Teatrite pankrot
22 miljoni kroonine puudujääk. Miljon krooni võlgu. Kaks miljonit krooni miinuses. Kui sellised arvud vaataksid vastu mõne firma majandusaruandest, tuleks välja kuulutada pankrot. Kolm Eesti teatrit, kust need arvud pärinevad, seda aga teha ei saa. Meeletu kokkuhoiupoliitikaga üritatakse uppuvat teatrilaeva vee peal hoida.
Vanemuine
Vanemuise palju räägitud logoskandaal on teatris ainult jäämäe tipp. Rahapuudusel tugeva kokkuhoiurežiimi peale sunnitud teatris valitseb kriis, mis tuleb teatrijuht Jaak Villeril kuidagi lahendada. Kui ta seda ei suuda, on teatri mõnesajapealine töötajaskond eesotsas usaldusisik Ene Valgega ähvardanud talle märtsi lõpus umbusaldust avaldada.
Riik toetas Vanemuist tänavu 40 miljoni krooniga. Seda on miljon vähem kui möödunud aastal. Villeri sõnul on teatril aga juba viimasel mitmel aastal krooniline raha puudujääk, mis tänavu tõotab veelgi kasvada. Raha ei jätku teatrihoonete elementaarseks ülalpidamiseks - remondist rääkimata. Ametiühingu kõva kisa peale suurendatud toetusrahadest suudetakse kinni maksta vaid palgad. Nüüd vaadatakse üle ja muudetakse töötajate lepinguid, see on majas kõvasti paksu verd tekitanud. Viller lubab, et koondamisi esialgu ei tule.
Lonkava turunduspoliitika tõttu on saalid hakanud tühjaks jääma - järjest jäävad ära muusikalavastused, juba kummitab publikupuudus ka mõnd draamatükki nagu Mikk Mikiveri lavastatud "Tšehhovi kolm õde".
Rahvusooper Estonia
Mõned aastad tagasi kõneldi Rahvusooperi endise loomingulise juhi Paul Mägi ja pealavastaja Neeme Kuninga kuupalkade puhul müstilistest kuuekohalistest arvudest. Samal ajal käisid rahvusooperi reatöötajad väidetavalt öötööga ja turukäru lükkamisega lisa teenimas, et ots otsaga kokku tulla.
Läinud aasta lõpus kultuuriministrile esitatud Estonia eelarve projektis seisis 82 miljonit krooni. Riik andis aga pisut alla 60 miljoni. Nii drastilist alarahastamist pole Estonia kogenud maailmasõjaaegsest 1940. aastast saadik.
Teatri direktor Paul Himma teab täpselt, mida see tähendab. "Töötajad on väga rahulolematud," tunnistab ta. "Aga hooaja lõpuks tuleb koosseisu 31 inimese võrra vähendada." Koondamised, palgata puhkused, kokkuhoid kõikide kulude arvelt. "Kahjuks ei saa ise vähendada elektri ja sooja hinda."
Vanalinnastuudio
Eino Baskini asutatud teatri ajas pankroti äärele mõne aasta jooksul teatrit juhtinud tandem, kuhu kuulus Baskini oma poeg, teatri pealavastaja Roman Baskin ja tema lapsepõlvesõber, direktor Jüri Järvet. Nende ühisel juhtimisel kaotas teatris töö kümmekond näitlejat, kallite uuslavastuste tootmisest tekkisid meeletud puudujäägid - samal ajal jäi publikut aina vähemaks ja palgati juurde uusi administratiivtöötajaid. Lõputud tülid teatri nime ja selle Draamateatriga ühendamise pärast lõhestasid töötajaskonna ja pöörasid isa poja vastu. Juunis kinnitas kultuuriministeerium Vanalinnastuudio uueks direktoriks Anne Veesaare.
Kuigi teatris on usaldusisik Jüri Karindi sõnul nüüd palju kindlam ja rahulikum õhkkond, ei tähenda see, et uuel direktoril ei tule radikaalseid otsuseid teha, et teatrit rentslist välja tirida. Veebruaris koondas Anne Veesaar teatrist Roman Baskini. Koondamisi tuleb veelgi. "Igaüks peab tõestama oma vajalikkust, oma tööd," ütleb Veesaar.
Teised teatrid
Nukuteater on kahe miljoni krooniga miinuses. Uus remonditud maja neelab rohkem raha kui varem - ainuüksi elektrikulu on aasta jooksul peaaegu kuus korda kasvanud.
