Tartu maraton – 63 kilomeetrit higi ja rõõmu
Kui nädal enne stardipauku plahvatuslikult kasvanud nimekiri 6500 osaleja peal lukku löödi, oli selge, et Tartu maraton on spordihullude ettevõtmisest kasvanud trendi- ja elustiiliürituseks. Praegu pakuvad suusafoorumites registreerimisega hiljaks jäänud suusasõbrad rajapileti eest mitmekordset hinda, korraldajatele laekub härdaid palveid võimaldada kuidagi siiski koht maratonikoridoris, no kas või ootelehele kandmisega – mis sest, et sellist listi korraldajatel polegi. Sellist buumi ei osanud Tartu maratoni korraldajad hoolimata juubeliaastast (esimene maraton toimus 1960) ennustada. Tõsi, kaheksakümnendatel, mil rada kulges Matu ja Elva vahel, ulatus maratoonarite arv ligi kümne tuhandeni. Nii et arenguruumi veel on. Olgu rajal olümpiasangar, kelle finišiaeg jääb 3 tunni sisse, või kanakostüümis pullivend, neid seob 63 kilomeetrit mälestusi ja läbielamisi – ja kaksteist sportlikku kuud.
Sireli talu, lambakasvataja
Üle 20 maratoni
Miks: Maraton on koht, kus tunned end osana rahvast. See on üks neid kordi, kus Eesti inimesed kõik ühes suunas liiguvad, ja ilma sunduseta. Stardis kõlab uhke maratonilaul, mida õnneks muul ajal ei kedrata.
Suusad: Esimest aastat sõidan Madshusiga, siiamaani oli Visu Racer, aga need lagunesid eelmisel maratonil ära.
Kes määrib: Ise määrin. Olen Nõmme poiss, eluaeg suusatanud, mis tarkust siin nii väga olla saab. Ega nõidumisega ei saa liiale minna.
Riided: Ajan end esimese kümne kilomeetriga märjaks, siis on juba ükstapuha, mitu kihti seljas on. Lõpupoole hakkab külm.
Ettevalmistus maratoniks: 150 kilomeetri ringis.
Suvel: Suvel teen heina, pole aega kepikõnnile mõelda. Talutöö suurendab füüsilist vastupidavust. Kuigivõrd ujun ja mängin tennist.
Taskus: Olen batoone kaasa vedanud, aga enamasti jäävad need pärast lastelastele rõõmuks. Mulle piisab toidupunktidest.
Taastumine: Vanasti oli Elvas tore nn kommunaalsaun, seal olid kõik eestlased-jaapanlased koos, nüüd otsib igaüks oma. Paar päeva annavad kõhulihased ja jalad tunda, aga talutööd ei oota.
Surnud punkt: 30.–40. kilomeetri vahel “läheb ilm uduseks”. Sõltub suuskadest: tagasilibisemine kurnab alguses ära.
Fännid raja ääres: Vanasti paar inimest oli, vend Juhan ja käli, nüüd tuttavad lambakasvatajad ikka hõikavad: pane juurde, ja keegi peab arvet ja teatab, kes tuttavatest juba mööda on sõitnud.
Kellega võistled: Ansipi ja Veerpaluga ikka, need on ju põhikonkurendid! Koht loeb ka: esimese poole sisse saada on ikka uhkem tunne kui tagumisse poolde jääda. Alustama stimuleeris kamraadide välja öeldud “sa, sitakott, ei jõua sõita” – nüüd olen ainult mina jäänud. Mu neli last sõidavad ka, plikadele oli suur asi, kui vanamehest mööda said.
Juhtub: Kui juhtud mõnele tütarlapsele tagant otsa sõitma ja ümbert kinni võtta saad – see on boonus. Aga peaasi pole mitte tütarlaps, vaid see, et mitte kukkuda. Paar korda olen näinud, kui kaasmaratoonar on hinge heitnud. On neid, kes mööda põrutavad, ja on neid, kes oma tabelikohast ei hooli, kepid käest viskavad ja hakkavad kannatanule kunstlikku hingamist tegema.
50 maratoni
Miks: Meeldib.
Suusad: Fischer.
Ettevalmistus: 750 km ja see ei ole piisav. Viimati läbisin maratoni ülemöödunud laupäeval. Kokku olen ma läbinud suurusjärgus 50 suusamaratoni.
