16.01.2009, 00:00
Tallinn – impeeriumi suur laevatehas
Tallinnas tehnika viimase sõna järgi sisustatud tehastes valmisid Tsaari-Venemaa moodsad allveelaevad ja lahingulaevad. Sellest tõusis hiljem kasu ka Eesti Vabariigile.
Vene tsaaririigi Balti mere laevastiku purustamine Kaug-Idas 1905. aastal
Vene-Jaapani sõjas oli impeeriumile suur šokk, mis sundis
mõtlema, kuidas kiiremas korras taastada oma kadunud mereväe
hiilgus. Selle jaoks töötati välja sõjalaevade ehitamise
programm, mis nägi ette uute tehaste ja sõjasadamate rajamise.
Revalis ehk toona Revelis loodi lühikese ajaga mitu
ettevõtet, mille sisustust ja seadmeid võis iseloomustada
lausejupiga “tehnika viimane sõna”. Tegelikult polnud
ka midagi imestada, sest nende tehniliselt eesrindlike tehaste loomisel
osalesid mitmed välismaised firmad. Paljudele impeeriumimeelsetele ei
meeldinud, et Venemaa sõjalaevastiku taastamisel osalevad
välisfirmad, kuid ilma viimaste osaluseta poleks tsaaririik suutnud endale
püstitatud ambitsioonikat programmi täita. Etteruttavalt tuleb
öelda, et seda ei suudetud täita isegi võõrfirmade abi
kasutades, aga sellegipoolest jõuti tolleaegses Revelis valmis ehitada
hulk allveelaevu ja miiniristlejaid.
Vene-Balti Laevatehas
ning Bekker ja Ko
1912. aasta märtsis saabus
Mereministeeriumisse Vene Mürsuvalmistamise Ühingult ettepanek
ehitada Revelisse rajatavas laevaehitustehases nelja aastaga kaks ristlejat, 12
eskaadri miiniristlejat ja kaheksa allveelaeva. Igati sobilik koht leiti tol
ajal ilusa maastikuga ja tallinlaste puhke- ning väljasõidukohana
tuntud Kopli poolsaarel. Kui saabus tellimus kahele miiniristlejale ja kuuele
eskaadri miiniristlejale, läksid praeguse Balti Laevaremonditehase
asukohas sadama ja tehase ehitustööd täie hooga käima.
1913. aasta mais võtsid rajatava ettevõtte juhatus ja
pangad, mis osalesid tehase rajamisel, vastu otsuse luua Reveli
laevaehitustehase baasil a/s Vene-Balti Laevaehitus- ja Mehaanikatehas
(Vene-Balti Laevatehas), mis oli praeguse BLRT eelkäija. 1916. aastal sai
Vene-Balti Laevatehas lepingu kuue allveelaeva ehitamiseks, kuid 1917. aastal
tellimus tühistati Baltikumis valitsenud segase poliitilise olukorra
tõttu. Valmis ehitatud allveelaevade korpused viidi Peterburi Balti
Laevatehasesse.
Teine suur Reveli laevatehas Bekker ja Ko sai
eluõiguse, kui Mereministeerium sõlmis 28. detsembril 1912
lepingu aktsiaseltsiga Bekker ja Ko viie eskaadri miiniristleja ehitamiseks
hinnaga kaks miljonit rubla iga laeva eest. Kõigega oli nii kiire, et
tööpingid pandi käima juba lageda taeva all.
Esimese
maailmasõja puhkedes ja rinde lähenedes evakueeriti Bekkeri
laevatehas peaaegu täies koosseisus. Mis järele jäi, selle
riisusid sakslased, ning viimase pisku, mis veel alles oli, pistis hiljem
taskusse vabriku juhatus. Bekkeri sadam töötab ka
tänapäeval, kuid laevu seal enam ei ehitata.
Noblessneri allveelaevatehas
Kuni 1900. aastani ei olnud
ühelgi riigil aktiivselt tegutsevaid sõjalise otstarbega
allveelaevu.
Olukord muutus kiiresti kümnekonna aastaga ja
esimeseks pealveelaevastikku šokeerivaks juhtumiks sai see, kui Saksa
allveelaev U-9 uputas 22. septembril 1914. aastal lausa kolm Inglise ristlejat.
