Tema nimi on Chungin

Ja tal on üks punkiv diskobänd, üks improvisatsiooniline ­dub-kombo ja veel elektroonikaprojekt Anu Saagimine.

On vähemalt kaks ansamblit, kelle puhul olen ma möödunud aasta jooksul kuulnud korduvalt entusiastlikke sosinaid: “Vat see on bänd! Neid sa pead nägema!” Need on ansamblid Maikameikers ja Chungin & Strap-on Faggots ja neis mõlemas kolistab ja pröökab Chungin (24). Jõhvist pärit, kodanikunimega Indrek Spungin (kunstnikunimi Chungin on poisikesepõlve onnide ehitamise aegadest pärit hüüdnimi).

Sõbrad kirjeldavad Chunginit kui hüperaktiivset ja hüperkreatiivset tegelast, kes võib rutakalt tänaval jalutades lambist räppima hakata, kelle puhul on tema tegevus igal järgmisel sekundil ettearvamatu ja kes on samas “täiesti normaalselt suheldav tark inimene”.

Põgusa kohtumise käigus saab ­mulle selgeks, et püsimatu Chungin – ta räägib hoogsalt ja vaevu viitsib järjest üle kolme lause seostatult ritta seada – on laetud ­ekstra-elektriga, mis avaneb tõeliselt just kontserdi­laval. Kas viskleva frontmanina, kes ta on Strap-on Faggotsis, või ümbritsevat unustava trummarina, kelle ametit peab Chungin ­Maikameikersis.

Ma palun tal kirjeldada oma bändide muusikat inimesele, kes neid eales kuulnud pole.

“Disko-punk. Tantsuline punk-rokk. Et tantsitaks. Kui muusika paneb tantsima, siis mätsib,” ütleb ta Strap-On Faggotsi kohta, kus Indrek kirjutab lugusid, laulab ja mille nimi kõlab tõlkes umbes kui Chungin ja Külge-seotavate-dildodega Pederossid.

“Maikameikers, ma saan aru, on improvisatsiooniline bänd, ja teeb mis muusikat?”

“Speed-dub. Jah, vabakütte idee oli alguses ja nii see on ka jäänud. Me ei teadnudki, mida mängida, aga hakkasime proovis kuskilt pihta ja siis kammisime tund aega. Väike paus ja kammisime edasi. Kolme aasta jooksul on siiski ka mingid lood tekkinud või helistikud, nipid, millest kontserdil alustada. Kui Strap-on on rohkem stuudios nokitsemise bänd, siis Maikameikersis on kõige olulisem gruuv kätte saada ja see kuidagi lindile talletada.”

Viie- kuni kuueliikmeline Maikameikers (kaks kitarri, trumm, bass, vokaal ja efektid; kontsertidel on nendega juhuti liitunud ka Opium Flirdi Ervin Trofimov) on lindile talletanud juba sellise portsu materjali, et selle võiks varsti albumina välja anda. “Aga midagi tahaks veel teha,” hõiskab Chungin. “Üritame hästi eksperimentaalselt läheneda ja vabad olla. Miskeid kivisse raiutud visioone ei ole, kui tekibki mõni kinnisidee, katsume sellest lahti saada, kui loomulik areng teisele rajale kisub.”
 
Kodulinnas Jõhvis Pungi-Uuno käest laenatud kassettidelt temani jõundnud punk-muusika sundis teda juba kaugemas nooruses muusikat looma. Ta tegutses punk-rokk-bändides Kõvad Poldid, Crazy Corova, hardcore-gruppides Propactor ja ?Paratamatus?. Viimases sai Chungin trummimängu kätte. Varasema muusikupõlve kõige edukam trupp tema tööraamatus on aga Doktor Nats ja Vene Pätid. Nad osalesid demolindistusega noorte protestilaulude konkursil, tulid lauluga “Savisaar alles klaar” esimese kolme hulka ja esinesid seeläbi Eesti kodude telepurkides talk-show’s “Kahvel”. Eks võib edukuseks pidada ka seda, et viimati nimetatud bändi ridades on kaasa teinud legendaarne Peeter Pask.

