15.11.2007, 00:00
Tallinn-Väike rongijaama ehitati tark näidiskorter
Kinnisvaraarendaja Landscape Invest rajab Tallinna Juurdeveo tänavale Baltikumi esimese “targa” kortermaja. Maja tehnoloogilise lahenduse töötas välja Eesti IT-firma Yoga Intelligence, mis pürib oma teenustega ka USA ja Suurbritannia turgudele.
TARK MEES SEINAL: Nutika korteri südameks on seinal asuv puuteekraan, mis edastab valvekaamerate pilti ning mille abil saab nutika kodu seadmeid häälestada. TIIT BLAAT
Targa Kodu nime kandev elamu integreeritud terviklahendus
võimaldab elanikul mugavalt ja säästlikult juhtida arvuti abil
valgustust, kliimat, turvasüsteemi ja teisi kodusüsteeme.
Tuled koju, toas süttib hämar valgus. Lülitad alarmi välja, lambid lähevad eredamalt põlema. Lahkud kodunt, tuled kustuvad iseenesest.
Lähed pikemaks kodunt ära, küttesüsteem lülitub säästurežiimile. Tuled tagasi, süsteem on end õigel ajal ise taas sisse lülitanud.
Tahad, et hommikul ärgates oleks magamistoas 21 kraadi sooja ja vannitoas 25 kraadi. Samas kell 10, kui oled juba tööle läinud, võiks mõlemas ruumis olla 15 kraadi. Pole probleemi, lihtsalt seadistad oma eelistused ja süsteem töötab ise edasi.
Vee-, elektri- ja gaasinäidud saadab süsteem automaatselt ühistu andmebaasi.
Need on vaid mõned näited, mida kõike Tark Kodu teha oskab.
Eesti Ekspress käis Tarka Kodu vaatamas. Kuna Juurdeveo 19 kortermaja alles ehitatakse, oli arendaja Landscape Invest õdusa kahetoalise ja stiilselt möbleeritud näidiskorteri ehitanud Tallinn-Väikese rongijaama. Selline nutikas 41,5ruutmeetrine korter kogu vajaliku köögi-, vannitoa-, elutoa- ja magamistoamööbli ning tehnikaga maksab kaks miljonit krooni.
Peaaegu piiramatud võimalused
Siseneme korterisse kaardiga. Korteri südameks on üsna välisukse lähedal seinal puutetundlik ekraan, mille “aju” asub riidekapis. Ekraanilt saab vaadata valvekaamerate pilte garaažist, õuest või trepikotta siseneda soovijaist, avada trepikoja ust, valvestada ja valvest maha võtta korterit, reguleerida tubade temperatuuri ning seadistada kütte- ja jahutussüsteeme, lülitada ja seadistada korteri valgustusrežiime, jälgida nii vee-, elektri- kui ka küttekulu.
Ekraanil on infrapunaliides ja seda saab juhtida tavalise universaalse puldiga. Kodu saab juhtida ka interneti kaudu.
Targa Kodu terviklahenduse idee autor ja Landscape Investi projektijuht Märt Mathisen ütleb, et päris täielikku pilti sellest, mida Juurdeveo uutele elanikele pakutakse, näidiskorterist ei saa, sest vanasse rongijaama polnud võimalik paigaldada põrandakütet ning Targa Kodu süsteemi arendatakse pidevalt edasi.
Tuled koju, toas süttib hämar valgus. Lülitad alarmi välja, lambid lähevad eredamalt põlema. Lahkud kodunt, tuled kustuvad iseenesest.
Lähed pikemaks kodunt ära, küttesüsteem lülitub säästurežiimile. Tuled tagasi, süsteem on end õigel ajal ise taas sisse lülitanud.
Tahad, et hommikul ärgates oleks magamistoas 21 kraadi sooja ja vannitoas 25 kraadi. Samas kell 10, kui oled juba tööle läinud, võiks mõlemas ruumis olla 15 kraadi. Pole probleemi, lihtsalt seadistad oma eelistused ja süsteem töötab ise edasi.
Vee-, elektri- ja gaasinäidud saadab süsteem automaatselt ühistu andmebaasi.
Need on vaid mõned näited, mida kõike Tark Kodu teha oskab.
Eesti Ekspress käis Tarka Kodu vaatamas. Kuna Juurdeveo 19 kortermaja alles ehitatakse, oli arendaja Landscape Invest õdusa kahetoalise ja stiilselt möbleeritud näidiskorteri ehitanud Tallinn-Väikese rongijaama. Selline nutikas 41,5ruutmeetrine korter kogu vajaliku köögi-, vannitoa-, elutoa- ja magamistoamööbli ning tehnikaga maksab kaks miljonit krooni.
Peaaegu piiramatud võimalused
Siseneme korterisse kaardiga. Korteri südameks on üsna välisukse lähedal seinal puutetundlik ekraan, mille “aju” asub riidekapis. Ekraanilt saab vaadata valvekaamerate pilte garaažist, õuest või trepikotta siseneda soovijaist, avada trepikoja ust, valvestada ja valvest maha võtta korterit, reguleerida tubade temperatuuri ning seadistada kütte- ja jahutussüsteeme, lülitada ja seadistada korteri valgustusrežiime, jälgida nii vee-, elektri- kui ka küttekulu.
