Kui jagada see tulemus ettevõtte lõpptarbijate arvuga (430 000), siis kooris veefirma iga inimese pealt päevas keskmiselt 2 krooni ja 49 senti kasumit.

Tallinna Vesi on suurepärane firma, sest vee kvaliteet on pärast erastamist märgatavalt paranenud. Joogivesi ei haise enam võikalt kloori järele. Kuid see ettevõte on liiga ahne. Tema kasumimarginaalid ületavad Läänes normaalseks peetavaid tasemeid mitu korda.

Sisuliselt lüpsab brittide kontrollitav veekompanii tallinlasi samamoodi nagu aplad kolonialistid ammustel aegadel mõnel banaanisaarel elanud pärismaalasi. Linnapea Edgar Savisaar meenutab aga kingitud klaaspärlite lummuses neegrikuningat, kes vaatab alamate koorimist rahumeeli pealt.

Praegu lisandub siia veel sotsiaalse närvi küsimus - üha suurem osa Eesti elanikest ja firmadest üritab ots otsaga kokku tulla, sealhulgas kõige vägevamad. Swedbanki Eesti haru teenis esimeses kvartalis 297 miljonit krooni kahjumit, laevafirma Tallink 323 miljonit. Eesti Energia teatas Balti elektrijaama ajutisest sulgemisest. Autofirmad alandavad üksteise võidu hindu.

Monopolistist Tallinna Vesi aga õitseb ja särab nagu tulipunane lilleke keset trööstitut tühermaad, uhkustades kümne protsendi suuruse puhaskasumi kasvuga.

Kuid seda on veel vähe! Leidsin Omanike Keskliidu veebiküljelt (www.omanikud.ee) tükikese Tallinna Vee kunagisest äriplaanist. Selgub, et mullu jäi veefirma kasumi teenimise eesmärgist maha 46 miljoni krooni võrra. Ja tänavu peaks kvartalikasum olema mitte 98 miljonit, nagu äsja teatati, vaid keskmiselt 112 miljonit...

Veefirma liigub klientide kannul maale

Ka müügimahud pole oodatud tasemel. Põhjus peitub kinnisvarabuumis ja -krahhis. Viimases aastaaruandes teatab Tallinna Vesi, et "suur osa uutest hoonetest on endiselt tühjad, kuna nii juriidilised kliendid kui ka elamispinda vajavad eraisikud ostsid kinnisvara pigem Tallinna äärealadele, kus kinnisvarahinnad on taskukohasemad".

Seetõttu üritab veefirma ajada oma kombitsaid üha agaramalt Tallinnast välja. Tegevjuht Ian Plenderleith nimetas näiteks mulluste sündmuste seas ühe tähtsamana 30 aasta pikkust lepingut Maardu linna veevarustus- ja kanalisatsioonivõrkude opereerimiseks.

Kuid see oli konksuga tehing. Maardu vee kvaliteedi parandamiseks ei piisa 80 miljonist kroonist, mida Tallinna Vesi naaberlinna investeerib. Enamik rahast tuleb hoopis abina Euroopa Liidult. Küll aga saab Maardu linn Tallinnast tulevaid summasid esitleda Brüsselile nn omainvesteeringuna.

Tegelikult pidi ka Tallinn kasutama oma veevärgi väljaehitamiseks euroraha, aga see plaan on nii hästi ära unustanud, et mõjub juba uudisena.

Kuidas Palts tahtis Brüsselist raha välja meelitada

Kevadel 2005 leppisid linn ja Tallinna Vesi isegi kokku, et kui Brüssel nõuab, et abi andmiseks peavad torud olema linna käes, siis ostab linn need ühe krooniga ja müüb viis aastat hiljem sama hinnaga firmale tagasi.

Linnapea Tõnis Palts ütles tookord Ekspressis, et "see ei ole rehepaplus, vaid Euroopa Liidu võimaluste ärakasutamine". Abilinnapea Kaupo Reede kiitis aga volikogule, et "see läbimurdeline leping teeb teiste Eesti omavalitsustega võrreldes vaeslapse ossa jäänud Tallinnal võimalikuks Euroopa Liidu kaasabil kiirendada veel mahajäänud Tallinna piirkondade, nagu Nõmme ja Mähe, toruvõrgustikuga katmist. Samuti võimaldab leping Euroopa Liidu raha kaasates tõsta vee kvaliteeti ilma vee hinnale mõju omamata ning teatud ehitustööde eurorahade kaasamise puhul vähendada vee hinda."

