Tallinna menupaigad hädas seksturistidega
Pegasuse peakokk ja poolomanik Michael Bhoola on murtud. “Mõned aastad tagasi, kui esimest korda Eestisse tulin, oli Tallinn väike, armas koht,” ütleb ta. ”Nüüd on Eesti saanud tuntumaks ja sellel on oma varjukülg.”
Ebakoha all peab inglise päritolu Bhoola silmas omaenda kaasmaalasi, kes avastanud võimaluse 10…15meheliste kampadena Londonist Eestisse lõbutsema reisida. Neid ei too siia mitte verivorstid ja rahvalaul, vaid perspektiiv veeta hoogne nädalavahetus odava õlu ning veel odavamate naiste seltsis. ”Eelmisel aastal kirjutas keegi marketingigeenius GQ-s (Briti meesteajakiri – K.K), et Tallinn on maailmas paremuselt teine koht seksi leidmiseks. Sõnum oli see, et Eesti naised on lollid, on litsid ja neid on kerge ära rääkida.”
Isahirvede nädalavahetus
Bhoola sõnul koostavad mitmed inglise keelt kõnelevad turismiettevõtjad elujanus poissmeestele spetsiaalseid “stag-weekender” (stag on eesti keeles isahirv – K.K.) pakette, kus Tallinn esineb igati populaarse sihtkohana. “Fantastiline ööelu. Istu maha ja lase end lõbustada kaunitel kõhutantsijatel,” tutvustatakse kohalikke võimalusi internetiaadressil http://www.stagabroad.com/. Teisel kodulehel pakutakse “kõigest 339 naela eest “Blind Date in Tallinn”" reisipaketti, mis sisaldab lisaks lennule, majutusele ja toidule ka “jalustrabavat” eestlannat või venelannat, kes džhentelmenile lennujaama vastu tuleb ning siis temaga hotelli tõttab. Teenus on kiire ja korralik: numbrituppa jõudmine võtab aega ainult 15 minutit.
Bhoolal ja Pegasuse manager Mart Tomsonil poleks seksiturismist ilmselt suuremat, kui külalised terveks nädalavahetuseks hotellituppa jääks. Paraku paiknevad välismaalaste armastatud joomakohad Suur-Karja tänaval ning öö tulles eksitakse tihti ka Pegasusse. Kui tosin purjus inglast sisse sajab, põgenevad paiga popid ja noortepärased püsikliendid oma mojito´de tagant otsekui ehmunud linnuparv. “Ükskord võttis aega ainult kolm minutit, et kõik lauad tühjaks saaks.”
“Kes kurat sina oled?”
Michael Bhoola nimetab ohjeldamatut välismaal pummeldamaskäimist “briti haiguseks.” Piiri taga kaovad piirid. “Neil on koguni kõnekäänd: What goes on tour, stays on tour,” ütleb ta. Tõlkes võiks see tähendada: mis reisil juhtub, sellest kodus ei räägita.
Esimest korda pidi Bhoola oma kaasmaalasi välja viskama aasta eest, kuid.alates suve algusest juhtub instidente aina sagedamini, praktiliselt igal nädalavahetuseõhtul. “Halvim on see, kuidas nad käituvad naistega,” kurdab ta. Rämedad märkused, jõhker lärm, soovimatu füüsiline kontakt…
Probleemiks on seegi, et suurtes kampades liikuvad britid ei lahku kergelt. “Eestlased on palju kirunud soome turiste, aga uskuge, nemad on tunduvalt paremad," vannutab Bhoola. "Soomlased ei lõhu vähemalt asju ning kui nad ka peaksid jookidega liiale minema, tasub vaid öelda, et aeg on liikuma hakata – nad lähevad vat nii (järgneb žest, mis manab silme ette mööda karjamaad tippiva lambakarja). Inglased küsivad vastu: kes kurat sina oled? Paari nädala eest oleks üks neist mulle äärepealt kallale tulnud.”
Endale mere põlvini joonud brittidega puutuvad kokku ka teised Raekoja platsi lähedusse jäävad baarid ja pubid. “Niipalju kui mina olen aru saanud, on tegemist siin poissmeesteõhtuid pidavate inglastega,” tunnistab trendika lounge Kaheksa teenindusjuht Merje Veeperv. “Püüame nendega siiski viisakalt hakkama saada.”
Pegasuses mõeldi mõnda aega, kas paigutada Estonian Airi lennuajakirja kuulutused "Pegasus - brittidele keelatud." Siis otsustati pigem erariietes turvatöötaja palkamise kasuks, kes ebasoovitavad külalised varakult minema suunaks. “Meie kliendid ei vaja turvameest! See on paha meie imidžile,” on Bhoola õnnetu. “Aga me peame neid loomi kuidagi kontrollima.”