Ekraanil on infrapunaliides ja seda saab juhtida tavalise universaalse puldiga. Kodu saab juhtida ka interneti kaudu.
Targa Kodu terviklahenduse idee autor ja Landscape Investi projektijuht Märt Mathisen ütleb, et päris täielikku pilti sellest, mida Juurdeveo uutele elanikele pakutakse, näidiskorterist ei saa, sest vanasse rongijaama polnud võimalik paigaldada põrandakütet ning Targa Kodu süsteemi arendatakse pidevalt edasi.
Mathisen räägib lugematutest võimalustest, kuidas kodu mugavaks ja säästlikuks programmeerida. Muu hulgas sellest, et süsteem on niivõrd tark, et ei pane kütte- ja jahutussüsteeme omavahel mõttetult võistlema, nagu tavaliselt kortermajades kombeks.
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis tehtud hoone simulatsiooniuuringu kohaselt võimaldab süsteem küttekuludelt kokku hoida viiendiku, kui ventilatsioon on iga päev tööajal ehk kella 9–17ni miinimumi peal. Samuti on Juurdeveo 19 maja soojakaod keskmise elamispinna omadest väiksemad.
Vidinatega eluase
Näidiskorter näeb välja muidu nagu iga teinegi eluase. Erinevuseks on eelnimetatud ekraan seinal ning lülitid, mis näevad välja nagu väikesed klaastahvlid. Tuled süttivad, kustuvad ja muudavad dimmerite abil heledust puudutusega, mitte lülitusega. Tubade lagedes on väikesed “ufod” – liikumisandurid. Ning seintel mingid veidrad valged klotsikesed – temperatuuriandurid.
Juurdeveo 19 maja, kus 85 korterist on tänaseks 3 müüdud, on Yoga jaoks esimene samm oma tehnoloogia klientideni viimisel.
Järgmisena tahetakse liikuda USA ja Suurbritannia turgudele, ent hetkel seisab asi raha taga.
Yoga suu romanik on Priit Vimbergi kontrollitav Estomatic Grupp. Vähemusosalust Yogas omab firma Honey Investments, mille põhiomanikuks britt David Honey, ent milles väike osalus kuulub endisele isamaalasest tipp-poliitikule Aimar Altosaarele.
Yoga juht: vajame 150–200 miljonit
Yoga juht Raivo Raestik ütleb, et firma otsib rahasüsti USA riskikapitalistidelt. Eesti investorid pole tema sõnul valmis firmasse investeerima.
Millises seisus on praegu laias laastus Yoga arendustöö nn Targa Kodu kontseptsiooniga ning milline on selles arenduses Juurdeveo 19 maja roll?
Alustasime tootearendust varakult sellest, et me ei tee mingit konkreetset omaette toimivat süsteemi nagu enamik tänapäevaseid turvasüsteeme. Meie eesmärk oli luua toimiv universaalne platvorm, mis võimaldab erinevatel elumajades, büroo- ning tootmishoonetes olevatel süsteemidel edukalt omavahel suhelda.
Eri süsteemide omavahelist integreeritust soovisid oma Targa Kodu kontseptsiooniga saavutada ka Juurdeveo 19 arendajad Landscape Investist. Sealt ka igati loogiline koostöö – neilt funktsioonid, meilt tehniline teostus.
Kuivõrd täiuslikuks peate Juurdeveo 19 maja elanikele pakutavat süsteemi?
Rongijaamas olevas näidiskorteris pole praktiliselt veel isegi kümmet protsenti sellest, milline süsteem lõpuks tuleb.
Juurdeveo 19 saab olema väga paindlik terviklahendus, mis ei käsitle iga korterit omaette, vaid tegemist on ühe suure süsteemiga kõikide korterite, panipaikade ja ühiskasutatavate ruumide jaoks.
Juurdeveo projekti lõppedes jätkub tõsine arendustöö, mille tulemusena peaks meie süsteem muutuma veelgi paindlikumaks ja võimekamaks. Seda saab tulevikus paigaldada ka juba valmis ehitatud majadesse või korteritesse ning see saab olema iseõppiv.
Yoga pürib oma tehnoloogilise platvormiga USA ja Suurbritannia turgudele. Mis seisus töö välisturgudega on?
Hetkel otsime investeeringuid 150–200 miljoni krooni ulatuses, millest enamik kulub välisturgude haaramiseks.
Täiendavate finantsideta on välisturgudele sisenemine välistatud. Seepärast tegeleme praegu aktiivselt Ameerikast riskikapitali kaasamisega, mis avab uksed sealsele turule. Loomulikult oleme avatud ka kodumaisele kapitalile, kuid tänaseks oleme aru saanud, et maailmatasemel süsteemi loomine nõuab väga suurt raha, milleks kahjuks kodumaised investorid veel valmis pole.
