TÄNA 10 AASTAT TAGASI: President ei taha Eestisse võõrtöölisi

Arnold Rüütel ei usu, et maailm muutub tulevikus hiinakeelseks.

Mis on muutunud Eesti ja Hiina suhetes nüüd, pärast seda visiiti?

Hiina ja Eesti suhted on kestnud ju pikka aega, aluse pani nendele Lennart Meri, kes tegi siia kaks visiiti ja nende hulgas ka ühe riigivisiidi. Sellega algasidki Eesti-Hiina suhted sellel etapil. Hiina on vahepeal muutunud ja Eestigi on muutunud tugevasti - Eestist on saanud Euroopa Liidu liige ja selles mõttes on olukord uus. Me tahame siin realiseerida ka oma rahvuslikke huve, räägime majandusest ja muudestki probleemidest. Põhjalikumalt oli juttu transiidist ja president isiklikult ütles, et on vaja sellega väga tõsiselt tegeleda. Hiina on Euroopa Liidule mahu poolest teine majanduspartner peale USAd oma kaubandusmahu poolest ja miks ei võiks see kaup liikuda läbi Balti sadamate, sealhulgas Eesti sadamate. See on meile kindlasti kasulik ja vajalik.

Eesti ja Hiina mastaapide vahe on ikka väga suur...

Jah, loomulikult...

Kas Hiina on selline riik, kellele peab käima oma parimate jõududega aeg-ajalt meelde tuletamas, et Eesti on olemas?

No vast küsimus ei ole olnud selles, et öelda, et me oleme olemas. Nagu ma ütlesin, tegi Lennart Meri siia kaks visiiti ja ütles, et Eesti riik on olemas

Aga võib olla see ununeb?

Ega ei ole ikka ununenud.

Mis puutub esinduslikku delegatsiooni siiasõitmisse, siis me käisime nii ka Jaapanis. Ma leian et Eestil on ka Jaapanis strateegiline huvi, just arvestades Jaapani kõrget strateegilist taset. Ja miks mitte Jaapan ei või tulla Eestisse oma kapitaliga, sealjuures mitte lihtsalt rahaga, vaid kõrgtehnoloogiaga. Eesti on huvitatud ka Jaapani transiidist. Jaapan müüb Euroopasse peaaegu miljon autot aastas ja sellest küllalt suur osa liigub läbi Soome sadamate. Aga need võiksid liikuda läbi Eesti sadamate. Ma nimetasin ainult autosid, aga jutt ei ole ainult ühest toodanguliigist, nii et meil on siin strateegiline huvi. Kui me suhtleme niisuguste riikidega nagu Jaapan, suudame ka oma majanduse viia kõrgemale tasemele.

Ütlesite, et Eesti suhtleb Hiinaga Euroopa Liidu liikmena uues olukorras. Kas te olete tajunud peale liitumist Hiina huvi tugevnemist Eesti vastu?

Ma arvan küll, kindlasti, sest Hiinale on EL suur kaubanduspartner ja Hiina areneb kiiresti, esialgu idapoolsed rannukuregioonid, aga ka muud. Praegu oli mul näiteks jutuajamine Xianis selle regiooni asekuberneriga ja ka see regioon areneb kiiresti. Me peame kõik tegema selleks, et suuta rahvusvahelises majanduse osaleda.

Hiina president tegi transiiditeemal väga tugevaid avaldusi.

Hiina president tõesti nimetas neid valdkondi. Et Hiina on sellest huvitatud, selles pole midagi imelikku. Ka Eesti poolel on huvi olemas.See väljendus kasvõi selles, et siia tuli minuga kaasa nii palju meie ärimehi.

Kas neile kohtumistele järgneb midagi konkreetset?

Mul on peaministriga olnud enne sõitu kontakt ja telefoni teel ka siit ja me oleme sel teemal mõtteid vahetanud. Leppisime kokku, et peaminister kutsub Hiina peaministri Eestisse külla, et leppida kokku juba valitsuste tasemel ja konkretiseerida selle visiidi tulemused. Nii Hiina peaministri kui presidendiga rääkides- nad on väga konkreetsed inimesed. Ja ühe või teise küsimuse arutelu juures oli kohe jutt sellest, et vaja on mõlemapoolsete ekspertide hinnanguid.

