Terve mõistusega keskerakondlane

Marurahvuslaste raadio peremees Harry Raudvere teenib lõviosa rahast rohelise energiaga.

Tugev käepigistus sumoliidu endiselt presidendilt Harry Raudverelt ja me vajume pehmesse mööblisse Nõmme raadio ruumides Tallinnas Jaama tänav 1a. Samal korrusel asub Keskerakonna Nõmme esindus ja erakonna pikaajaline liige Raudvere ei mõista, miks mõttetu parteipesa siit juba kadunud pole.

“Olen tagasihoidlik inimene,” ütleb mees, kes toob Eesti energeetikasse rohelise energia gigantide Iberdrola ja Fersa miljardid; kes kaebas majandusministeeriumi tippametniku riigivaenuliku tegevuse peale Kaposse; on juhtinud Keskerakonna Nõmme osakonda, sotsiaalmaja ja haiglat ning kandideerinud kahel korral Edgar ­Savisaare kõrval erakonna esimeheks.

2003. aastal Tartu parteikongressil jäi Raudvere esimehe hääletusel “ninasarvikule” alla häältega 694 : 45 (osales ka Peeter Kreitzberg) ning 2005. aastal Rakveres toimunud kongressil häältega 1008 : 89.

“See oli nali, šõud pidi saama,” meenutab Raudvere. “Tekitasin vähemalt mingitki elevust. Muidu oleks olnud nii nagu NLKP kongressil, kus 99,9 protsenti toetasid esimeest.” Keskerakonda juhtida pole Raudvere tegelikult kunagi tahtnud. Rakverre hääletusele ta ei sõitnudki. “Praktiliselt kellelegi peale Savisaare seal ka sõna ei antud ja kui keegi tahtis suu lahti teha, öeldi “psst!”” muigab Raudvere.

Elu pole muud kui mäng. Selles peab vürtsi olema, muidu on igav, arvab Raudvere. Ohtralt vürtsi on olnud kõigis tema tegemistes.

Juba nõukogude ajal ajas mees äri Venemaal, kasutades oma sõnul oskuslikult ära nõukogude majandussüsteemi eeliseid: olukorda, kus kusagil on alati defitsiit ja kusagil on alati midagi üle. Kui Venemaal tekkisid börsid, olid Raudverel seal oma maaklerid, kes keerutasid väga erinevaid kaupu alates sukkpükstest ja lõpetades Võru piimakombinaadi võiga.

Hiljem pidas Raudvere metsanduskooperatiivi Figaro. Tippajal töötas Viljandi edukaimas firmas 360 inimest, kuid lõpuks äri kõrbes Soome partneri ära kukkudes.

Ärimehest sirgub poliitik

1995. aastal kolis Raudvere Tallinna. Temast sai Kivimäe haigla direktor, hiljem Nõmme linnaosa vanem ja sotsiaalmaja juht. ­Raudvere on olnud ka Eesti sumoliidu president ning oma sõnul isegi Barutol end “sakutada lasknud”.

1998. aastal kirjutati, kuidas Raudvere Kivimäe haigla raha oma korteri remondiks kasutab. Räägiti raha raiskamisest, haigla pankrotiohust. Mitmed kontrollid ja revidendid tuhlasid nii haiglas kui ka sotsiaalmajas. Protsesse, mille tulemusena ta haiglajuhi kohalt lahti kangutati, nimetab Raudvere poliitilisteks mängudeks, millega tänaseni täidetakse ja vabastatakse võimuparteidele kõik olulisemad ametikohad.

Kivimäe haiglajuhi kohast sai ta oma sõnul lahti seetõttu, et “ei allunud dressuurile” ehk keeldus haigla raha kasutamast sotsiaaldemokraat Eiki Nestori valimiskampaaniaks. Sotsiaalmajas jäi ta aga väidetavalt ette Vilja Savisaarele, kes ise maja juhi kohta himustas.

Raudvere ütleb, et vaeslapsena näidatud tervishoius on raha oi-oi kui palju. Väga palju! Aga süsteem soosib raiskamist. “Varastage vähem maksumaksja taskust!”