Tihtipeale on investeerimissoovi puudumise põhjenduseks toodud firma senine vähene müügitulemus, mis on vägagi euroopalik suhtumine – Ameerika riskikapital on tunduvalt enam huvitatud just alg- ehk meie mõistes arendusfaasis investeerimisest. Samas võib firma müügitulemuste “liiga aeglase” kasvu kirjutada just investeeringute puudumise arvele. Ehk nokk kinni, saba lahti.
Juurdeveo 19 on esimesi intelligentseid kortermaju maailmas ja kõige esimene Baltikumis. Kuivõrd on säärased lahendused maailmas üldse levinud?
Mujal maailmas ja ka Eestis on levinud ühe maja põhised targa kodu lahendused. Need sobivad väga hästi üksikusse eramusse, kus on üks omanik, kes teeb oma kodus, mis tahab. Kui aga on tegemist paarismajaga, ridaelamuga või korterelamuga, jäävad need traditsioonilised süsteemid tunduvalt paindumatumaks ja kallimaks kui Yoga lahendus. 85 korteriga Juurdeveo 19 kortermajja oleks traditsioonilise süsteemi panek tähendanud 85 eri süsteemi püstitamist, mis oma loomult on selgelt kallim kui üks terviklik ja ühine süsteem, mida jagatakse kõikide korterite vahel.
Yoga juht Raivo Raestik ütleb, et firma otsib rahasüsti USA riskikapitalistidelt. Eesti investorid pole tema sõnul valmis firmasse investeerima.
Millises seisus on praegu laias laastus Yoga arendustöö nn Targa Kodu kontseptsiooniga ning milline on selles arenduses Juurdeveo 19 maja roll?
Alustasime tootearendust varakult sellest, et me ei tee mingit konkreetset omaette toimivat süsteemi nagu enamik tänapäevaseid turvasüsteeme. Meie eesmärk oli luua toimiv universaalne platvorm, mis võimaldab erinevatel elumajades, büroo- ning tootmishoonetes olevatel süsteemidel edukalt omavahel suhelda.
Eri süsteemide omavahelist integreeritust soovisid oma Targa Kodu kontseptsiooniga saavutada ka Juurdeveo 19 arendajad Landscape Investist. Sealt ka igati loogiline koostöö – neilt funktsioonid, meilt tehniline teostus.
Kuivõrd täiuslikuks peate Juurdeveo 19 maja elanikele pakutavat süsteemi?
Rongijaamas olevas näidiskorteris pole praktiliselt veel isegi kümmet protsenti sellest, milline süsteem lõpuks tuleb.
Juurdeveo 19 saab olema väga paindlik terviklahendus, mis ei käsitle iga korterit omaette, vaid tegemist on ühe suure süsteemiga kõikide korterite, panipaikade ja ühiskasutatavate ruumide jaoks.
Juurdeveo projekti lõppedes jätkub tõsine arendustöö, mille tulemusena peaks meie süsteem muutuma veelgi paindlikumaks ja võimekamaks. Seda saab tulevikus paigaldada ka juba valmis ehitatud majadesse või korteritesse ning see saab olema iseõppiv.
Yoga pürib oma tehnoloogilise platvormiga USA ja Suurbritannia turgudele. Mis seisus töö välisturgudega on?
Hetkel otsime investeeringuid 150–200 miljoni krooni ulatuses, millest enamik kulub välisturgude haaramiseks.
Täiendavate finantsideta on välisturgudele sisenemine välistatud. Seepärast tegeleme praegu aktiivselt Ameerikast riskikapitali kaasamisega, mis avab uksed sealsele turule. Loomulikult oleme avatud ka kodumaisele kapitalile, kuid tänaseks oleme aru saanud, et maailmatasemel süsteemi loomine nõuab väga suurt raha, milleks kahjuks kodumaised investorid veel valmis pole.
Tihtipeale on investeerimissoovi puudumise põhjenduseks toodud firma senine vähene müügitulemus, mis on vägagi euroopalik suhtumine – Ameerika riskikapital on tunduvalt enam huvitatud just alg- ehk meie mõistes arendusfaasis investeerimisest. Samas võib firma müügitulemuste “liiga aeglase” kasvu kirjutada just investeeringute puudumise arvele. Ehk nokk kinni, saba lahti.
Juurdeveo 19 on esimesi intelligentseid kortermaju maailmas ja kõige esimene Baltikumis. Kuivõrd on säärased lahendused maailmas üldse levinud?
Mujal maailmas ja ka Eestis on levinud ühe maja põhised targa kodu lahendused. Need sobivad väga hästi üksikusse eramusse, kus on üks omanik, kes teeb oma kodus, mis tahab. Kui aga on tegemist paarismajaga, ridaelamuga või korterelamuga, jäävad need traditsioonilised süsteemid tunduvalt paindumatumaks ja kallimaks kui Yoga lahendus. 85 korteriga Juurdeveo 19 kortermajja oleks traditsioonilise süsteemi panek tähendanud 85 eri süsteemi püstitamist, mis oma loomult on selgelt kallim kui üks terviklik ja ühine süsteem, mida jagatakse kõikide korterite vahel.
