Vedurijuht Anton Einer vaatas üksisilmi ette rööbastele. Tee paistis sirge ja korras. “Äkki nagu välgukiirusel kadus tee silme eest. Kole tõuge. Vististi nii kiire, et mingit valu ei tundnud,” kirjeldas Einer, kes jõudis veel õhkpidurit tõmmata, enne kui ta rongist välja kraavi paiskus. Imekombel pääses mees vigastusteta. Vedur oli aga raudteetammilt alla lennanud. Einer mõistis, et on toimunud ränk õnnetus.