Korraga sai selgeks, missugust sõjalist potentsiaali omab vee all liikuv
ja vaenlast varitsev allveelaev.
Et tsaaririigis oli karjuv vajadus
sõjalise otstarbega allveelaevade järele, moodustasid kaks
Peterburi kompaniid – Ludwig Nobel (diislid) ja Lessner
(torpeedoseadmed) – 1912. aastal Revelis firma allveelaevade ehitamiseks.
1914–1917 ehitati Reveli Noblessneri Laevatehases ehk hilisemas Peetri
Laevatehases üheksa Bars-tüüpi allveelaeva. Kuid sellest
jäi väheks. Abi tuli otsida jälle välismaalt.
18. augustil 1915. aastal kirjutasid mereministeeriumi osako
nnajuhataja kindralmajor L. Kovenski ja AS Noblessneri esindajad M. Plotnikov
ja N. Karpov alla viie allveelaeva Holland tarnimisele, mille osad valmistati
Ameerikas ja lõplik montaaž teostati Tallinnas. Hilisema
ekspluatatsiooni käigus selgus, et allveelaevade ostmine õigustas
end täielikult. Need kolmel aurulaeval kohale transporditud allveelaevad
olid hea manööverdusvõimega, korraliku kvaliteediga ning et ka
kohaletoimetamine sujus viperusteta, sõlmis mereministeerium AS
Noblessneri initsiatiivil veel kolm lepingut 12 allveelaeva Holland
ostmiseks.
1916. aastal sai tehas lisaks tellimuse 20 suure
ookeaniallveelaeva ehitamiseks. Osa materjalidest jõuti kohale tuua,
kuid allveelaevad jäidki vaid projektina paberile, sest Vene impeeriumi ja
Eesti-Liivimaa kubermangu vahelised traagelniidid purunesid enneolematu
kiirusega. Suurest allveelaevaprojektist alles jäänud materjalidest
ehitati iseseisva Eesti merelaevanduse jaoks kolm terasest
kaubalaeva.
Noblessneri Laevatehas nimetati
1916. aastal ümber Peetri Laevatehaseks, 1945. aastal sai sellest Tallinna
Meretehas. Viimane kuulub käesoleval ajal Balti Laevaremonditehase Grupi
koosseisu.
Eestile väga
kasulik
Võib julgelt väita, et tsaaririigi
sõjalaevaehitusbuum oli ka sündivale Eesti Vabariigile igati
kasulik. Esiteks sai noor vabariik pärast iseseisvumist mitu korralikku
Tallinnas asuvat sadamat ja laevaehitustehast. Teiseks, kasutades ära
allveelaevadest alles jäänud materjale, hakati 1918. aasta
lõpul ehitama terasest kaubalaevu, mis valmisid 1922. aastal. Tegemist
oli kolme mootorpurjekaga, mis said nimeks Läänemaa, Harjumaa ja
Virumaa.
Need olid esimesed Eesti merelaevanduse jaoks ehitatud
kaubalaevad. Kolmandaks hõivasid inglased edukate mereoperatsioonide
käigus miiniristlejad Avtroil ja Spartak ning andsid need Eesti
Vabariigile loodava mereväe alustaladeks. Verinoorele vabariigile
ülimalt vajalik sõjasaak oli osake kunagisest Vene impeeriumi
laevaehitusprogrammist.
1919. aastal võeti need
sõjalaevad uute nimedega Lennuk ja Wambola Eesti Merejõudude
koosseisu ning Vabadussõja ajal oli nende võitlusväljale
ilmumine ja tulejõud tõhusaks toetuseks Eesti Vabariigi vabaduse
eest võidelnud sõduritele nii merel kui ka mereäärsetes
rindelõikudes ning linnades. Kuigi 1933. aastal müüdi laevad
Peruu vabariigile, osteti saadud raha eest, millele lisati riigi toetus ja
inimeste annetused, kaks moodsat Inglismaal ehitatud allveelaeva – Kalev
ja Lembit. Viimast saab näha mitmete teiste ajalooliste laevade
kõrval Meremuuseumis.