17.01.2008, 00:00
Teki all valminud seaduseelnõu
Palju kära tekitanud töölepingu seaduse tähelepanuta jäänud ideoloog on sotsiaalministeeriumi ametnike kõrval ka justiitsminister Rein Lang.
Selle nädala alguses esmaspäeval oli sotsiaalministeeriumi
asekantsleri Janno Järve kolmekümne esimene sünnipäev.
Kaasvõitlejatelt ministeeriumist sai noormees kingituseks teki, mille
all ta töölepinguseaduse eelnõu ette valmistas.
Harri Taliga, Ametiühingute Keskliidu esimees, vannub jumalakeeli,
et talle oli uus seadus täielik üllatus. Ta sai sellest teada,
kui läinud nädala teisipäeva õhtul kell pool viis
helistas Postimehe ajakirjanik Lauri Linnamäe ja küsis lehe
jaoks hinnangut. Sotsiaalministeerium oli just riputanud eelnõu
üles internetti e-õiguse leheküljele.
Taliga
helistas kohe Eiki Nestorile ja küsis, et kas too teab midagi. Nestor
arvas, et ehk ajas ajakirjanik midagi segamini.
Niisiis väidab
ametiühingute juht, et seadus, mis mõjutab Eesti 660 000
tööinimese elu, on valminud peaaegu et salaja!
Mõnevõrra ebaõiglaseltki on avalikkuse ees tankis
sotsiaalminister Maret Maripuu ja ministeeriumi tööala
asekantsler Janno Järve, sest tegelikult on eelnõul tugev
justiitsministeeriumi ja Rein Langi käekiri. Ja loomulikult veab see
käsi Reformierakonna köit.
“No tore, et keegi
lõpuks avastab! Kaheksa aastat ajame seda rida!” hüüatab
Rein Lang.
See oli juba 2000. aasta märtsis, kui tollane
Reformierakonna justiitsminister Märt Rask sai kilekotiga vastu pead
meeleavaldajatelt Toompeal. Riigikogu pidi tookord hakkama
töölepinguseadust arutama võlaõigusseadusega ühes
kompotis. Rask läks demonstrantidelt uurima, ehk saab midagi selgemaks
rääkida. “Mõ ne rabõ” (“me pole
orjad”), sai Rask vastuseks.
Töölt lahti laskmise
küsimus oli seitse aastat tagasi sama tundlik kui praegu. Koalitsiooni
muutumisel eraldati võlaõigusseadus
ja töölepinguseadus ning viimane jäi ootama paremaid
aegu. Keskerakonnaga ühes valitsuses ei torkinud Reformierakond partnerit
liberaalse tööjõupoliitikaga.
2004. aastal
püüdis Juhan Partsi valitsuse Res Publica sotsiaalminister Marko
Pomerants viia üht töölepinguseaduse versiooni Riigikogu
ette. Muuseas, ka tookord oli Reformierakond valitsuses. “Oli
äärmiselt nõrk dokument,” ütleb Lang.
Praegusel ajal on kuluaarivestluses aeg-ajalt peetud värsket seadust
2004. aasta eksemplari uuestisünniks. Aga nii see pole. Uus on ikka
täiesti uus.
“Kui praegune valitsus ei suuda
töölepinguseadust uuendada, siis ei suuda keegi,” ütleb
Lang.
2007. aasta maikuus maandus justiitsminister Rein Langi lauale
esimene tõmmis tuttuuest töölepinguseadusest.
Ministeeriumi juristid asekantsler Urmas Volensi juhtimisel olid teinud visandi
punktidest, mida muuta, kui tahaks viia töölepinguseaduse
võlaõigusseadusega kooskõlla.
See polnud
ametnike omavoli, selline ülesanne on kirjas koalitsioonilepingus.
Aprillist oli ju võimul uus valitsus (kuigi peaminister ja
justiitsminister jäid samaks).
Justiitsministeeriumi
töörühma juhtinud Urmas Volens on silmapaistev jurist, eriti
võlaõiguse küsimustes, aga ta on tugev ka
tööõiguses. 2006. aastal kirjutas ta Äripäevas
artikli “Tööõigus nõuab ettevõtjatelt
liiga palju” – selline mees võiks küll kirjutada
Reformierakonnale sobiva seaduse.
Lang, olles eelnõuga
tutvunud, pidas maha kaks koosistumist oma ministeeriumis ja alles
seejärel korraldas kaks kohtumist sotsiaalministeeriumi inimestega.