Rakvere teatris hoitakse kokku palga arvelt - inimeste sissetulek on viimasel aastal kuni kümme protsenti vähenenud. Maja seitseteist näitlejat on pidevalt rattas, aga koosseisu suurendada pole võimalik.
Miljonikroonises võlas sipleva Ugala teatri juht Jaak Allik tunnistab, et töötatakse võlausaldajate armust. Suurimad kuuekohalised kohustused on neil küttefirmade ja Eesti Näitemänguagentuuri ees. Tänavu kardab Allik veelgi suuremat võlakoorma kasvu.
Eesti Draamateatri rahamurele lisab survet suvel algav maja remont, mis võib majarahva paariks nädalaks palgata puhkusele saata.
Ainult Linnateater on karmis kliimas vee peale püsima jäänud. "Meie pluss on lavastuste kõrgetasemelisus, miinus aga üliväikesed saalid, mis mahutavad vaid murdosa võimalikust publikust," ütleb Linnateatri avalike suhete juht Marion Leppik selgituseks.
Tänavu ei tõusnud ühegi Eesti teatri riiklik toetussumma. Küll aga kahanes. Teatrijuhtide Liidu esimees Indrek Saar loodab, et rohkem nii ei juhtu. "Me keegi ei kavatse käed rüpes istuda ja lasta end ära nülgida. Teatritel on väga kõva ametiühing ja pressile meeldiks ka kirjutada näitlejate üldstreigist... Mina küll midagi head ei ennusta valitsusele, kes teatrite raha tahab ära võtta!"
Draamateater "koondas" Mati Undi
Mõned nädalad tagasi lõppes leping Draamateatri legendaarsel lavastajal, 11 aastat kollektiivi kuulunud Mati Undil. Teater otsustas, et lepingut temaga ei pikendata.
"Sain Priit Pedajase (Draamateatri peanäitejuht) jutust aru, et sama kehtib kõigi lavastajate kohta, kellega sõlmitakse edaspidi lepingud vaid konkreetsete lavastuste peale," ütleb Unt. "Nüüd olen aru saanud, et olen siiski ainus. Mõjub küll skandaalselt - Unt lasti lahti... aga tegelikult ma tunnen kergendustki. Pealegi tahetakse mind paljudes kohtades - teatrikoolis, Vanemuises, Von Krahlis. Õnneks ma ei ole andetu ja rumal. Muidu oleksin ma praegu prügikastis."
Unt ei ole teatri otsuse vastu kuidagi protesteerinud. "Ma ei teinud seda omakasupüüdlikel põhjustel: parem olla ohver ja kannatada ülekohut, kui ise ülekohut teha," selgitab ta.
Sellegipoolest ütleb Unt, et pole Draamateatri otsuse pärast solvunud. Tema sõnul aimas ta oma peatset lahkumist ette. "Võibolla ma ise ka ei sobinud sealse vaimuga enam hästi. Ju siis Priit Pedajas pidi kellegi ohverdama. Vaevalt et ta mind halbuse pärast lahti laskis."
Pedajase sõnul teatri suhted Mati Undiga ei katke. "See oli lihtsalt lepinguliste suhete korraldamine. Lavastajad on liikuvad ja pole saladus, et Unt on oma viimaste aastate suurimad tööd teinud kõik Vanemuises. Aga hetkel me räägime Undiga juba järgmise hooaja etenduse suhtes läbi."
Unt möönab, et on palju lavastustest Vanemuisele teinud. "Ma eelistan töötada seal, kus mind armastatakse ja oodatakse. Draamateatris ma seda viimasel ajal enam ei tundnud. Aga ma mõtlesin, et ei lähe jonni pärast enne ära, kui mind minema aetakse."
Unt siiski ei välista, et võtab Draamateatris tuleval talvel etenduse lavastada. "Eks see sõltub sellest, millist koostöövaimu õhkub kõnelustelt Draamateatriga. Süda valutab mõne näitleja pärast, kelle ees ma justkui vastutan."
Aprillis esietendub Vanalinnastuudios Undi lavastatud lavaka tudengite tükk "Kärbeste saar", juulis toob ta Tartus lavale Elton Johni ja Tim Rice'i Aida. "Mul on plaanid mitmeks aastaks ette tehtud - nii palju on pakkumisi, et kõike ei jõua ära tehagi!"