Haiglast lahkumisel kaebas Raudvere sotsiaalministeeriumi kohtusse, sest minister keeldus välja maksmast lepingus ette nähtud hüvitist. Riigikohus mõistis riigilt Raudvere kasuks välja 144 000 krooni.

Poliitikasse suunduvad Raudvere arva­tes kahesugused inimesed: idealistid ja karjeristid. &a mp;l dquo;Mina kuulusin esimeste ­sekka, sest teised on imelikud inimesed. Aga minu idealism asendus kiiresti suure nõutusega. Sest Nõmme piirkonnas said inimesed Keskerakonna liikmeks ja küsisid, mida nad erakonna heaks teha saavad, kuidas end organisatsioonis väärtustada. Aga nad ei saanud mitte midagi teha! Ja siia ongi koer maetud.”

Ta väidab, et pole Keskerakonnas pettunud. “Pettuda saab väärtustes, aga neid Keskerakonnas pole!”

Raudvere on ka tuntud euroskeptik. “Lugu Euroopa Liidust on ilus ­muinasjutt lihtsameelsetele, kes jaanalinnu ­kombel on otsustanud heita end järjekordselt ­võõra võimu alla, loobudes kõige kallimast, mis ühele väikerahvale on antud – oma maast, kultuurist ja vabadusest. Kas me oleme tõesti nii rikkad, et võime ära anda ­terve riigi?” küsis ta Kesknädala artiklis ­aastaid tagasi ELi astumise eel. Raudvere ja tema kaasmõt­lejate sulest ilmus ­punaste ­kaantega ­raamat “Muinasjutt neile, kes tahavad ära anda riigi”.

Euroliit ajab Raudverel harja tänaseni punaseks, ehkki mingis mõttes tuleb siit leib tema lauale – poleks ELi rangeid nõudmisi taastuvenergeetika tootmiseks, ei teeniks Raudvere ka kopsakat konsultatsioonitasu suurte tuulepargiprojektide vedamise eest Eestis. Eestil tuleb 2010. aastaks taastuvatest allikatest toota 5,1 protsenti elektrist ja 2020. aastaks 20 protsenti. Mullu võttis Raudvere oma firmast Adepte kuus miljonit krooni dividende.

“Ega te ometi “vana head” nõukogude aega taga ei igatse?”

“Ei, milleks? Ma naudin suurepäraselt aega Euroopa Liidus! Aga peame asju vaatama kahel tasandil: riik ja kodanik. Mina elasin vene ajal väga hästi, pole isegi ­talonge kunagi kasutanud, kõike on jätkunud. Täpselt samamoodi jätkub mul ­kõike ka ­Euroopa Liidus,” ütleb Raudvere, kes enda väitel on 30 aasta jooksul omanud 30 ­autot – igal aastal uut. Esimene oli  ­sapakas, ­praegune  suur Land Cruiser.

2003. aastal oli ka Savisaar europessimist. Raudvere sõnul polnud see aga nii.

“Kõik on temast valesti aru saanud! Meie poliitikud ja Savisaar ütlevad, et andke sotsiaalne tellimus ja meie kujundame poliitika. Poliitik peaks müüma oma visiooni ühiskonnale. Aga meil on vastupidi – Savisaar ütleb, et otsustage, nagu tahate, valige pool, mina lähen enamusega kaasa. See on väga suur demagoogia!” ütleb Raudvere.

Praegune hea elu

Äri ja poliitika on novembris 50 eluaasta juubelit tähistava Raudvere majanduslikult hästi kindlustanud. “Kui inimene jõuab 50. eluaasta künnisele, küsib ta endalt paratamatult: mitu suve mul veel jäänud on ja mida oma ülejäänud eluga peale hakata?”

Tahab, mängib golfi, tahab, läheb jetiga tormisele merele end “rihmaks” sõitma või kärutab Saaremaa metsades ATVga. “Direktor ei pea tööd tegema. Ta peab teised tööle panema: nii on see äris, oli haiglas ja ka sotsiaalmajas,” ütleb ta.

