooldust. Hea värvipildimasin ta on, aga ei mingi super-imemasin.

Enne laser-värviprinteri soetamist mõeldagu, milleks seda vaja on. Arvutage kulumaterjalide hind 10 x 15 foto printimiseks, ja te leiate, et fotopoest saab pildi odavamalt kätte, hind on langenud 2 kroonile ja langeb veelgi. Muidugi, kui vajate pilti otsekohe, saab selle kodus printida rutem.

Jäävad aga muud kasutusotstarbed: koolitööd, nimekaardid, toodete ja teenuste esitluslehed, näiteks endadisainitud õnnitluskaardid, peokutsed, linnas üleskleepimiseks kadunud kassi või koera otsimise kuulutused, kõik muidugi tingimusel, et tiraaž on väike.

Ärge aga laske end meelitada pakutava värvi-laserprinteri hinnast. Poest saab Minolta 100 krooni eest – ilma vajaliku nelja tooneri­kassetita ja trükisõlmeta. Lisage nende hind ja te märkate, et müüja kahjuga ei kauple.

Kas värvid on moonutamata?


Värvid võivad olla moonutatud digifotokaamera või skanneri väljundis, kust kujutis läheb arvutisse.

Seda kujutist vaatate monitori ekraanil ja silma järgi võite fototöötlusprogrammi abil korrigeerida värve. Korrigeeritud failid lähevad edasi printerisse. Tegelikult näete monitori ekraanil kaamera või skanneri värvimoonutusi, mida omakorda olete ise “üle moonutanud” ja faili viinud seda korrigeerimiseks nimetades, ja sel kujul olete saatnud faili printerisse, mis kujutise värve veelgi moonutab.

Siin on vaid üks väljapääs. Tuleb viia vastavusse monitori ja printeri värviprofiilid, need on arvutisse ja printerisse viidud programmid, mis kokkusobitamisel kindlustavad monitoril nähtava kujutise ja trükitud kujutise värvide identsuse. Jätke see töö spetsialistile ja ärge süüdistage printerit, kui värvid on moondunud. Süüdi võib olla ka teie monitor.

Värvi-laserprinter on ühtlasi mustvalge laserprinter, sest värvitooneritele on lisaks must tooner.

Nimelt on printeris neli toonerikassetti, tähistatud K (must), Y (kollane), C  (tsüaansinine), M (magentalilla). Nende ressurss on umbes 1000 lehekülge, seejärel tuleb osta uued kassetid või lasta tühjad täita või osta täitekomplekt ja täita ise. Printeris on läbitöötatud tooneritolmu kogumiskonteiner, selle eluiga on umbes 10 000 lehekülge, tühjendada ei saa, tuleb osta uus.

Kogu trükisõlme või trumli eluiga 20 000 – 24 000 lehekülge. Uurige hindu!