Suvel: Rulluiskudel sõitsin kokku 2600 kilomeetrit.
Taskus: Mobiiltelefon. Joon igas joogipunktis. Rajal söömiseks ei ole aega ega ka vajadust.
Surnud punkt: Enesealalhoiuinstinkt on minu eas juba nii hästi arenenud, et ma suudan sõita ennast säästvalt. Päris raskeks ei lähegi.
Kellega võistleb: Ei võistle kellegagi, ma naudin suusatamist.
Taastub: Iga maraton jätab kustumatu elamuse ja sellest ei taastu kunagi.
3 maratoni
Miks: Olen suusafänn. Viimati osalesin Tartu maratonil 1987. aastal, kui sai veel vabastiilis sõita. Klassikat pole sõitnud umbes 25 aastat. Tahtsin klassikastiili ära õppida.
Suusad: Algul plaanisin kahe Salomoni Equippe 10ga sõita, aga nüüd lähen rajale ühe Fischeri ja ühe Salomoniga. Klassikatrenni teisel päeval suutsin suusa ja kepi siledal maal ära murda. Allar Levandi andis ühe asendus-Fischeri kasutada.
Kes määrib: Laupäeval viin suusad A&T poodi Tallinnas ja pühapäeva hommikul saan Otepääl suusad kätte. Proovisin see aasta Türgis Anatoolia suusamaratonil ise pidamist panna ja määrisin oma suusad totaalselt kinni.
Ettevalmistus: Maratonipäevaks peaks tulema 400 km ligi.
Suvine ettevalmistus: Käin regulaarselt jooksmas: keskmiselt 8,5 km päevas. Sügisel jooksin poolmaratoni. Rattamaratonidel (maantee) sai ka käidud.
Taskus: Olen piirdunud joogipunktidega, süüa rajal eriti ei meeldi. Torkan ühe Türgi maratonilt üle jäänud “power geli” tasku.
Taastumisaeg: Tavaliselt päev või paar.
Surnud punkt: Kuskil keskel. Üle saab tahtejõuga ja Levandi õpetust “nüüd ei jää muud üle kui rutiinne töö” meenutades. Iga tõukega tuleb ju finiš lähemale.
Lemmikvahemik rajal: Algus ja lõpp – vast viimased 20 km.
Fännid raja ääres: ETV “Tagatargemad” võttegrupp on ergutamas ja intervjuud tegemas. Lisaks klassivenna pojad ja veel paari sõbra naised.
Kellega võistled: Sõber sõitis kõva aja alla. Võistleme massiüritustel klassivenna, allveeujumise maailmameistri Einari Talvistega. Ta eelmise aasta aeg oli 4:45. Tahaks seda püüda, aga kardan, et ei küündi veel selleni.
Juhtub: Türgis anti joogipunktis õlut! 1987. a nägin Tartu maratonil meest raja kõrval lumel lamamas. Hiljem lugesin ajalehest, et oli otse teise ilma suusatanud. Süda ütles üles.
1. maraton
Miks: Kui kõlas üleskutse, kes võiks minna R2 hommikusaatest “Silmad lahti” sõitma Tartu maratoni, siis saatan minu õla peal võttis mu käest kinni ja sikutas selle üles.
Suusad: Veel ei tea. Loodan, et keegi laenab!
Kuidas määrid: Tartus pidi olema määrimispunkt ja raja peal saab pidamist alla. Mina pole elu sees suuski määrinud, küll aga tõrvanud.
Mitu kihti riideid: Kopsude ümber kolm, mujale üks kuni kaks.
Ettevalmistus: 25 km. Mõni lisandub ehk veel. 17aastasena tegin kaasa pool Keila maratoni.
Suvine ettevalmistus: Ei ole valmistunud, kuigi mõte maratonile minna oli juba eelmisel kevadel. Olen lihtsalt jalutanud.
Sõidu ajal taskus: Värska vesi, Stroh ja Šveitsi armeenuga. Kuna ma põhimõtteliselt ei söö, siis on kott väiksem, jah.
Kui kaua taastud: Olen seni läbinud selliseid naljadistantse, et saan pärast sõitu kohe jalutada Trummi tänavalt Nõmme jaama ilma suurema komistamiseta. Nii et Tartu maratoni puhul – ei tea.
1. maraton
Miks: Olen pikka aega seda osalemist plaaninud. Kunagi tuleb ju soovid teoks teha!
