Tallinna sihtasutus TAKK: rahapuuk või tubli algatus?
Ekspress püstitas 28.01.2009 ilmunud artiklis küsimuse, kas Tallinna linnavõim on ehitanud puukfirma, mille tegelik eesmärk on vajalikele inimestele raha välja kantida. Selliseid kahtlusi toidab asjaolu, et tegu on üpris väikese organisatsiooniga, mille palgal lisaks juhatajale vaid paar inimest, nõukogu liikmeid on aga koguni kaheksa, sealhulgas suurerakonna juht, ekspresident, kõrged linnaametnikud. Pooled nõukogu liikmetest on keskerakondlased või erakonnaga lähedalt seotud inimesed.
Nõukogu liikme kuutasu on suuruses üks kuupalga alammäär (4350 krooni), esimehel 1,5 alammäära (6525 krooni). Seega on arengu- ja koolituskeskus tunnistatud linnamajanduses tähtsuselt teise kategooria asutuseks, nagu Tallinna Soojus, Tallinna Linnahall jt.
2008. aasta alguses asutatud TAKKi nõukogusse kuuluvad Edgar Savisaar (KE), Arnold Rüütel, linnasekretär Toomas Sepp, linnakantselei arendusdirektor Kaarel-Mati Halla (KE), linnakantselei välissuhete osakonna juhataja Heili Luik, eksmajandusminister Heido Vitsur (KE), Tallinna esindaja Euroopa Liidus Allan Alaküla ja 21-aastane linnavolikogu liige Maria Beljatskaja, kes valiti abituriendina 166 häälega volikokku. Beljataskaja, kes on ka soojal kohal Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutuse nõukogus, teatas vastuseks Ekspressi küsimustele tema töö kohta nõukogudes, et ei saa "kahjuks praeguseks hetkeks vastata nendele küsimustele".
Kummastav oli ka asjaolu, et sihtasutuse kulutas mullu poole oma 1-miljonilisest eelarvest nõukogu liikmete tasudeks. Käesolevaks aastaks on ette nähtud 2 miljonit krooni. Raepress teatas Ekspressi küsimustele vastates, et sihtasutusele eraldatud raha on „kulutatud sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks".
Sihtasutuse palgal on üks juhatuse liige, projektijuht ja nõunik. Raepressi andmetel ootab nõukogu seoses linna eelarve kärbetega ka juhatajalt kokkuhoiuettepanekuid, muuhulgas personalikuludes.
Ekspressi küsimustele vastas TAKKi konkursiga leitud juht Andra Veidemann, kellelt paraku nõukogu tegevust lähemalt selgitada võivaid istungi protokolle saada ei õnnestunud, kuid ehk selgitavad tema vastused veidi asutuse tegevust.
Esiteks küsin, kas saaksin kätte avaliku teabe nõudega kõigi kuue toimunud nõukogu istungi protokollid. Linnakantselei soovitas just seda teha.
Ilmselt oli tegu möödarääkimistega. Kuulsin nüüd, et olete küsimusi esitanud juba ka Meelis Pirnile ja saite vastuseid, millest mina ei ole teadlik. Mis puutub meie sihtasutuse nõukogu protokollidesse, siis sain Tallinna linnakantselei juristidelt järgmise selgituse:
Tulenevalt Avaliku teabe seaduse § 3 lg 1 on avalikuks teabeks selline teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. SA Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus ei täida seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid. Lähtudes eeltoodust ei ole sihtasutuse nõukogu koosoleku protokollid avalik teave.
Küll aga vastan meeleldi sihtasutuse tegevust puudutavatele küsimustele.
Kas tõesti oli maksti mullu nõukogu palkadeks välja 479 975 krooni? See tähendab, et 479 975 krooni kulus 4 istungi tasustamiseks?
TAKK-i nõukogu istungid on toimunud tänavu 22. jaanuaril ja 30. märtsil. Mullu toimusid nõukogu istungid 10. märtsil, 27. mail, 22. septembril ja 16. detsembril. Nõukogu liikmete tööd ei saa mõõta ainult istungitega, kus langetatakse protokollitud otsuseid. Nõukogu esimehel on õigus ja ka kohustus kohtuda ja nõu pidada teiste nõukogu liikmetega meie sihtasutust puudutavates küsimustes ka nendel kuudel ja päevadel, kui nõukogu istungeid ei toimu.. Nõukogu liikmetele tasu maksmine on seega õiguspärane ning seda on kinnitanud ka audiitor.
Palgatabel on üleval meie kodulehel www.takk.ee.
Kas sihtasutuse töö on nüüdseks käima läinud ning kuidas hindate seda; millised on tugevamad algatused?
Sihtasutuse käivitamine kujunes oodatust keerulisemaks ennekõike majandustingimuste muutumise tõttu. Sellest tulenevalt tehti ka otsus mitte liituda ÜRO organisatsiooni UNITAR võrgustikku, vaid me teeme koostööd kui partnerid. Juba eelmisel aastal jõudsime korraldada 8-linna IT spetsialistidele seminari e-valitsemise teemadel. Omalt poolt oleme välja pakkunud idee kahe omavalitsuste e-teenuste ja ühe jätkusuutliku linnatranspordi teemalise seminari korraldamiseks, juhul kui saame kaasrahastamise EV Välisministeeriumilt. Praegu peame läbirääkimisi korraldamaks seminare õppemooduli „Global Road Safety Partnerships (GRSP)" raames. Loodetavasti saame esimese seminari korraldada Tallinnas juba juunis.
Kui veel rääkida juba töösse antud suurematest projektidest, siis oleme andnud põhimõttelise nõusoleku korraldada koolitusi europrojekti „Marine Focus" raames, kus juhtivaks osapooleks on Tallinna Tehnikaülikool. Seda muidugi kõike juhul, kui seda lubavad meie finantsid, mida on ka meie puhul kärbitud.
Juba eelmisel aastal sai allkirjastatud projekt, mille kohaselt sihtasutus osaleb pikemas Helsinki-Tallinn Euregio juhitavas „Twin-City TV and digital services" europrojektis.
Tallinnas organiseerisime eelmise aasta jõulude eel ümarlaua Tallinna rahvusvähemuste organisatsioonide esindajatele teemal "Mitmekesisus kui rikkus" ja arutasime koostöövõimaluste üle.
Eelmise kuu lõpul organiseerisime koostöös Tallinna Haridusametiga praktilise sisuga seminari "Energiamärgistus avaliku sektori hoonetele", kus osalesid seekord Tallinna laste- ja haridusasutuste esindajad, et saada rohkem teavet selle kohta, kuida aasta algusest jõustunud määruse nõudeid täita ja kust selleks raha saada.
Oleme praegu kavandamas koostöös kriisinõustamiskeskustega koolitusi ja seminare koolide sotsiaalpedagoogidele ja psühholoogidele. Kui õnnestub selle jaoks vajalik raha kokku saada, toimuks esimene seminar samuti juba juunis.
Kas tõesti suudab nõukokku kuuluv 21-aastane Maria Beljatskaja teile pädevat nõu ja suuniseid anda?
Juhatuse liikmena ei saa ma kommenteerida Nõukogu liikmete pädevust, nii nagu seda ilmselt ei teeks ka Teie näiteks Ekspress Grupi Nõukogu liikmete suhtes.
