Harri Taliga, Ametiühingute ­Keskliidu esimees, vannub jumalakeeli, et talle oli uus seadus täielik üllatus. Ta sai sellest teada, kui läinud nädala teisipäeva õhtul kell pool viis helistas Postimehe ajakirjanik ­Lauri ­Linnamäe ja küsis lehe jaoks hinnangut. Sotsiaalministeerium oli just riputanud eelnõu üles internetti e-õiguse leheküljele.
Taliga helistas kohe Eiki Nestorile ja küsis, et kas too teab midagi. Nestor arvas, et ehk ajas ajakirjanik midagi segamini.

Niisiis väidab ametiühingute juht, et seadus, mis mõjutab Eesti 660 000 tööinimese elu, on valminud peaaegu et salaja!

Mõnevõrra ebaõiglaseltki on avalikkuse ees tankis sotsiaalminister Maret ­Maripuu ja ministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve, sest tegelikult on eelnõul tugev justiitsministeeriumi ja Rein Langi käekiri. Ja loomulikult veab see käsi Reformierakonna köit.

"No tore, et keegi lõpuks avastab! Kaheksa aastat ajame seda rida!" hüüatab Rein Lang.

See oli juba 2000. aasta märtsis, kui tollane Reformierakonna justiitsminister Märt Rask sai kilekotiga vastu pead meeleavaldajatelt Toompeal. Riigikogu pidi tookord hakkama töölepinguseadust arutama võlaõigusseadusega ühes kompotis. Rask läks demonstrantidelt uurima, ehk saab midagi selgemaks rääkida. "Mõ ne rabõ" ("me pole orjad"), sai Rask vastuseks.

Töölt lahti laskmise küsimus oli seitse aastat tagasi sama tundlik kui praegu. Koalitsiooni muutumisel eraldati võlaõigusseadus ja töölepinguseadus ning viimane jäi ­ootama paremaid aegu. Keskerakonnaga ühes valitsuses ei torkinud Reformierakond partnerit liberaalse tööjõupoliitikaga.

2004. aastal püüdis Juhan Partsi valitsuse Res Publica sotsiaalminister Marko ­Pomerants viia üht töölepinguseaduse versiooni Riigikogu ette. Muuseas, ka tookord oli Reformierakond valitsuses. "Oli äärmiselt nõrk dokument," ütleb Lang.

Praegusel ajal on kuluaarivestluses aeg-ajalt peetud värsket seadust 2004. aasta eksemplari uuestisünniks. Aga nii see pole. Uus on ikka täiesti uus.
"Kui praegune valitsus ei suuda töölepinguseadust uuendada, siis ei suuda keegi," ütleb Lang.

2007. aasta maikuus maandus justiitsminister Rein Langi lauale esimene tõmmis tutt­uuest töölepinguseadusest. Ministeeriumi juristid asekantsler Urmas Volensi juhtimisel olid teinud visandi punktidest, mida muuta, kui tahaks viia töölepinguseaduse võlaõigusseadusega kooskõlla.

See polnud ametnike omavoli, selline ülesanne on kirjas koalitsioonilepingus. Aprillist oli ju võimul uus valitsus (kuigi peaminister ja justiitsminister jäid samaks).

Justiitsministeeriumi töörühma juhtinud Urmas Volens on silmapaistev jurist, eriti võlaõiguse küsimustes, aga ta on tugev ka tööõiguses. 2006. aastal kirjutas ta Äripäevas artikli "Tööõigus nõuab ettevõtjatelt liiga palju" - selline mees võiks küll kirjutada Reformierakonnale sobiva seaduse.

Lang, olles eelnõuga tutvunud, pidas maha kaks koosistumist oma ministeeriumis ja alles seejärel korraldas kaks kohtumist sotsiaalministeeriumi inimestega.

Suvel kandus töö eelnõuga Tõnismäelt justiitsi majast Gonsiori tänavale sotsiaalministeeriumisse. Nii-öelda musta töö tegemise võttis üle sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Egle Käärats.

