Tasuta lõuna
Metsas vedelevad hõrgutised maas sõna otseses mõttes. Neid üles leida aitab taimetark Mercedes Merimaa, kes võttis Soomaal sappa paarkümmend huvilist ja korjas söödavat rabast, segametsast ja taluõuest.
"Inimene on nimetanud osa taimi umbrohuks ja just need kõige vingemad," arutleb Mercedes. "Metsikute ja kultuurtaimede vahe on selles, et kultuurtaimed on söögiks head kogu aeg. Metsiku looduse taimed on aga head siis, kui nemad tahavad, nende puhul tuleb jälgida õiget aega."
Mahlastes noortes tõusmetes on rohkem suhkrut kui täiskasvanud taimedes, vitamiinid-mineraalid peale selle. "Nurmenuku üksainuke täiskasvanud leht katab inimese päevase C-vitamiini vajaduse," tähendab Mercedes. Tjah, pole see C-vitamiin ühtigi vaid tuhandetest sõidukilomeetritest vintsutatud apelsini omapära. Seda leidub rikkalikult ka näiteks jänesekapsa lehtedes ja pisikestes naadilehtedes, lõika neid siis salatiks või pane supi sisse.
Kevadisse salatisse sobivad hästi ka kortslehe õrnad lehelehvikud, millele veidike vürtsi lisavad mustika puhkenud pungad. Hea salati saab ka võilille noortest lehtedest, maitse mahendamiseks võib lisada mugulsibulat. Kohvi tegemiseks on kõige õigem aeg korjata võilille juuri just varakevadel ja hilissügisel, kui juurtes on kõige rohkem varuaineid. Pestud ja kuivatatud juured tuleb röstida ja jahvatada ning valmibki superjook. Võilillekohv lõhnab hõrgumalt kui tavaline kohv, ergutab samavõrd, kuid ei sisalda mingeid kahjulikke aineid.
Praegu on ka hea aeg korjata tee jaoks vaarikavarsi, enne kui need lehte lähevad. Enim kasulikke aineid on elujõulistes vartes, mil on näha puhkevaid pungi. Hea tee saamiseks tuleb lasta vaarikavartega potil podiseda tasasel tulel vähemalt pool tundi, kuni tee tõmbub punaseks.
Kokku korjatud rohelisest kraamist valmistavad naised söögi umbes poole tunniga. Menüü: nõgese-kartulikotletid, kolme sorti roheline salat, kasemahl.
Head isu soovida ei märka ükski gurmaan. Õige ka – mis sa ikka täis suuga jutustad. Paarkümmend rahulolevat nägu ja üha tühjenevad taldrikud räägivad enda eest.
Pidusöögi hind? Maast leitud kraamile lisandus kolm kilo keedetud kartuleid, pool kilo sibulaid, mõned munad, pisut soola, pipart, rohelistesse salatitesse mõned sidrunid ja taimeõli. Kokku umbes 20 krooni kogu kraami eest ehk kroon inimese kohta.
1) JÕHVIKAID SAAB AASTA LÄBI: Mõni mari võib olla pisut käärinud maitsega, aga kuna jõhvikates leiduv bensoehape on tugeva bakteritevastase toimega, säilivad marjad üldiselt väga kaua värskena.
2) KISSELL: Jänesekapsa hapukatest lehtedest saab keeta hea kisselli, lisada tuleb vaid veidike tärklist.
3) LOODUSLIK ASPIRIIN: Angervaksa noored võsud on paljalt ampsates küllalt vänge maitsega, kuid sobivad hästi segasalatisse. Kui angervaksa õied on puhkenud, võib korjata kogu taime maapealset osa, kuivatada ja keeta ravimteed, mis ajab higistama ja alandab palavikku.
4) NAAT: Pisikesed naadilehed on noore porgandi maitsega. Angervaksa- ja naadilehed pluss pisut sidrunimahla ja taimeõli võrdub supersalat.
5) TAIMNE LIHA: Taimemaailmas on lihavalgule kõige lähedasem just kõrvenõgese valk. Noored võrsed sobivad liha asendajaks, sest sisaldavad meeletult rauda. Kui vars hakkab puituma, siis pole see enam nii maitsev. Ent ka vanemal taimel võib süüa pehmemat ladvaosa. Kuivatatud ja peenestatud nõgest võib lisada kõikjale hautistesse, kastmetesse jm.
6) KEVADISED PÄHKLID: Pärna (fotol) ja vahtra pungad on nii mahedad, et krõbista aga. Rohelise salati sees maitsevad pungad nagu pähklid.
7) VIIMANE AEG TEHA KASEŠAMPUST: Mahlarenniks sobib hästi lõhestatud pajuvits, kui säsi välja koukida. Hea kask annab ööpäevas 30-40 liitrit mahla. Kasemahla laskmiseks on praegu viimane aeg, sest kui pungad avanevad, hakkab kask "oksele". Ehk teisisõnu kasemahl hakkab kobrutama ja maitse muutub hapukaks.
Kasemahlast saab teha ka šampust: võta 50 liitrit mahla, lisa 2 kilo suhkrut ja pool pulka pärmi ning lase 3-4 päeva käärida soojas toas. Seejärel lisa veel klaasike suhkrut ning muudkui keera kraani ja rüüpa.
8) MAA-ALUNE KOOGITÄIDIS: Kui leotad takjajuuri mõne tunni külmas vees, saad hea koogitäidise. Tükeldatud juuri võib lisada ka vormiroogadele. Ent korjamiseks sobivad vaid juured noorte takjalehtede all, vanade varte alt ei leia miskit suupärast.
9) METSANÄTS: Vaigu närimine aitab mitmete suu limaskesta haiguste vastu. Ent ikka tükkhaaval, sest v ä g a suurtes kogustes süües on vaik mürgine. Vaik on ka hea haavaliim: näri tükike suus pehmeks ja ongi "plaaster" valmis.
Nõgese-kartulikotletid
Võta vähemalt 1/3 osa nõgeselehti
2/3 osa keedetud kartuleid
mugulsibulaid
mõni muna
soola-pipart-maitseaineid
praadimiseks taimeõli
Kalla nõgeselehed üle keeva veega, lase minutijagu seista, kalla vesi pealt ära. Enam nõges ei kõrveta. Haki nõgesed peeneks. Keedetud ja kooritud kartulid vajuta kahvliga puruks. Lisa peeneks hakitud sibul. Klopi juurde mõni muna, et kotletitaigen ikka kenasti koos püsiks. Maitsesta ja prae kuumas õlis kotletid, mis maitsevad sama hõrgult kui faasaniliha.
