Poliitikud lubavad jagada rahvale roh­kem raha kui eales varem

Euro saamine tooks kaasa murrangu Eesti majanduspoliitikas. Veel 2010. aasta lõpul, mõni kuu enne uue raha käibeletulekut, avatakse riigi rahakotirauad ja üle maa pritsitakse laias kaares pappi.

Muidugi leidub poliitikuid, kes eelistaksid priiskamisele säästukuuri jätkamist. Aga 2011. aasta kevadel toimuvad riigikogu valimised ei jäta erakondadele valikut. Masust väsinud rahvas ootab lunastust ja seekord tuleb ülejärgmine kevad teisiti, rahaga.

Eesti riigi välisvõlg on täna nii väike, et selle mõistlik suurendamine ei tee halba. Poliitikud saavad kerge vaevaga parandada pensionäride, töötute, laste ja kõigi ülejäänutegi elukvaliteeti.

Vajalikku raha on võimalik laenata välismaa pankadelt, saada riigi võlakirjade müügist või Eesti Energia börsileviimisega. Viie, kümne, julguse korral ka kahekümne miljardi krooni hankimine ei käi enam üle jõu.

Selle raha arvel saab anda väga palju valimislubadusi. Kiusatusi mammona laialijaotamiseks on palju, nagu näiteks:

Keskerakond: Tallinna pensionitoetused hakkavad ületama riiklikku pensioni!

Reformierakond: Tõstame vanemahüvitise ülempiiri riigikogu liikme palgani!

IRL: Ehitame igale noorele perele oma maja!

Sotsid: Maksame töötutele abiraha pensionile minekuni!

Rahvaliit: Kustutame kõik talunike võlad!

Rohelised: Anname igale bensiinimootoriga autost loobujale elektriauto!

kas just nii hulle, aga pööraseid valimislubaduseid tuleb kindlsti.


Maagilised numbrid

210 miljardit krooni – Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT)

100 miljardit krooni – Laenusumma, mille Eesti riik saaks vabalt juurde laenata. Maastrichti kriteeriumid lubavad Euroopa Liidu liikmesriigil võtta laenu kuni 60 protsenti SKTst.

23 miljardit krooni – Eesti riigi võetud ja kavandatud välislaenud 2010. aasta lõpuni.


Tarmo Vahter


TÖÖTUS

Kõigest hoolimata on töötuid nii vähe, et nad ei kõiguta ­valitsust

Kui uskuda ajalehti, siis peaks Andrus Ansipi valitsus olema juba ammu langenud.

Kindlasti mäletate pealkirju: “Suures kitsikuses elab 160 000 Eesti inimest” ja “Tervelt 90 protsendil töötutel on raske eluga toime tulla”? Või siis analüüsi “Valitsus ei tegele piisavalt inimeste vaesuse probleemiga”

Need pealkirjad kajastavad Eesti elu ausalt. Kummatigi ei seleta nad Emori detsembri uuringut, mille kohaselt Reformierakond naudib kobedat 30protsendist toetust. Kuidas siis nii? Et märkimisväärne osa rahvast vaesub ning peaministri partei troonib menukina?

Õige vastus on lihtne ja küüniline. Eesti poliitikud kardavad endiselt pensionäre, aga veel mitte töötuid. Meil on ligi 400 000 pensionäri, aga vaid üle 100 000 töötu. Milleks pingutada töötule meeldimisega, kui saadaval on mitme vanuri hääled?

Pensionärid on Eestis ühiskonnakiht, keda ei saa eirata. Enne kohalikke valimisi lõi Ansip kingad läikima, viikis püksid ja leidis aega, et vanainimestega kohtumas käia.

Ansipil polnud põhjust häbeneda. Kui ta sai aprillis 2005 peaministriks, oli keskmine pension veidi üle kahe tuhande krooni. Sellest alatest on pensionid peaaegu kahekordistunud.

Ansipi gastrollidest töötute juurde pole kuulda olnud. Ja asjade tänase seisu jätkudes neid ei tulegi. Rohkem kui pooled Tallinna ja peaaegu kõik Ida-Viru töötud on venelased. Seega olid nad suure tõenäosusega juba enne koondamist Edgar Savisaare valijad, kellelt valitsusel polnud midagi head oodata.

Reformarite eelmise aasta õnnestunumaid lükkeid oli vähendada riigi panust koondamistasude väljamaksmisel. See võimaldas valitsusel hoida kokku väga palju raha.

Töötute eest on sunnitud kandma hoolt hoopis kohalikud omavalitsused, mis suurima töötusega asulates on Keskerakonna käes. Üksi Tallinnas kasvas töötute arv aasta jooksul 10 000 pealt üle 25 000.