Doktor Nats ja Vene Pätid arenesid Strap-On Faggotsiks, mis salvestab hetkel lugusid kasvamisjärgus olevas kodustuudios. “Õppeprotsess ja tegemine koos,” ütleb noor muusik.

Strap-On Faggotsi firmalauluks on kujunenud pala “This Isn’t Titties Enlargement Announcement”. “Me soovi tame naistel endale dildod külge panna,” räägib Chungin, “sest siis te rokite kõvemini. Üle vindi keeratud feminism. Selline hagu juurde!, davai!, davai!, mitte, et ilkuda selle üle... aga võib-olla seda ka, jah... Ja et selles bändis on tähtis tantsuline teema ja lahe disko on kõvasti seotud gay-kultuuriga, siis rõhutame seda ja flirdime ka gay-temaatikaga.”

Sõnu ja muusikat kirjutab Chungin oma Tartus asuvas tudengikodus veel ühe bändi jaoks. Päris enda omale – elektroonilisele projektile Anu Saagimine.

“Kui Strap-on on punk, mis läheneb elektrole, siis Anu Saagimine on elektro, mis läheneb pungile,” seletab Chungin. “Electro­clashlik uitmõte, mis käib mul hooti. Pool sahtliprojekt, see
pole veel kulminatsioonini jõudnud, et sellega välja tulla. Ja ma ei taha liiga laiali ka minna.”

Tudengikorter Tartus on Chunginile seepärast hädavajalik, et tal on siiani lõpetamata ülikooli usuteaduskond. Sellel kevadel loodab ta diplomi kätte saada.

“Lõputöö plaanin teha eestlaste religioossusest,” kõneleb dub-disko-elektro-punkar. “Üritan pihta saada, et mis see eestlaste vaimne religioossus siis on. Väita, et seda polegi, on täiesti vale. Samuti on jutt eriti teravast vastandumisest kristlusele ja stampkujund “see toodi meile mõõkadega!” seitsmenda klassi tasemel jutt. Tahan kriitilisem olla. Aru saada, miks ollakse nii vastu usuõpetusele ja miks on meie nägemus asjast kinni jooksnud 20. sajandi alguse eesti kirjandusse.”

Aga millist muusikat teoloogiatudengid kõige rohkem armastavad?
“Meil oligi paar aastat tagasi selline antropoloogiline huvi ja käisime koos bassimees Indrekuga (Maikameikersi lõigi Chungin koos kursavendadega – Aut.) mööda eri teaduskondade rebastepidusid, et näha, kus kõige lahedamad mehed on. Aga jah – ma ei ole ilmselt kõige objektiivsem, aga usuteaduskonnas olid. Kõige cool’imad. Kampsuniteema tuleb ka sisse, aga kui tuli liiga palju järjest hipimuusikat, siis panime oma kütte peale ja läks väga hästi pidu edasi. Hea maitse on usuteaduskonnas, ise ka üllatun. Ainult see viskas üle, et üks tüüp lasi iga kolme loo tagant Ramonesi “Blitzkrieg Bopi” ja ta ei olnud isegi Mart (Mart Ramone – tuntuim Eesti Ramonesi fänn ja Strap-on Faggotsi trummar).”

Ja kui rokenroll on selle teaduskonna elustiil?
Chungin pahvatab ühe naeru ja ütleb: “No vähemasti kunagi oli selline jutt, et kõige hullemad joodikud ja enesetapjad on pärast filosoofiateaduskonda just usuteaduskonnas. Õnneks ei ole ma ühegi laiba tunnistajaks olnud. Aga seal on palju selliseid punk- ja hipitaustaga inimesi. Selliseid tõsiseid otsijaid.”

 

Kuula ja ­vaata

Chungin & Strap-on Faggots:
www.my­space.com/chungin

Maikameikers:
pane youtube.com otsingusse “Maika­meikers”