Tegelikkuse KesKus: "Eesti poliitika võiks olla tunduvalt väärtuspõhisem"
"Eesti poliitika võiks mingiski mõttes väärtuspõhisem olla", arvas Raid.
Dalai Lama visiiti organiseriv helilooja Sven Grünberg mainis, et väga oluline on mitte unustada, et Hiina näol on tegemist eelkõige kommunistliku riigiga ning ajalugu näitab kujukalt, kuidas sellest süsteemist midagi head ei kerki. "See on punahiina, mitte Hiina ja seda ei tohi unustada", märkis Grünberg. "Kommunism on koletislik eksperiment, mille eest inimkond on maksnud vaieldamatult liiga kallist hinda".
Majandusgeograaf Hardo Aasmäe ütles, et majanduslik hirm Hiina ees on tugevalt üle pingutatud. "Vaadake, kusagil peavad nad oma kauba maha müüma ja kui Ansip oleks Dalai Lamaga nõustunud kohtuma, oleks Hiina poolt järgnenud võibolla mingi noot, aga ei midagi enamat. Hiinal on läänt kui turgu vaja ning sellised noodid unustatakse kiiresti".
Ökonomist Hardo Pajula nentis, et majandus on siiski suur jõud ning tänases maailmas selle vastu mingite ideoloogiatega ei saa.
Majandusminister Juhan Parts, kes oli saates telefoniliinil mainis, et tema peaministrina oleks kindlasti nõustunud Tiibeti usujuhiga kohtuma. "Miks mitte, ma ei näe mingit põhjust, miks temaga mitte kohtuda. Vaadake, ta on ise ju rõhutanud, et on eelkõige usuliider, mitte poliitik".
Ainus, kes saates erinevale seisukohale jäi, oli Riigikogu Eesti-Hiina sõprusgrupi liige Igor Gräzin. Gräzin andis mõista, et Tiibeti usujuhiga kohtumine olnuks Eestile kahjulik.
Juku-Kalle Raid rõhutas, et me ei tohi unustada rasket aega, mil iseseisvuvale Eestile lääs toetust üles näitas. "See on morn lugu, et meie haugi mälu ei taha sellega tegeleda. Toetus tiibetlastele on
vajalik kasvõi inimlikust seisukohast".
Dalai Lamaga on kohtunud kõik Ameerika presidendid alates Carterist, Leedu kunagine valitsusjuht Landsbergis, Vaclav Havel ning Angela Merkel. "Huvitaval kombel pole Dalai Lamat ametlikult mitte toetanud ükski vasakvalitus, mis on iseenesest päris irooniline", arvas Raid.
