Tallinn Zoo 69: kuidas ilvesepoeg Illust vapiloom sai
Eestis, nagu enamikus pärast Esimest maailmasõda iseseisvunud riikides, jõuti kultuuri ja majanduse arengus loomaaia loomiseni alles Teise maailmasõja eelõhtuks, kuigi arutelu selle vajalikkuse üle algas siin kohe omariikluse väljakuulutamise järel. Tallinna Loomaaed avati 25. augustil 1939. Selle sündmuse ettevalmistuste põhikoormus langes Loomakaitse Liidule ning Loodushoiu ja Turismi Instituudile.
1937. aastal oli Helsingis maailmameistriks tulnud Eesti Laskurliidu võistkond lisaks nn Argentiina karikale toonud Soomest kingitusena kaasa elusa ilvesepoja Illu. Temast sai Tallinna Loomaaia esimene eksponaat ja logol kujutatud vapiloom. Hakatuseks otsustati koguda kollektsiooni ja kogemusi Kadrioru pargi serva rajatud provisooriumis. Edaspidi oli kavas välja valida ulatuslik maaala korraliku loomaaia rajamiseks. Kuna Eesti annekteerimine Nõukogude Liidu poolt tõi 1940. aastal kaasa seltside ja liitude keelustamise, läks loomaaed Tallinna linnavalitsuse alluvusse ning tegutseb munitsipaalasutusena tänini. Teine ilmasõda tõmbas edasistele plaanidele mõneks ajaks kriipsu peale ning uuele ca 87 ha suurusele territooriumile Veskimetsa koliti alles 44 aastat hiljem, 1983. aastal.
Esialgu tuli leppida peamiselt vanadest sõjaväeladudest kohandatud ajutiste ehitistega. Toonases Nõukogude Liidus kehtis pärast Moskva olümpiamänge 10-aastane kultuuri- ja spordiasutuste ehitamise keeld. Seetõttu asuti tõelisi loomaaiarajatisi jõudumööda ehitama alles pärast Eesti taasiseseisvumist. Mõnes mõttes on isegi hea, et meil polnud võimalust nõukogudeaegsete materjalide ja ehitustavadega kuigi palju ehitada. Nüüd saame kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid ja materjale. Arvestades praeguse territooriumi ulatust ja linna rahalisi võimalusi, võtab korraliku ekspositsiooni rajamine tublisti aega, mistõttu linnavälised toetajad on alati teretulnud. Eesti ainsa loomaaiana tuleb meil võimalikult hästi juba praegu täita metsiku looduse saatkonna rolli.
Tõenäoliselt pole ühelgi loomaaial võimalik ühtviisi heal tänapäevasel tasemel tegelda väga paljude liikidega korraga. Tahes-tahtmata peab tegema eelistusi ning spetsialiseeruma teatud kindlatele loomarühmadele. Nii on Tallinna Loomaaias üks maailma parimaid kaljukitsede ja mägilammaste väljapanekuid, märkimisväärne hulk kotkaid ja raisakotkaid ning arvestatav valik kaku- ja kureliike. Muude loomarühmade osas on valik ühekülgsem.
Tallinna loomaaed on oma 69-aastase eksisteerimise jooksul suutnud kokku panna põhjala põnevaima kollektsiooni ning saavutanud märkimisväärset edu ka oma hoolealuste sigimise osas. Need on tulemused, mis sõltuvad otseselt loomaaia töötajate tahtest ja oskustest.
Loomaaia saavutusi on märgatud ka asjatundjate leeris ning esimese loomaaiana tollases Nõukogude Liidus võeti Tallinna Loomaaed 1989. aastal loomaaedade ülemaailmse organisatsiooni (WAZA) liikmeks. Ameerika organisatsiooni (AAZA) toetajaliikmeks sai Tallinna loomaaed koguni kümmekond aastat varem. Hiljem on Tallinna loomaaed aktiivselt osalenud loomaaedade piirkondlike ühenduste asutamisel (EAZA ja EARAZA).
Allikas: Tallinna loomaed
Tallinna Loomaaed peab sünnipäevapidu
Täna, 25. augustil möödub 69 aastat Tallinna Loomaaia asutamisest.
Loomaaia sünnipäeva puhul pääseb loomaaeda 15-kroonise piletiga (alla 7- ja üle 70-aastased tasuta), avatud on ka ka laste loomaaed, kus lapsed saavad lemmikloomadega lähemat tutvust sobitada, neid paitada ja toita.
Sünnipäevahommikul saavad oma viimase vaktsineerimise kolm 15. mail sündinud amuuri leopardi kutsikat, kes kohe seejärel koos emaga suurde ekspositsioonipuuri kolivad. Nüüd on võimalik ka loomaaiakülastajail nende tegemisi jälgida. Siiski on pojad veel väikesed ja nagu väikesed lapsedki tahavad ka nemad palju magada ega pruugi end alati külastajaile näidata. Aga küll nad kasvavad!
Sünnipäevaüritused toimuvad kell 11.00-16.00. Abilisteks on seekord Haabersti Avatud Noortekeskus ja Juku Mängumaa. Iga sünnipäevakülaline saab lasta endale teha näomaalingu, joonistada kriitidega asfaldile, võtta osa õnneloosist, hüpata batuutidel ja harjutada kätt lasketiirus värvikuulidega täpsust lastes.
Loomaaia kassad Paldiski mnt. ja Ehitajate teel on avatud kella 9-19, jalutada võib loomaaias kella 21-ni. Ehitajate tee värava kõrval on külastajatele soodus ruumikas tasuline parkla.