Suusad: Fischeri klassikasuusad, mida Andrus Veerpalu kullavõidu puhul müüdi läinud aastal spordipoes poole hinnaga.
Kuidas määrid: Määrdepunktis, ja enne rajale minekut kasutan pidamiseks kiirmääret, see on ka rajal kaasas.
Mitu kihti riideid: Suusariided pluss jope,
s.t kaks kihti.
Ettevalmistus: 120 km pluss maratoni avatud rada möödunud pühapäeval.
Suvine ettevalmistus: Ei-ei-ei! No jalgrattaga ikka sõidan suvel. Ostsime Veiko Tääri suusapäevikute plaadi, sellest on palju kasu olnud.
Taskus: Nähtavasti rosinaid ja üks batoon. Joogipudel on kaasas. Mobiiltelefon ja pabertaskurätikud ka.
Fänniklubi raja ääres: Poeg on kaasa elamas. Saadab stardis meid mehega rajale ja ootab
finišis.
Kellega võistled: Sõidame mehega paaris, kordamööda vedades. Eesmärk on 31 km läbi sõita ja sõidust rõõmu tunda.
1. maraton
Miks: Puhtast hasardist. Lapsepõlve idée fixe. Suusatanud olen pärast aastakümne pikkust pausi viimased neli-viis aastat. Isu kasvab.
Suusad: Ostsin paar nädalat tagasi spetsiaalselt maratoni jaoks klassikasuusad – eelmise aasta mudel. Rossignol. Head suusad.
Kuidas määrid: Ma olen viimased aastad ainult uisku sõitnud ja kogu määrimine on olnud kolmandajärguline. Nüüd äkki siis tuleb hakata muretsema pidamise pärast. Eks ma lasen suusahoolduses üle käia enne maratoni.
Mitu kihti riideid: Kolm. Aga õhukesed asjad. Spordipoe kaup.
Ettevalmistus: Õudselt kiired nädalad on olnud. Palju võtteid ja pikad montaažipäevad. Lootsin, et saan vähemalt 300 km enne maratoni läbi sõidetud, aga nüüd jääb vist 250 ainult.
Suvine ettevalmistus: Ma spordin ainult talvel. Suusatamine on puhas lõbu. Niisama jooksmine on igav. Aga kevadel ostan endale rullikud. Otsustatud.
Taskus: Ma ei usu, et ma eriti vajan midagi väljaspool söögipunkte. Mul on kodutöö veel tegemata. Mingi šokolaad äkki?
Kaua taastud: Järgmisel päeval tulen Tallinna. Vaja üks film lõpetada. Mis seal ikka taastuda? Paistab.
Surnud punkt: Pole õrna aimugi, mis mind rajal ees ootab. Hetkel on ainuke probleem valutav selg. See teeb meele mõruks. Kui ainult seljast üle saaks!
Lemmik-kilomeetrid distantsil: Laskumiskilomeetrid. Pole õrna aimugi raja profiilist.
Fännid raja ääres: Ma usun, et söögipunkti inimesed jagavad koos toiduga ka ergutusi.
Kellega võistled: Kuue tunni piiriga. Ja arvatavasti kõigi kostümeerituna rajale minevate tegelastega. Seda olen otsustanud, et ühtegi sea- või kanakostüümiga tüüpi endast ette ei lase!
2. maraton
Miks: Aga miks mitte! Lund on, suusatada saab ja saab end natuke proovile ka panna nii pika maa läbimisel.
Suusad: Rossignol.
Kes määrib: Kuna treener ja enamik hooldemehi on olümpial, siis tuleb suuski ise määrida või leida endale abiline, et vastavalt ilmale saaks õige libisemis- ja pidamismääre alla. Määrdevariandid selguvad päev enne maratoni.
Riided: Ilmajaam lubab umbes -10 kraadi. Tõenäoliselt panen kaks kihti: pika sooja pesu ja võistluskombe. Kuna tempo on keskmisest kõrgem, siis pole rohkem vaja, vastavalt temperatuurile saab sooja pesu paksust reguleerida.
Ettevalmistus maratoniks: Praeguseks läbitud juba üle 2000 km (minu ettevalmistus ei ole suunatud Tartu maratoni läbimiseks).
