Probleemi on lahendatud läbi ajaloo kaht moodi. Esimene meetod on põhjuse ravi. Majanduspõgenike survet leevendatakse sellega, et neile luuakse nende endi kodumaal tingimused toimetulekuks; terroristide ohjamiseks saadetakse ekspeditsioonijõud terroristide tugialale (NATO väed tänapäeva Afganistanis), röövivad barbarid rahustatakse maha garnisonide loomisega nende kodumaal (13. sajandi Taani ja Rootsi kristlike valitsejate sissetung Saare- ja Läänemaale, ohjamaks Skandinaavia rannikul röövimas ja vägistamas käinud nn idaviikingeid).

Teine meetod on võitlus tagajärgedega. Piirile püstitatakse tara või müür, selle taha paigutatakse relvastatud vahimehed.  

Rooma tara

On kombeks arvata, et aktiivsed meetodid on tõhusamad kui passiivsed. Väide tuletatakse faktist, et ei Hiina müür ega ka Rooma limes, Maginot' liinist rääkimata, takistanud barbareid tungimast õitsvatesse kultuuriaedadesse.

See väide on suur lihtsustus.

Rooma limes oli kindlustussüsteem, mis jooksis piki impeeriumi piiri tänapäeva Hollandist Austriani. Limes koosnes muldvallist, püsttarast, kraavist ja vahitornidest. Kui vaatate antiigileksikonist limes'e kujutist, pöörake tähelepanu kummastavale asjaolule: muldvalliga paralleelselt jooksnud kraav ei asunud valli ees, s.t Germaania-poolses küljes, vaid hoopis selle taga ehk Rooma impeeriumi poolses küljes. Kohtades, kus limes läbis küngastikku ning soiseid alasid, oli järsuks kaevatud impeeriumipoolne künkanõlv, aga soo oli täidetud Germaania-poolsest küljest. Põhjus? Kaitseliini projekteerinud strateegid ei seadnud ülesandeks takistada barbarite sissetungi impeeriumi aladele. Eesmärk oli vastupidine – takistada nende lahkumist. Stsenaarium järgmine: germaanlaste jõuk ületab pimeduse varjus piiri, et minna piirialal asuvatesse linnadesse ja küladesse röövima. Vahitornides olevad Rooma sõdurid süütavad signaaltuled, andes sissetungist teada lähedal asuvatele Rooma garnisonidele. Seal antakse häire, leegionärid lahkuvad kiirmarsil limes'e suunas. Germaanlased on vahepeal oma noosi kokku ahminud ning kiirustavad samuti limes'e juurde, et varjuda saaki kaasa võttes kodumetsadesse. Ent nende ees seisab probleem, kuidas toimetada rohke saak (teravili ja kariloomad!) üle piiritakistuste. Kuni nad täidavad kraavi ja lammutavad tara, jõuavad kohale esimesed Rooma väeüksused. Algab lahing. Mida rohkem Rooma üksusi sündmuskohale saabub, seda enam kasvab röövlitel kihk jätta röövsaak kus seda ja teist, et kergel jalal üle tara putku panna. Ja seda nad lõpuks teevadki. Germaanlastele on ürituse bilanss järgmine: mõned laibad ja palju muhkusid, röövsaaki teps mitte. Impeeriumis röövimas käia oli kulude-tulude seisukohalt mõttetu üritus. Limes täitis oma kaitseülesande kolme sajandi kestel hiilgavalt: röövimislustilise Germaania vahetus naabruses kerkisid linnad, hariti põldu, kasvatati viinamarja. Limes lakkas toimimast alles siis, kui Rooma keskvõim asendus anarhiaga ja piirilähedased sõjaväelaagrid jäid tühjaks, sest sõdurid saadeti kodusõdadesse.