"Need on ikka väga erinevad dokumendid - see, mis kevadel justiitsministeeriumist tuli ja mis möödunud nädalal meie majast välja läks," ütleb sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Janno Järve.

Järve on omal ajal uuringutekeskuse Praxis stipendiaadina koostanud uurimuse "Tööjõukulude mõju tööjõu nõudlusele Eesti tööstusettevõtetes". See tähendab - ta uuris töölevõtmise ja lahtilaskmise kulu firmadele.

Sügisel algas uus vaatus - seni olid eelnõuga töötanud ametnikud. Novembris tahtis Maret Maripuu esitada tööturu reformimise aluspõhimõtted arutamiseks valitsuse kabinetiistungile.

Kuid veel enne valitsuse istungit tegi sots Eiki Nestor Maripuule ja Langile ettepaneku, et nad istuksid mõnel õhtul vanalinnas maha ja arutaksid asja. Et see oli Nestori isiklik ettepanek, polnud õhtusöögil Isamaa ja Res Publica Liidu inimesi.

Sellel laual polnud mitte seaduse eelnõu, vaid kaheksaleheküljeline dokument tööõiguse kaasajastamise üldpõhimõtetega. Seda saab lugeda ka praegu sotsiaalministeeriumi kodulehe avaküljel. Sama paberi põhjal algasid novembris ka läbirääkimised sotsiaalpartnerite ehk Tööandjate Keskliidu ja ametiühingutega.

Lang: "Küsisin, et mis on sotside arvates need punased jooned, millest nad võtavad kinni ja teevad lamenti. Nestor hoiatas, et koondamishüvitised võtavad nad kindlasti üles."

Nestor: "Ma ütlesin, et selles seaduses on õige ainult üks lause: "Praegu kehtiv töölepinguseadus võeti vastu 1992. aastal ning see ei vasta enam nüüdisaegse tööturu vajadustele."

Igal juhul selle kohtumise lõpuni Lang eelnõud portfellist välja ei võtnudki. Maripuu tõmbas teema maha valitsuse päevakorrast ning oma käega kriipsutas eelnõus läbi mõned paragrahvid.

Nestor ennustas, et tööõiguse muutmine sellisel kujul tekitab märuli. Ta tahtis, et ametiühingud ja tööandjad, nooremad ja vanemad juristid vaidleks eelnõu punkthaaval läbi. Nestor oli 2000. aastal sotsiaalministrina sellise töörühma kokku kutsunud kuu enne Märt Raski "seiklust" kilekotiga Toompeal.

Nüüd, 2007. aastal polnud reformikad ega ka ametnikud sellise laadaga nõus - seaduse teravus kaoks ära. Muuseas, sama seisukohta kaitsesid reformikad ka sel esmaspäeval koalitsiooninõukogus.

Eelnõu valmimise lõpujärgus novembris ja detsembris kutsus sotsiaalministeerium kuus korda kokku ametiühingute ja tööandjate keskliidud, Talo, tööturuameti, tööinspektsiooni ja paljud teised.

Kohtumised toimusid peaaegu iga nädal ja vahepealsel ajal aretasid osalised tohutu tambiga seisukohti. Arutelud sotsiaalministeeriumis olid siiski pigem filosoofilist laadi, mõtiskleti põhimõtete ja mitte konkreetse eelnõu üle.

Neljapäeval, 20. detsembril oli ministeeriumis viimane koosistumine. Ametiühingute Keskliidu esindajad ei saanud tulla, sest neil oli samal päeval volikogu istung.

Sotsiaalministeeriumi nõupidamisteruumis tehti kokkuvõtteid. Personalirendi ettevõtete liidu esindaja Herdis Ojasu küsis kõigi kuuldes, kas mingi eelnõu on juba olemas.

Janno Järve vastas, et ei ole, on mingi mustand, aga jaanuari alguses on kindlasti midagi konkreetsemat.

Kolm nädalat hiljem, 8. jaanuaril, vahetult enne tööpäeva lõppu riputas sotsiaalministeerium eelnõu üles e-õiguse internetilehele. "Nüüd alles võivad arutelud alata," ütleb Järve.