Pärast seda sai võimule Keskerakond, kelle üks peamisi loosungeid on vee hinna kontrolli all hoidmine.

Otsisin tükk aega andmebaasidest, kui palju euroraha suutsid Jüri Ratase ja Edgar Savisaare linnavalitsused välja ajada, et veevärki rajada ja vee hinda alla suruda.

Tulemus oli ümmargune null!

Rahandusministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus kinnitasid, et Tallinna Vesi ega Tallinna linn pole veevärgi tarbeks saanud sentigi euroraha. KIK märkis, et "ainus Tallinna linna eurorahadega tehtud projekt, millel kanalisatsiooniga osaliselt pistmist, on Tallinna jäätmemajanduse projekt, millega loodi Jõelähtme prügila juurdepääsutee ja nõrgveetrass".

Nii ongi välja kujunenud olukord, kus üle Eesti kulutatakse veevärkide vuntsimiseks miljardite kaupa euroraha, kuid mitte Tallinnas, kus elab kolmandik riigi veetarbijatest.

Savisaar esitles euroraha mittekasutamist võidukalt

Pärisin linnavalitsusest juba möödunud nädalal, et miks küll Tallinn euroraha ei kasutanud - linn võinuks kokku hoida sadu miljoneid kroone -, kuid lehe trükkiminekuks polnud ma vastust saanud.

Küll aga leidsin netiavarustest uurin­gu euroraha kasutamise võimalustest Tallinna linnas. Seal öeldakse näiteks, et ELi tõukefondide kasutamine on raskendatud Tallinna Vee erastamise tõttu, ning tehakse koguni ettepanek osta ettevõte linnale tagasi!

Praegused Brüsseli reeglid ütlevadki, et Ühtekuuluvusfondist suuremahulise abi taotlemiseks peab veefirma olema täielikult linna käsutuses.

Aga varem saanuks abi siiski taotleda - seepärast Palts torustiku edasi-tagasimüüki kavandaski, kusjuures teda nõustas selle juures euroabi ja veevärkide küsimustes vilunud advokaadibüroo Lextal.

Pean siinkohal üles tunnistama, et tegin aprillis Tallinna Vee röövparunlusest kirjutades vea. Mu tähelepanu koondus firma börsile viimise paberitele, kus räägiti, et Tallinna Vee monopoliõigused kehtivad aastani 2015 ja nende pikendamiseks peab linn korraldama avaliku konkursi.

Mulle ei meenunud, et oleks toimunud ühtki sellist enampakkumist. Ja see oligi viga. Tegelikult pikendas Tallinna linnavalitsus sügisel 2007 teenuslepingut veefirmaga veel viie aasta võrra ja ilma ühegi konkursita.

Linn esitles aga seda sõnumit teisejärgulisena uudises, et linn ja veefirma allkirjastasid vee- ja kanalisatsioonivõrkude laiendamise kava. Aga see on ju mõistetav, sest pealkiri "Savisaar andis Tallinna Veele monopoliõigused veel viieks aastaks", mõjunuks PRi mõttes hulga hullemini.

Edasi tuleb Savisaarele au anda. Ta esitles juhtunut nii iseenda kui ka pealinlaste võiduna. Teatas raekojas monopoliõiguste pikendamisele alla kirjutades, et Tallinn saab eeskujuks kõigile Eestimaa omavalitsustele, sest täidab ühena esimestest asulareovee direktiivi nõude ning seda ilma riigi ja Euroopa Liidu poolse abita!

 Firma ootas veelgi priskemat kasumit
Tallinna Vee kasum enne tulumaksu, mln kr
  tegelik äriplaanis vahe
 2004 199,2 169,4
 29,8
 2005 209,7 238,0 -28,3
 2006 294,9 289,35,6
 2007 333,1  345,1-12,0
 2008 362,2
 408,5-46,3