Raudvere firmale Adepte kuulub Nõmme raadio (99,3 Mhz), mis reklaamib end kui Eesti radikaalseimat raadiojaama, ent paneb paljudel, näiteks Juhan Partsil, pärast 15 minutit kuulamist pea valutama. ­Allan Alaküla olevat kord stuudios Margus Lepa juhitud raadiomeeskonda fašistideks sõimanud ja välja marssinud.

Adepte tegeleb ka ehitusega ja ­energia- ja keskkonnaauditite koostamisega ning tal on osalus kahes suures tuulepargiprojektis. Ühes neist – firmas Raisne r – ­kuulub enamus­osalus Iberdrolale, kellega koos püstitatakse Lüganuse valda Eesti suurim 150MV tuulepark.

Teises – osaühingus Est Wind Power – vahetusid Raudvere kõrval omanikud hiljuti. Läti transiidi- ja kinnisvaraärimehe ning Raudvere kompanjoni Olegs Demjanovsi osaluse napsas Iberdrola eest teine Hispaania suur taastuvelektritootja Fersa.

Koostöö maailma suurima tuuleenergiatootjaga Iberdrola numbrid räägivad enda eest:

16 000 töötajat, äri 40 riigis, aastane elektri­too­dang üle 100 miljardi kWh. Maailma suurim tuuleenergiatootja, tuulikute koguvõimsus 4100 MW, teist sama palju muid elektrijaamu. Iberdrola varade maht küündib üle 500 miljardi krooni ja ­aastakasum üle 26 miljardi. Firma agressiivne ­laienemiskava näeb ette investeerida uutesse võimsustesse 2010. aastaks veel 375 miljardit krooni. Lüganuse tuulepargi maksumuseks võib kalkuleerida vähemalt 2,6 miljardit krooni.

Fersa on küll mõnevõrra väiksem tegija, kuid küllalt suur, et investeerida näiteks Panamale 400 MW tuuleparki 10 miljardit krooni.

“Niisiis saagu Eesti kaetud tuulikutega?”

“Jah, tuuled puhuvad siin väga hästi, see on vääramatu fakt. Aga mu Hispaania kolleegid, olles põhjalikult Eesti energiaturuga tutvunud, ütlevad selle kohta ilusti: Eesti on kõigele vaatamata 1980. aastate Ladina-Ameerika. Vähemalt energeetikas.”

Taastuvelekter kallines Eestis küll märkimisväärselt, 115 sendini kWh, kuid kehtivad tootmispiirangud 200–400 GWh ning pealegi on Eesti Energia hakanud endale võrguregulatsioonide karmistamise teel turgu kindlustama. Sel nädalal lülitas energiamonopol nõuetele mittevastavusele viidates võrgust välja Viru-Nigula tuulepargi.

Raudvere ütleb, et kogu riiklik süsteem eesotsas ebapädevate majandusministeeriumi energiaametnikega teeb kõik ­selleks, et säiliks Eesti Energia monopol ning puuduks aus konkurents. Õigemini, et kui 2013. aastal avaneb Eestis elektriturg ja elektri hind kerkib kaks kuni kolm korda, oleks põlevkivist sõltuva Eesti Energia positsioon endiselt tugev. Odav põlevkivielekter, mille hinda kunstlikult üle kümne aasta madalal on peetud, on Raudvere arvates suur müüt, müstika ja pettus, millega populistlikel eesmärkidel hoitakse uued tulijad Eesti elektriturust eemal.

“Kui keegi täna Eesti Energia positsioone ei kindlustaks, kaoks see firma kiiremini, kui me arvatagi oskame,” leiab Raudvere.

Ja tema jutt võtab veelgi hoogu juurde: “Kõige hullem on see,  kuidas meie poliitikud räägivad – nad alustavad sõnadega: “Ma arvan, ma mõtlen, ma olen kuulnud...” Äkki saame oma aatomielektrijaama, äkki saame Brüsselist kvooti juurde, äkki renoveeriksime hoopis katlad! Ma tahaksin teada, et ta on veendunud, et ta teab, kui midagi ütleb!”

