Just nimelt sooviga anda Laarile paranemiseks vajalikku aega on tema kodupartei IRL seni välistanud debati selle üle, kas üldse või siis kes võiks pretendeerida kaitseministri kohale, juhul kui peaks olema vaja leida uus inimene. Praegu soovitakse südamest, et Laar paraneks. Igasugused jutud ministriameti tulevikust jäägu aega pärast seda.
Ühtlasi ei suleta IRL-is silmi ka asjaolu ees, et millalgi võib olla vaja kaitseministeeriumi juhtimisse rohkem selgust tuua. Selleks on paar kaalukat põhjust.

Esimene neist on tõsiasi, et aprilli teisest poolest käivituvad tavaliselt tuleva aasta eelarve nn poliitilise taseme vaidlused. Ametnike esialgseid taotlusi ja kavasid kõrvutatakse rahandusministeeriumi uue majandusprognoosiga ja pärast seda algavad kõrgema taseme vaidlused. Seal tuleb ministritel tähelepanelikult osaleda, et alati „ei-ei-ei” ütlevalt rahandusminister Jürgen Ligilt endale vajalik välja kaubelda ja samal ajal pidada silmas, et teised ministrid vaba raha endale välja ei räägi.

Iseenesest on kaitseministeerium ses suhtes natuke paremas olukorras: koalitsioon on lubanud hoida kaitsekulud kahe protsendi tasemel. Aga samal ajal on kaitse-eelarves muresid, nagu madalad palgad, millest Eesti Päevalehtki on sel nädalal põhjalikult kirjutanud. Just see teema ähvardab praegu kaitseministri kohuseid täitva haridusminister Jaak Aaviksoo pahasti kahvlisse panna.

Iseenesest käib Aaviksoo igal neljapäeval Tallinnas kaitseministeeriumis ja kuna tal on ametis pikk kogemus, siis üldiselt pole Laari asendamine valdkonnas juhtimisprobleeme tekitanud. Kaitseväelaste palga küsimus võib osutuda parajaks pähkliks, sest kui Aaviksoo hakkaks selle eest tõsiselt võitlema, võidaks küsida, miks ta siis õpetajate palgamuresse palju rangemalt suhtub.

Ka ei saa eitada, et praegu ettevalmistusfaasis olevad Laari algatatud vajalikud kaitsevaldkonna reformid võivad mõne aja pärast hakata nõudma poliitilist juhtimist rohkem, kui asendusminister saab sellele oma aega pühendada.

Neli kandidaati

Kui Laar saab varsti otsustada, et naaseb ametisse, siis pole mingit küsimust. Kui ta aga peab siiski pikemaks eemale jääma, tuleb IRL-il otsustada: mis edasi?

Üheks võimaluseks on peetud vangerdust, millega haridusminister Aaviksoo toodaks oma kogemuse tõttu täiskohaga kaitseministriks tagasi ja Tartu ministeeriumi leitaks juhtima keegi uus. Kuid sellised viited ei pärine mitte IRL-ist, vaid mujalt ja kujutavad praegu endast soovmõtlemist, et kõva käega haridusvaldkonda reformima hakanud minister mujale pukseeritaks.

Parteis aga nähakse, et Aaviksoo juhtimiseta ei suudetaks haridusvallas kavandatavaid reforme arvatavasti kunagi ellu viia. Uus inimene vajaks taas sisseelamisaega ja kedagi teist nii printsipiaalset pole praegu välja panna.

Pigem on realistlik siiski tuua vajaduse korral uus minister IRL-i parlamendipingilt. Kindlasti peetaks siis üheks kõvaks kandidaadiks väliskomisjoni esimeest Marko Mihkelsoni, kes on tükk aega oodanud võimalust ministriametisse saada ja kelle kogemustepagas tuleb kaitseministri portfelli kandmisele kindlasti kasuks.

Kuid tema vastu räägib üks asjaolu: nimelt tegi Mihkelson IRL-i suurkogu eel partei volikogus väga krõbeda avalduse, milles andis mõista, et tema meelest peaks elamislubade skandaaliga maine määrinud siseminister Ken-Marti Vaher ametist taanduma. Seega ei pruugi praegu tema aktsiad IRL-is valitseva Res Publica tiiva silmis kõige tugevamad olla.
Mõned inimesed teevad panuse ka Liisa Pakosta võimalikule kaitseministriks saamisele. Valitsuses naiste osakaalu suurendamise mõttes oleks see väga oluline, kuid Pakosta esindas jaanuaris IRL-i juhiks kandideerides erakonna nn Laari kesktee tiiba. Paraku jäi ta hääletusel kolmest kandidaadist viimaseks. See tähendab, et ministriametisse tõusmiseks oleks vaja, et ei tekiks teiste tiibade kandidaate ei Mihkelsoni ega erakonna esimehe Urmas Reinsalu näol.

Kuigi Reinsalu on avalikkuses võimalikule ministriportfellile alati eelistanud parlamenditööle keskendumist, ei pruugi see nii jääda. Tal tuleb arvestada, et kui kahe aasta pärast valib IRL esimehe näol juba ka peaministrikandidaadi, siis tuleks valitsuse töökogemus rohkem kui kasuks. Jah, erakonna asjadele keskendumiseks, nagu Reinsalu on soovinud, ei jääks nii palju aega kui riigikogus, kuid edu ministritöös looks võimaluse eduks ka peaministri kohal. Kui muud üle ei jää, tuleb öötundidest lisa napsata, ja see kuulub paratamatult tipp-poliitiku elu juurde.


NELI KANDIDAATI

Jaak Aaviksoo
Haridus- ja teadusminister

+ Kogemus kaitseministri ametis, lihtne asi käsile võtta.
– haridusreformid pooleli: alustatu tuleb lõpetada.



Marko Mihkelson


riigikogu väliskomisjoni juht

+ Pikk parlamenditöö vägagi seotud valdkonnas, hea renomee.
– Ei pruugi olla heas kirjas Reinsalu ja Vaheri ehk IRL-i juhtiva Res Publica tiiva silmis.



Liisa Pakosta

riigikogu liige

+ Naine ja Mart Laari soosik, jätkaks kindlasti juba Laari alustatud reforme.
– Seotud Mart Laari tiivaga, kellest on erakonnas mõjukamaid gruppe: Res Publica ja nn kampsunid.



Urmas Reinsalu

IRL-i uus esimees

+ Kui IRL-i esimees läheks valitsusse, oleks see koalitsiooni tervisele ainult hea. Vajab ka ise ministrikogemust.

– IRL on üsna räsitud ja vajab parteina keskendunud juhti. Reinsalul võib ööpäeva tundidest mõlema ameti jaoks puudu jääda.