See juhtus, kui Tiidrek oli üheteistkümnendat korda treeninglaagris Iteni külas. Just olid tema teed lahku läinud endise treeningpartneriga (siitpeale kutsume neid aafriklasi tuntud jooksuterminiga "jänes") ja otsis uut.

Sündis ime. Tiidreku juurde tuli mees, must kui öö. Ta nägi täiesti trööstitu välja. Eesti mõistes nagu prügikastist välja roninud kodutu: riideräbalad seljas, kaks kilekotti kogu maise varaga näpus.
Ta elas ühes muldpõrandaga onnis. Magas vanal madratsil. Aseme ümber vedelesid riided ja joogipudelid. Ütles, et tema nimi on Wachira Ibrahim Mukunga (23).

Aga milline ekstraklassist jooksutalent ta on! Mukunga saavutas 2010. aastal Keenia meistrivõistlustel 5000 meetris seitsmenda koha!

Tiidrek ütleb, et Mukunga muud ei teegi, kui ainult jookseb. Keenias on selliseid mehi tuhandeid. Kõplavad paar päeva nädalas põldu, ülejäänud päevadel ainult jooksevad, hommikust õhtuni. Kel veab, saab tugevaks ja hinnatud atleediks. Kohtub hea mänedžeriga, läheb Euroopasse võistlema ning saab rikkaks. Teine jookseb surmani eikuhugi mööda Keenia tolmuseid külateid.

Kuidas sai Mukungast jooksja, kuidas ta üllatusi täis Keenias koos eestlasega trenni teeb ning kuidas veebruaris Eestisse oma elu esimesele välisreisile tuleb?

Loe Ekspressi tasulisest versioonist!