Räägime võimalikust viisarežiimi muutmisest.

Viisarezhiimist me ei rääkinud. Need küsimused töötatakse läbi diplomaatiliste kanalite tasandil, nii et me ei puudutanud üldse selliseid küsimusi. Hiina omab informatsiooni ja teab Eesti seisukohti nendes küsimustes.

Kas hiina tööjõud on Eestisse teretulnud?

Mis puutub Eestisse võõrtööjõu sissetoomisse, siis ma põhimõtteliselt leian, et see ei ole õige. Eestis on küllalt suur tööpuudus. Paljud on töötud ja eelkõige regionaalselt on näitajad väga halvad. Inimene peab lahkuma oma kodust, minema mujale ja käima suuremates keskustes tööl, nii et me peame tegelema regionaalpoliitikaga. Mis puudub kõrge kvalifikatsiooniga oskustöölistesse, millele te vist viitate, siis me ole kaugeltki ära kasutanud võimalusi oma noorte koolitamiseks, see on aastaid olnud unaruses.

Peale selle on palju noori inimesi lahkunud mujale tööle, keegi ei tea täpselt nende arvugi. Ma leian, et meie välisministeerium ja valitsus peaks kõik tegema selleks, et inimesed siiski pöörduksid tagasi oma kodukohta. Siin vajatakse kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid ja need inimesed on juba saanud mujal maailmas küllalt suure töökogemuse erinevatel erialadel.

Peame tegelema ka endiste töötajate nö rehabiliteerimisprotsessiga,kes on pikemat aega töötud olnud, on kaotanud usu ja lootuse saada tööd ja seetõttu on neid vaja aidata. Näiteks Põlvas käisin ettevõttes, kes komplekteeris just nendest inimestest oma töötajaid. Täiesti eesmärgikindlalt. Ja see ettevõtte juht ütles mulle, et need on väga distsiplineeritud ja head töötajad. See on lausa meie esmane ülesanne- aidata oma kodanikke.Nii et ma ei räägiks üldse võõrtööjõu sissetoomisest. Korrastame oma ühiskonna ära, see on meie eesmärk.

Ja me peame tegelema ka sellega, et sündivus oleks suurem, et tagada põlvkondade vahetus.

Sellega tundub, läheb praegu hästi.

No võiks paremini minna. Igal juhul on hea meel, et positiivne täiesti arvestatav nihe on toimunud.

Kas miski on üllatas teid Hiinas?

No loomulikult. Olgugi, et ma lugesin ja töötasin materjalid läbi ja välisministeerium andis mulle väga palju materjale ja rääkisime valistuse liikmetega, ei teadnud nemad kõike, ei teadnud ka mina. Palju saime teada presidendi, peaministri ja parlamendi esimehega rääkides. Ja näiteks konkreetsetes ettevõtetes käies ei kujutanud ma neid ette. Teadsime seda nime lihtsalt, kuhu oli graafiku järel planeeritud minna. See oli päris huvitav ja seetõttu teame Hiinast palju enam. Siinjuures tuleb öelda seda, et nad väga avameelselt rääksid oma probleemidest ja muredest, kui palju inimesi elab vaesuses ja alla vaesuse piiri jne nii et neid asju me Eestis ei teadnud.

Saksa ajalehes Die Zeit püsititati hüpotees, et maailm muutub tulevikus hiinakeelseks. Kas te nõustuste sellega?

Niisugust loosungit või lausa pealkirja ma maailma ja inimkonna arengule ei paneks. Hiina on tõesti suure rahvaarvuga- miljard kolmsada miljonit- ja see rahvaarvu kasv jätkub, aga eks maailm ju ka areneb. Ma usun, et Euroopa Liit suudab oma majandust arendada edasi, eelkõige minnes üle kõrgtehnoloogilisele tootmisele, tootes keskkonda säästvalt. Keskkonna probleem on aina teravam, inimkond ei saa lubada enam, et toodetakse endiselt primitiivsel viisil, seetõttu primitiivne tootmine lihtsalt odava masstööjõuga- seda ei ole võimalik teha keskkonnasäästlikult. Nõnda et siin kuskil kogu inimkonna areng seab piirid ette.

Maailma areng ei saa stiihiliselt kulgeda, meid on liiga palju juba.

Lugu ilmus 31.augustil 2005