Et neid toetada, peab linnavalitsus hoidma kokku kellegi teise (loe: Reformi või IRLi pooldajate) arvelt. Näiteks maamaksutõusu ike rõhub enim Nõmme ja Pirita majaomanikke, kes Keskerakonda nagunii ei armasta.

2010. aasta möödub Ansipil ja Savisaarel paarisrakendis. Üks veab riiki halastamatult euro poole ja teine korjab üles masu ohvrid, toidab ja katab neid. Polegi kõige hullem tiimitöö.


Maagilised numbrid

87 000 – registreeritud töötud Eestis

35 000 – pikaajalised töötud, kes ei saa töötutoetust

1406 – kokku tööpakkumisi töötukassas

768 – töötukassa tööpakkumised Eestis

60 – masinaõmblejat saab töötukassa vahendusel tööd Suurbritannias


Tarmo Vahter


EURO

Euro tulek sillutab teed Ansipi uuele valimisvõidule

Valitsusjuht Andrus Ansip sündis Kaalude tähtkujus. Uus aasta kujuneb Kaaludele “tõenäoliselt üsnagi raskeks, takistusterohkeks ja muret tekitavaks”.

Nii ütleb tähetark Edda Paukson.

Ma ei ole horoskoobifänn. Ennustusi loen küll, aga majandusanalüütikute omi. Ja ma ei usu, et Ansipi aasta pekki läheb.

Oluline päev on reede, 26. märts, kui statistikaamet avaldab esialgsed andmed üldvalitsuse puudujäägi kohta. Siis pole vaja enam pöörduda seapõrna, kohvipaksu, käejoonte ega taevatähtede poole. Tol päeval selgub, kas Eesti saab kohe pileti eurotsooni või peame veel täpet ja puput “nautima”.

Eesti Pank lasi juba ammu euromüntide kavandid valmis teha. Aastaarvgi oli kenasti peal – 2007. Ansip teatas aga, et eelistab eurole kiiret majanduskasvu ja siin me nüüd oleme – pole majanduskasvu, pole eurot.

Olin tükk aega praeguse eurokava suhtes skeptiline, sest massiivne kulude kärpimine tundus valus nagu hambaravi pärasoole kaudu. Mõned suurärimehed rääkisid eesootavast elust süsimustades toonides. Näiteks mersumüüja Väino ­Kaldoja andis aasta tagasi Ekspressile mõista, et sügisel võib Tallinnas karta olukorda, kus röövimised on igapäevane asi ja keegi vanalinnas väga jalutada ei julge.

Aga Ivari Padar ja Jürgen Ligi said hakkama. Eesti rahandus on euroliidu riikidega võrreldes praegu eriti heas korras, kuigi rohkem kui saja tuhande inimese töötuks jäämise hinnaga.

Europileti saaksime automaatselt kätte aga vaid siis, kui puudujääk ulatuks kuni kolme protsendini SKTst.

Defitsiidi suurus sõltub paljudest asjadest. Näiteks SKT suurusest (mida on viimasel ajal korrigeeritud europooldajatele meeldivas suunas) ning linnade-valdade (eriti Tallinna) tegevusest. Neid andmeid alles kogutakse. Aga üha enam mõtlevaid inimesi usub, et Eesti saab euroküpseks.

Kohtusin enne aastavahetust Märt ­Kivisega, kes töötab praegu Maailmapangas, siis aga oli ametis veel rahandusministeeriumi nõunikuna. Ta seletas, et euro­plaaniga 2011 pole krõska isegi siis, kui puudujääk on näiteks 3,5 protsenti: “Kuid meil on siis suurem tõestamisvajadus.”

Valitsus peaks sel juhul tegema aga uusi valusaid otsuseid: näiteks tõstma kiiremas korras pensioniiga ja kaotama tulumaksusoodustused kodulaenudelt. Vaid sellega saaksime Euroopa Liitu veenda, et Eesti liigub kindlalt eelarvepuudujäägi kahanemise suunas.

Ma tõesti loodan, et euro tuleb. Ta pole küll mingi imerohi, kuid annaks vunki juurde meile kõigile. Püsige positiivsel lainel!

Sulev Vedler


Mis juhtub siis, kui euro-otsus tuleb?

