Turvafirma Falck looja Urmas Sõõrumaa püstol Smith & Wesson ja revolver NAA on politseis hoiul juba läinud aasta lõpust.

Põhja politseiprefektuuri relvur on tunnistatud kahtlustatavaks ärimeeste relvaeksami võltsimises.

Läks meelest luba pikendada

Pentsik lugu käivitus mullu sügisel, kui Põhja prefektuuris valmis relvaomanike must nimekiri.

Politseinikud avastasid jahmatusega, et Tallinnas ja Harjumaal on 300-400 aegunud relvaluba. Tegemist on umbes viie protsendiga kõigist piirkonna relvalubadest.

Nimekirjas oli mitmeid avaliku elu tegelasi, sealhulgas Urmas Sõõrumaa ja Toomas Annus.

Politsei võttis meestega ühendust ja palus neil end näole anda. Sõõrumaa saabus seaduskuulekalt koos oma püstoli ja revolvriga, mis prefektuuris kohapeal hoiule võeti.

Nimelt ütleb seadus, et relvaomanikul tuleb kuu enne relvaloa aegumist ise politseiga ühendust võtta. Kui ta seda ei tee, peab ta oma tuliriista viimasel loa kehtivuspäeval politseisse tooma.

Nii Sõõrumaal kui ka Annusel oli see meelest läinud. Seaduse järgi polnud vana loa pikendamine enam võimalik ja mehed pidid uut taotlema. Selleks tuli sooritada eksam, mis koosneb teooriast ja laskmisest.

Edukas eksamipäev

5. oktoobril käis politseis relvaeksamil 18 inimest. Eksamiprotokolli nr 39 järgi oli eksaminant nr 2 Urmas Sõõrumaa. Tegelikult ta eksamil ei käinud.

12. oktoobril käis eksamil 16 inimest. Eksamiprotokolli nr 40 järgi oli eksaminant nr 13 Toomas Annus. Ka tema ei käinud eksamil.

Sellest hoolimata on eksamiprotokollis kirjas, et mõlemad mehed on katsed sooritanud.

Paberile on alla kirjutanud kolm eksamikomisjoni liiget: relvur ja veel kaks politseinikku.

Protokollid liikusid mööda bürokraatia teid sinna kuhu vaja. Sõõrumaale ja Annusele kirjutati kehtivad relvaload.

Annus võttis selle ka välja.


Kuid kusagilt läks kahtlus liikvele ja prefektuuri politseikontrolli talitus hakkas asja ise uurima. Tänaseks on sellest saanud kriminaalasi ning kõik asjaosalised on üle kuulatud.

Kuigi ei prokurör ega ka uurija ei soovi asjast mõistetavatel põhjustel suurt rääkida, teab Ekspress järgmist.

Urmas Sõõrumaa tunnistab ausalt, et pole eksamil käinud. Seetõttu ei teadnud ta ka oma uuele relvaloale järgi minna.

Ka Toomas Annus kinnitab, et pole eksamil käinud. Üleüldse tahtnud ta minna eksamile koos Sõõrumaaga. Sõber aga ei saanud tulla ja ka Annus ei tahtnud üksi minna.

Sellest hoolimata sai ta peagi kutse oma relvaloale järele ilmuda. Annus küsinud veel Sõõrumaalt, kas niimoodi see asi käibki.

Sõõumaa ju oskab lasta!

Miks relvur eksamiprotokolli võltsis? Kriminaalmenetlust juhtiv ringkonnaprokurör Kristel Eliste: “Meil on sama küsimus.”

Tegemist on Põhja politseiprefektuuri ainsa relvuriga. Tema töökohustuste hulka on kuulunud muuhulgas eraturvafirmadele relvakoolituse tegemine.

Relvur seletab protokolli võltsimist inimliku eksimusega. Tal oli kokkulepe, et Sõõrumaa ilmub tõepoolest eksamile. Sestap kandis relvur tema nime varakult protokolli.

Kui Sõõrumaa tulemata jättis, vormistas relvur tema eksami ikkagi ära. Ta ju teadis, et endine miilits Sõõrumaa oskab relvaga osavalt ümber käia.

Ühtlasi uskus relvur, et kui Sõõrumaa juba Annust soovitab, siis on sellegi mehega kõik korras. Annuse kasuks rääkis ka tema ühiskondlik positsioon, haridustase ja pikaajaline relvakogemus.

Relvur oli kindel, et Sõõrumaa ja Annus tulevad ikkagi tiiru kohale ja sooritavad eksami tagantjärele. Et neile relvaload valmis tehti, seda ei osanud relvur oma sõnul ette näha...

Relvur soovis olla inimlik

Kriminaalasja uuriv politseijuhtivinspektor Laine Kamenskaja kinnitab seda versiooni. “Relvur ütleb, et ta ei tahtnud inimesi ilmaasjata jooksutada. Ta tahtis jätta prefektuurist parema mulje.”

Ka Kamenskaja on saanud oma relvakoolituse sama relvuri käe all. Ta iseloomustab teda kui “fanatti”. “Mina annan väga kõrge hinnangu tema tööle.”

Tänaseks on relvur tunnistatud kriminaalasjas kahtlustatavaks ametiseisundi kuritarvitamises. Selle eest lubab seadus karistada rahatrahvi või kuni viieaastase vangistusega.

Relvur on juba saanud distsiplinaarkorras karistada. Tema palka vähendati kolmeks kuuks 30 protsenti. Ülejäänud eksamikomisjoni liikmed pääsesid noomitusega.

Urmas Sõõrumaa loodab oma relvaloa korda saada. "Siuke näpukas on juhtunud," möönab suurärimees ja lisab: "Mul on politseiga suhted korras."

"Ma olen kandnud relva paarkümmend aastat ja eksami sooritamine pole mulle mingi probleem."

Toomas Annus viibis kolmapäeval komandeeringus Leedus ega olnud kommentaariks kättesaadav.

Põhja politseiprefektuuril puudub info rohkem kui 300 relva saatuse kohta, mille load on tänaseks aegunud. Tegelik arv on ilmselt palju suurem, sest paljudel relvaomanikel on rohkem kui üks relv.

Osa relvaomanikest on surnud – nagu Pihkvas palgamõrva ohvriks langenud ärimees-poliitik Gennadi Ever. Sel juhul peavad sugulased ja pärijad kadunukese relva politseile üle andma. Ka on põhjust arvata, et mõned relvaomanikud on Venemaale elama kolinud ja oma "toru" kaasa võtnud.

Uurija Laine Kamenskaja sõnul töötatakse prefektuuris praegu kahes vahetuses. “Kolleegid lappavad käsitsi relvalubade kaarte läbi.”

Kamenskaja ülesanne on välja selgitada iga viimsegi aegunud relvaloa stoori.

“Seadust rikkunud relvaomanikud saavad väärteo eest karistada ja relvad võetakse politseisse hoiule. Need tagastatakse inimestele kahe aasta pärast või müüakse sundmüügil maha.”

“Kui inimesel on mõjuv põhjus, siis võib politsei piirduda suulise hoiatuse või rahalise trahviga. Aga relvaeksam tuleb ikkagi uuesti teha.”

Nii uurija kui ka prokurör soovitavad aegunud relvalubade omanikel ise politseiga ühendust võtta.

Artikkel ilmus 19. jaanuaril 2005