Suvel: Mu mõtted olid pigem sprindidistantsidega seotud, aga asjaolud kujunesid selliseks, et tänavu on võimalus ka maratoni läbida. Minu kui suusataja ettevalmistusse kuulub kõik, mis suusatamisele kaasa aitab.
Taskus: Kindlasti joogipudel, mõni geel ja batoon. Joogipunktis joon kindlasti ka, kuid minu jaoks on joogipunkte liiga harva.
Taastumine: Eks seda ole pärast tunda, seitse päeva ikka läheb.
Surnud punkt: Umbes 20 km enne lõppu ja kindlasti viimased 3 km, aga võib-olla ka muul ajal, kõik oleneb sellest, kas ja kuidas suudan õigel ajal juua ja süüa ning ennetada täielikku väsimust.
Lemmik-kilomeetrid: Võib-olla Harimäele jõudes, siis saab mõne kilomeetri allamäge sõita.
Fännid raja ääres: Loodan, et on.
Kellega võistled: Kindlasti on kõik startijad konkurendid, kuid eelkõige proovin endaga rajal hakkama saada, proovida kiiresti, samas ökonoomselt finišisse jõuda, et oleks rahulolu, et sain endast võitu ja läbisin 63 km.
Juhtub: Oma esimesel Tartu maratonil 2002. aastal kukkusin kohe stardis ja mu suusk vajus suusanina poolt läbi, aga kuna mul oli täpselt selle koha peal kleeps, siis ma muidugi aru ei saanud. Laskumistel mõtlesin küll, et miks mu suusad täna eriti ei libise. Alles pärast võistlust, kui kleebise eemaldasin, nägin, et suusk ei olnud väga suusatamiskõlblik. Aga niipalju vedas ikkagi välja, et läbi sai sõita, õnnelik suusamurdmine.
50 maratoni
Miks: Vahel olen endalegi seda küsimust esitanud. Eks see armastus suusaspordi vastu ole! Lõpetades on tunne ikka mõnus küll! Nautige suurepärast talve ja olge rajal teineteise vastu sõbralikud ja hoolivad.
Suusad: Firma Atomic ja Fischer võistlussuusad, mis on valitud vastavalt minu kaalule ja eri temperatuuridele, kolm-neli paari on küll ja veel.
Kuidas määrid: Määrin suuski tipptasemel (loodetavasti). Mu igapäevatööks on määrdefirma TOKO (ja ka spordirõivaste CRAFT) esindamine, seega kasutan selle määrdefirma toodangut.
Mitu kihti riideid: Võistlustel kannan lisaks spordipesule võistluskombinesooni (ehk siis kaks kihti), treeningutel – eriti külmemates oludes (umbes -10 ja külmem) – riietun kolmekihiliselt. Maratonihuntidel, kes läbivad Tartu maratoni 5 tunniga ja kauem, soovitaks võistluskombinesooni asemel kasutada suusajakki ja -pükse, eriti külmemates
(-8 ja külmem) ja tuulistes oludes.
Kindlasti tuleb arvestada sellega, et suusatamine on intensiivne spordiala (higistamisest ei saa üle ega ümber), seega ei ole mõistlik riietuda liiga paksult (liigne higistamine viib organismi vedelikutasakaalust välja, mis mõjutab oluliselt sooritusvõimet). Rõivaste valikul soovitan vältida puuvillasisaldusega rõivaid, kuna puuvillakiud imab endasse niiskust! Kangas muutub raskeks ja hakkab keha jahutama.
Ettevalmistus: Umbes 600 km.
Suvine ettevalmistus: Maastikuratas umbes 2000 km, rullsuusad umbes 200 km, jooks 200 km ringis ja natukene ujumist.
Sõidu ajal taskus: Pikematel distantsidel (üle kahe tunni) võtan kaasa lisaks energiageelile ka energiabatoone (paraku organism – loe: maks – suudab salvestada energiat intensiivseks sportimiseks umbes 2 tunniks, seega tuleb distantsil alates teisest tunnist süüa lisaks geeli- ja vedelikutarbimisele süsivesikuterikast ja rasvavaba sööki (batoon, rosinad, leib). Vedelikku peaks tarbima tunnis 600–800 ml!
Kaua taastud: Nädalake läheb ikka.
Surnud punkt: Tõus Harimäkke 11–14 km, millele järgneb 2 km laskumist, kus saab pisut puhkust.