Suve
l kandus töö eelnõuga Tõnismäelt justiitsi majast
Gonsiori tänavale sotsiaalministeeriumisse. Nii-öelda musta
töö tegemise võttis üle sotsiaalministeeriumi
tööelu arengu osakonna juhataja Egle Käärats.
“Need on ikka väga erinevad dokumendid – see, mis kevadel
justiitsministeeriumist tuli ja mis möödunud nädalal meie majast
välja läks,” ütleb sotsiaalministeeriumi tööala
asekantsler Janno Järve.
Järve on omal ajal
uuringutekeskuse Praxis stipendiaadina koostanud uurimuse
“Tööjõukulude mõju tööjõu
nõudlusele Eesti tööstusettevõtetes”. See
tähendab – ta uuris töölevõtmise ja lahtilaskmise
kulu firmadele.
Sügisel algas uus vaatus – seni olid
eelnõuga töötanud ametnikud. Novembris tahtis Maret Maripuu
esitada tööturu reformimise aluspõhimõtted arutamiseks
valitsuse kabinetiistungile.
Kuid veel enne valitsuse istungit tegi sots
Eiki Nestor Maripuule ja Langile ettepaneku, et nad istuksid mõnel
õhtul vanalinnas maha ja arutaksid asja. Et see oli Nestori isiklik
ettepanek, polnud õhtusöögil Isamaa ja Res Publica Liidu
inimesi.
Sellel laual polnud mitte seaduse eelnõu, vaid
kaheksaleheküljeline dokument tööõiguse kaasajastamise
üldpõhimõtetega. Seda saab lugeda ka praegu
sotsiaalministeeriumi kodulehe avaküljel. Sama paberi põhjal
algasid novembris ka läbirääkimised sotsiaalpartnerite ehk
Tööandjate Keskliidu ja ametiühingutega.
Lang:
“Küsisin, et mis on sotside arvates need punased jooned, millest nad
võtavad kinni ja teevad lamenti. Nestor hoiatas, et
koondamishüvitised võtavad nad kindlasti üles.”
Nestor: “Ma ütlesin, et selles seaduses on õige ainult
üks lause: “Praegu kehtiv töölepinguseadus võeti
vastu 1992. aastal ning see ei vasta enam nüüdisaegse
tööturu vajadustele.”
Igal juhul selle kohtumise
lõpuni Lang eelnõud portfellist välja ei võtnudki.
Maripuu tõmbas teema maha valitsuse päevakorrast ning oma
käega kriipsutas eelnõus läbi mõned paragrahvid.
Nestor ennustas, et tööõiguse muutmine sellisel kujul
tekitab märuli. Ta tahtis, et ametiühingud ja tööandjad,
nooremad ja vanemad juristid vaidleks eelnõu punkthaaval läbi.
Nestor oli 2000. aastal sotsiaalministrina sellise töörühma
kokku kutsunud kuu enne Märt Raski “seiklust” kilekotiga
Toompeal.
Nüüd, 2007. aastal polnud reformikad ega ka
ametnikud sellise laadaga nõus – seaduse teravus kaoks ära.
Muuseas, sama seisukohta kaitsesid reformikad ka sel esmaspäeval
koalitsiooninõukogus.
Eelnõu valmimise
lõpujärgus novembris ja detsembris kutsus sotsiaalministeerium kuus
korda kokku ametiühingute ja tööandjate keskliidud, Talo,
tööturuameti, tööinspektsiooni ja paljud teised.
Kohtumised toimusid peaaegu iga nädal ja vahepealsel ajal aretasid
osalised tohutu tambiga seisukohti. Arutelud sotsiaalministeeriumis olid siiski
pigem filosoofilist laadi, mõtiskleti põhimõtete ja mitte
konkreetse eelnõu üle.
Neljapäeval, 20. detsembril
oli ministeeriumis viimane koosistumine. Ametiühingute Keskliidu esindajad
ei saanud tulla, sest neil oli samal päeval volikogu istung.
Sotsiaalministeeriumi nõupidamisteruumis tehti kokkuvõtteid.
Personalirendi ettevõtete liidu esindaja Herdis Ojasu küsis
kõigi k
uuldes, kas mingi eelnõu on juba olemas.
Janno Järve vastas,
et ei ole, on mingi mustand, aga jaanuari alguses on kindlasti midagi
konkreetsemat.
Kolm nädalat hiljem, 8. jaanuaril, vahetult enne
tööpäeva lõppu riputas sotsiaalministeerium eelnõu
üles e-õiguse internetilehele. “Nüüd alles
võivad arutelud alata,” ütleb Järve.