Hiina tara

Suure Hiina müüri põhimõte oli sarnane, ehkki spetsiifiliste erinevustega. Hiina müüri tarbetusest rääkida armastavad inimesed (müür sümboliseerivat kollase rassi passiivsust) viitavad asjaolule, et ca 5000 kilomeetri pikkuses müüris oli mitmeid katkestusi, mis võimaldasid rändrahvastel sellest lihtsalt ümber minna (siit tees kollase rassi ebaratsionaalsusest). Katkestused müüris olid nagu lüüsid, mis juhtisid rändhõimud kindlaid sissetungikanaleid pidi ettevalmistatud kaitsepiirkondadesse, kus olid alalises valves keiserlikud väed. Need korraldasid kutsumata külalistele väärika vastuvõtu. Müür oli efektiivne rajatis, ent tõhusus eeldas, nagu ka Rooma limes'e puhul, hästi organiseeritud sõjaväega sihikindlat keskvõimu.

Saksa- ja Prantsusmaa piirile läinud sajandil ehitatud Maginot' liini mõte oli nagu Hiina müüril. Maginot' liin katkes Belgia kohal, miska küsitakse, et mis siis oli üldse selle rajatise mõte. Liin ei pidanud takistama Wehrmachti pealetungi, vaid pidi suunama selle Belgia alale. Eesmärk oli lüüa kaht kärbest: teha sakslased taas süüdlaseks Belgia neutraliteedi rikkumises (mis tähendas automaatselt sõjakuulutust Suurbritannialt) ning anda Prantsuse armeele võimalus lüüa sakslasi võõral territooriumil, säästes sel moel Prantsusmaad sõjapurustustest. Maginot' liin täitis oma ülesande 1940. aastal sajaprotsendiliselt. Prantsuse armee jättis oma täitmata.

Läinud sajandi lõpus USA California osariigi ja Mehhiko piirile ehitatud Tijuana tara või siis Hispaania Põhja-Aafrika enklaavi Ceuta ümber ehitatud tara ülesanne on hoopis teine. Need tarad, nagu omaaegne Berliini müürgi, peavad takistama majanduspõgenike imbumist rikkasse USAsse või Euroopa Liitu. (Berliini müürist: vahest tunnistaksime tänase päeva kogemust arvestades, et DDRi kodanikud, nagu nõukogude kodanikud üldse, polnud huvitatud mingist abstraktsest vabadusest, vaid ikkagi täiesti konkreetsest KaDeWe kaubamajast Lääne-Berliinis.)

Iisraeli tara 

Palju kõneainet andnud Iisraeli julgeolekutarast on praeguseks valmis kolmandik, täispikkust peaks sel olema valmimise järel ca 700 kilomeetrit. Tara keerutab, jonkleb, viskab silmuseid läbi kogu Jordani jõe läänekalda, eraldades Iisraeli põhilised asustusalad Iisraeli okupeeritud araablaste küladest ja linnadest. Palestiina araablaste linnades ja külades varjuvad terroristid, kes saadavad enesetapjaid iisraellasi õhku laskma. Neid on vaja takistada. Ent Iisraelis tööl käiva araablased tuleks läbi lasta. Fellahid, kelle koduõuest on see tara läbi tõmmatud, peaksid samuti pääsema teisele poole tara jäänud oliivi- ja sidrunipuude manu. Lastel võib jääda teisele poole tara kool, patsientidel haigla, publikul teater… Kui vahel on tara, taras aga iga kümne kilomeetri tagant hambuni relvastatud sõduritega värav, mis võidakse hermeetiliselt sulgeda niipea, kui tuleb terroriohu häire, siis tähendab see, et vanematel puudub kindlustunne, kas nende laps tuleb koolist koju; talumees ei tea, kas ta saab saagikoristuse ajal oliive noppida; lapseootel naine ei saa arvestada sünnitusmajja jõudmisega. Iisraeli ehitatud tara tähendab vaieldamatult inimõiguste rikkumist.

Iisraeli propaganda möönab suure vastumeelsusega julgestustara ebainimlikkust, hõigates samas loosungi, et kui Jordani läänekalda tara tuleb lammutada, siis tehtagu seda ka kõigi ülejäänud maailma taradega. Mõeldud on siin muidugi Tijuana ning Ceuta tara. Nõudmine on demagoogiline. Tijuana ning Ceuta tarad eraldavad kaht erinevat maailma, kumbki ei jookse läbi inimeste kodude, ei riku elukeskkonna terviklikkust, ei purusta sotsiaalset suhtlusvälja.

Iisraeli julgeolekutara on inimkonna ajaloos täiesti eriline juhtum. Nagu on seda kogu Iisraeli riik.   

              ;