Kaebas kõrge ametniku peale

Raudvere ütleb, et kui tema saaks homme majandusministriks, laseks ta päevapealt lahti kogu Eesti Energia ennasttäis ja ebakompetentse juhtkonna Sandor Liivega eesotsas. Raudveret ärritab, et firma teeb justkui Läti Latvenergoga koostööd, ent seljataga viskab lätlaste üle ülbet nalja.

Sest selle asemel, et ise punnida, peaks Eesti Energia Raudvere arvates otsima suuri koostööpartnereid. Nii nagu Latvenergo, kes on jõud ühendanud sellesama Iberdrolaga.

“Eesti Energia poisid on täna jah kõvad poisid. Kuid selles är is hakkab domineerima üks väga oluline printsiip: parem ole suures äris väike osanik kui väikeses äris suur. Kui selle poole ei püüdle, sured Euroopa Liidu konkurentsis ära.”

Poolteist aastat tagasi kaebas Raudvere kaitsepolitseisse, et majandusministeeriumi energeetikaosakonna juhataja ­Einari Kisel kahjustab Eesti riigi julgeolekut. “Kapo vastus oli nii hea, et ajas naerma. Mul oli terve päev “kirja läinud”: nad ütlesid, et pole põhjust menetluse alustamiseks ja soovitasid mul hakata tegelema jälitustegevusega, et paljastada härra Kiseli korruptiivsed teod!”

“Meie ametnikud ja poliitikud ei vastuta millegi eest. Vastutab minister, kes on aga suvaline poliitiline figuur. Täna oled minister, homme enam pole. Kõik niidid viivad teatud poliitilise eliidini, kes kindlustab riigiasutuste kaudu oma heaolu. Vaadake, miks tahavad Riigikogu liikmed istuda riigifirmade nõukogudes, ehkki see on seadusevastane?”

“Kes siis Eesti energeetikat juhib?”

“Ei ole võimalik näpuga näidata. Kuid kui ajada teatud valdkondades hoolega järge, jõuame isikuteni, kelle tegevusest tunneme ära valdkonna murrangulised arengud, mis on viinud teatud järgmisse etappi. Näiteks energeetikas, aga ka tervishoius...”

“Mis vägi võiks Eesti energeetikasse teie arvates kainet mõistust tuua?”

“Stsenaariume on mitmeid. Narva katlad pannakse kinni ja tekib tohutu turuvaakum.

Energiakriis! Selleks ajaks ei ehitata ühtki uut elektrijaama. Ostame Venemaalt elektrit? Täna räägime, et lülitame üldse võrgu Venemaast lahti ja läheme Euroopasse!”

“Ostame Skandinaaviast?”

“Kas ikka ostame, kui seal omalgi defitsiit? Küsimus ongi, mis saab, kust me elektrit ostame. Ja täna ei oska sellele küsimusele keegi vastata.”

“Ei meeldi tuulepark? Mulle võib-olla ei meeldi sinu naine!”

Tänavu on Purtse elanikud protestinud tuulepargi rajamise vastu, möödunud aastal tõstsid häält Lüganuse inimesed. Raudvere peab rahva vastandamist arendajale naljakaks. Lüganuse inimestega käidi hiljuti tutvumisreisil Iberdrola esmaklassilises juhtimiskeskuses Hispaanias Toledos.

Vallas on Raudverel sõlmitud lepingud enam kui 60 maaomanikuga, kes kõik tahavad teenida oma maadelt lisatulu ja näha seal tuuleparki.

“Maaomanikud otsustavad. Ja kui nad tahavad tuuleparki, siis see ka tuleb. Ei saa liiga tõsiselt võtta paari hüsteeriku lärmamist, kelle kisaga vahel ka vallaametnikud populistlikult liituvad. Tühi tünn kõmiseb ikka kõige kõvemini!”

Argument “mulle ei meeldi tuulepark” ei maksa Raudvere sõnul midagi. “Mulle ka võib-olla sinu naine ei meeldi. Aga ta on sinu oma.”