Lemmik-kilomeetrid: Eks ikka Harimägi, ega meil siin Eestimaal nii fantastilist tõusu rohkem ei leia.
Fänniklubi raja ääres: Paar sõpra ja armastav abikaasa kindlasti, kes lahkelt jooki ja sööki pakuvad.
Kellega võistled: Sõpru-konkurente on rajal piisavalt, sellel aastal kokku 6500!
Umbes 14 maratoni
Miks: Sellised võistlused on enda igapäevaseks liigutama sundimiseks vajalikud stiimulid.
Suusad: Sõltuvalt ilmast. Ilmselt lähen starti vanade Fischeri lumelaudadega, sõidab ju ka Veerpalu tippsõidud ikka sissesõidetud suuskadega.
Kuidas määrid: Mõne korra aastas ostan määrimisteenust sisse. Treeningutel saan ise hakkama, aga Tartu maratoniks ja Vasaloppetiks usaldan suusad enne sõitu endast paremate hoolde. Siis on sõidu ajal, keda kiruda.
Riided: Oleneb ilmast: normaaloludes kaks, külma ilmaga kolm ehk panen kaks kihti pesu kombeka alla.
Ettevalmistus: Ma ei arvesta kilomeetreid, aga aastaid ei ole nii palju treenida saanud. Jooksmine, ergomeetril sõudmine ja aastavahetusest saati ka suusatamine koos üldkehalise ettevalmistusega on kokku andnud ka enam kui 10tunniseid treeningnädalaid. Seis ei tohiks paha olla.
Suvel: Suusatamine on mulle kõrvalharrastus ja pigem valmistun talvel suveks. Meelisala on orienteerumine, niisiis sai suvel nii rabas kui soodes joostud ning ka palju mägesid alistatud.
Taskus: Igaks juhuks võtan mõned geelid kaasa. Juua tuleb igas toidupunktis, jõujooki ja mustikasuppi. Oluline on mitte nälga jääda.
Surnud punkt: Kui seda ette teaks! Ma olen üldiselt tugeva vaimuga, kui raskus hakkab suruma, siis panen vastu. Suusamaraton on jooksu omaga võrreldes ikka suhteliselt lihtne, allamäge saad ju hinge tõmmata ja pulss annab ka tagasi. Oluline on muidugi ka oma võimeid realistlikult hinnata.
Kellega võistled? Üldiselt ikka iseendaga, alles protokollis näed teiste aegu. Aga lõpukilomeetritel ei anna ma muidugi hea meelega kellelegi alla.
Fännid raja ääres: Oma fänniklubi mul kahjuks ei ole, mõnikord on naine käinud vaatamas. Ikka hõigatakse ja ergutatakse.
Taastumine: Tavaliselt on nädala või paari pärast Vasaloppet otsa tulnud. Seetõttu teen järgmine päev ikka kerge lõdvestava jooksuotsa.
Juhtub: Aastaid tagasi kirjutati paar päeva pärast maratoni lehes, et Atonen olla kokku kukkunud, kodus ema ehmus ja ikka paljud küsisid, mis juhtus. Tegelikult oli lihtsalt äge lõpuspurt, kus kodanik Soonetsi enda seljataga hoidmiseks pidin palju vaeva nägema ja puhkasin siis finišis hetkeks, silmad kinni. Kellelegi kutsuti abi ja ühel hetkel sain aru, et abi oli mulle kutsutud. Tänasin, läksin omal jalal ilusti autosse, panin kuivad riided, sõin ja sõitsin peagi Viljandisse sauna ja järgmine päev tööle. Aga kõva legend liigub ikka ringi. Õnneks ilma põhjuseta!
Maratonikogemus: 4 maratoni
Miks osaleb: Maraton annab järgnevaks kolmeks kuuks hea enesetunde.
Suusad: Fischer.
Kuidas määrib: Et ise mitte süüdi olla, lasen määrida arvatavasti Hawaii Ekspressil.
Mitu kihti riideid: Kõigest Crafti pesu ja suusariided.
Ettevalmistus: 200 km.
Suvine ettevalmistus: Eelmine suvi jäi vahele pere juurdekasvu tõttu.
Sõidu ajal taskus: Iga 10 km tagant on toidupunkt ja raha on teenuse eest ju makstud – seega tuleb pakutavat tarbida.
Kaua taastud: Egas pikalt saa, esmaspäev tööle.
Surnud punkt: Lõpp: keerutatakse justkui ümber palava pudru.
Lemmik-kilomeetrid: Kõik, mis tuleb pärast Palu toidupunkti
Fänniklubi raja ääres: Ei ole.
Kellega võistled: Pigem võistlen oma enesetunde ja vastupidamisega.
Juhtub: Minu esimesel maratonil (Viru maraton), kui lõpuks saabusin esimesse toidupunkti, oli kõik otsas – peale külamehe pakutud lonksu viina. Lonks sees ja sõit jätkus lõbusalt, kuni seitsme kilomeetri pärast saabus pohmakas.
9 maratoni
Miks: Maraton on rõõm, tõsijutt!
Suusad: Fischeri väga head harrastajasuusad, aga nende eesnime ei mäleta. Punast värvi põhiliselt.
Kuidas määrid: Möödunud aastal, kui esimest korda pikale distantsile startisin, lasin esimest korda tasulise teenusena suusad määrida, ja hästi läks. Kolmel aastal varem, kui poolt distantsi sõitsin, siis läksin rajale parasjagu selliselt määrimata suuskadega, nagu nad viimasest sõidukorrast olid jäänud. Polnud ka probleemi. Ega ei mäleta küll, et varem oleks eriti muretsenud määrimise pärast. Sel aastal on määrimine juba peaaegu kokku lepitud ühe sõbraga, kes on varem ise suusatamist harrastanud ja tunneb kunsti.
Mitu kihti riideid: Sõltub ilmast. Ülemisse otsa tõenäoliselt kolm, kui soojemaks peaks minema, siis kaks.
Ettevalmistus: Ma arvestust pole pidanud, sõidan tunde järgi, aga kokku nii 350 km. Sel aastal olen osalenud Kõrvemaal ja Alutagusel, kummalgi 40 km. Seda on minu kohta tublisti, eelmisel aastal olin vaid 30 km sõitnud.
Suvine ettevalmistus: Puudub. Küll aga võtame suviti sõpradega ette üsna palju matku maastikurattaga Eestis ja naabermaades. Harrastame ka multisporti, meil on kaks tiimi: Walkie-Talkie ja Walkie-Talkie I.
Sõidu ajal taskus: Tavaliselt on olnud üks batoon, mis mõeldud pika pingutuse ajaks. Toidupunkti söögist-joogist on üldiselt piisanud, kuigi läinud aastal jõin küll ka oma jooki. Joogikott on seljal igaks juhuks alati kaasas, nagu autoapteek, äkki läheb vaja. Tegelikult on sõidu ajal adrenaliin nii veres, et kuidagi ei raatsi joomiseks lisapausi teha.
Kui kaua taastud: Eemisel aastal sõitsime nädala pärast juba Finlandiahiihtol lühikest maad, pikka ei julgenud valida.
Surnud punkt: Möödunud aastal oli umbes 37.-40. km paiku, kui esimene energiavaru otsa sai. Tuleb endale sobiva tempoga “jänes” valida, kes august läbi veab! Tohutult tähtsad on õigelt ajastatud söök-jook.
Lemmik-kilomeetrid: 10.–30. Kui möödunud aastal august olin välja saanud, oli lõpp ka väga mõnus.
Fänniklubi raja ääres: Meil on oma sõpruskond Walkie-Talkie, kõik tegelevad tervisespordiga samal tasemel kui mina ja enamik neist on ka rajal. Kes pikal, kes lühikesel maal, sel aastal oleme pikal juba viiekesi ja lühikesele läheb kolm. Finišis saame kõik kokku, jagame muljeid ja oleme rõõmsad enda üle.
Kellega võistled: Ma armastan võrrelda oma tulemusi nii oma varasemate tulemustega kui ka kaalutud keskmisega.
Juhtub: Eelmisel aastal, elu esimesel Tartu maratoni pikal distantsil jäin starti hiljaks – me polnud arvestanud kaosega, mis Otepää liikluses oli tekkinud. Ja nii jooksin Tehvandi staadionile parasjagu siis, kui pauk oli käinud. Rajale sain peaaegu viimasena – samal ajal, kui staadionipubliku ees nautisid tähelepanu nii kostümeeritud Barack Obama kui härrased mesilased… Ma siis lidusin nende vahelt läbi, kõrvad ludus, ja tegin näo, et ma mängin suusatajat.