  • Mida kindlamaks muutub euro saabumine, seda lähedasemaks muutuvad kroonihoiuste intressid eurohoiuste omadele. Eurohoiused on juba väga odavad.
  • Laenamine odavneb.
  • Krooni devalveerimise oht kaob.
  • Inimeste kindlustunne kasvab ja nad julgevad taas rohkem tarbida. See elavdab majandust.
  • Tarbimislaenude maht hakkab taas kasvama.
  • Väärtpaberite ja kinnisvara hinnad tõusevad.
  • Eesti riigireiting paraneb.
  • Kasvab Eesti maine välisinvestorite silmis. Välisinvestorid – põhiliselt Skandinaaviast ja Soomest – julgevad Eestisse investeerida. Nad ostavad siinseid ettevõtteid ja toovad oma kodumaalt tootmist siia üle, sest Eestis toota on odavam. Hiinas toota on veelgi odavam, kuid sealne tootmine eeldab suuri koguseid ja asub Eestiga võrreldes kaugemal.
  • Ka Eesti ettevõtjad julgevad rohkem investeerida.
  • Andrus Ansip raiub end euro toojana kuldsete tähtedega Eesti majandusajalukku – samamoodi nagu Reformierakonna eelmine esimees Siim Kallas tõi krooni. Ilmselt võidab ta järgmised valimised kevadel 2011.

Mis juhtub siis, kui euro-otsust ei tule?

  • Majandus taastub aeglasemalt.
  • Kroonihoiuste intressimäärad tõusevad.
  • Laenamine ei odavne.
  • Püsib krooni devalveerimise oht.
  • Väärtpaberite ja kinnisvara hinnad võivad veel kukkuda.
  • Devalveerimist soovivad näiteks Skandinaavia ja välisinvestorid, kes tahaksid siin ettevõtteid ja vara odavalt kokku osta.
  • Andrus Ansipi valitsus omandab kodumaal luuserite maine, kuigi on hoidnud Eesti rahandust võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega väga heas korras.
  • Valitsus teeb uusi kärpeid, et võtta euro kasutusele aastal 2012 või nii kiiresti kui võimalik.

Mida euro meile ei anna?

  • Eestlased ei saa päevapealt rikkamaks.
  • Me ei omanda uusi teadmisi ega äriideid.
  • Eurotsoonist väljapoole jäävates riikides Eesti kaupade konkurentsivõime ei kasva.
  • Tööpuudus jääb suureks probleemiks. Eesti ületab kriisi alles 5–6 aastaga.
  • Kuigi euro üks peamisi eesmärke on hinnastabiilsus, ootavad Eestit ees hinnatõusud nii maksude kui hindade Läänega ühtlustumise kaudu.

JAANUAR

  • Toomingast sai Eesti aasta puu.
  • Euroopa Liidus algas Hispaania valitsemisaeg.
  • Ujumisvõistlustel ei tohi enam kasutada nn imetrikoosid.
  • Euroopa kultuuripealinnadeks said Pécs, Essen ja Istanbul.
  • Tallinnas võistlevad Euroopa meistritiitlite pärast maailmajao parimad iluuisutajad.
  • Murdmaasuusatajate MK-etapp Otepääl.

VEEBRUAR

  • Tallinnas esineb pärast mullust üliedukat Madonna kontserti taas megastaar – Alla Pugatšova.
  • Taliolümpiamängud Vancouveris. Eestlaste lootused on seotud murdmaasuusatajate Kristina Šmigun-Vähi ja Andrus Veerpaluga. 
  • 38. Tartu suusamaraton.
  • Hiina kalendri järgi algab tiigri aasta.

MÄRTS

  • Hollywood jagab 82. korda Oscareid.
  • Michael Schumacher võistleb jälle vormel-1 klassis.

APRILL

  • Tallinnas toimub NATO välisministrite kohtumine, millele kulub kümneid miljoneid kroone.
  • Steven Seagal naaseb pärast seitsmeaastast pausi kinolinadele verises hitis “Matšeete”, mille võltsreklaami näidati paar aastat tagasi filmis “Grindhouse”.
  • Eesti võetakse OSCE liikmeks?

MAI

  • Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank avaldavad aruande, kas Eesti on valmis liituma eurotsooniga.
  • Valitsus arutab, kas riik peaks paigutama lisakapitali Eesti Energiasse või müüb osa elektrifirmast börsi kaudu.
  • Norras toimub Eurovisioni lauluvõistlus. 
  • Shanghais algab kuus kuud kestev maailmanäitus.

JUUNI

  • Euroopa Liidu rahandusministrite nõukogu ECOFIN teatab, kas Eesti sobib üle minema eurole.
  • Jalgpalli MM-finaalturniir toimub esimest korda Aafrikas – sportlasi võõrustab LAV.
  • Kanadas Huntsville’is toimuvad G8 ja G20 tippkohtumised.

JUULI

  • ECOFIN kinnitab loodetavasti Eesti liitumise euroalaga. 
  • Tallinn kehtestab ühe protsendi suuruse müügimaksu.
  • Euroopa Liidus algab Belgia valitsemisaeg.
  • Lõbujanulised pidutsevad Tallinna lauluväljakul. Õllesummeri hüüdlause lubab, et “kõik on kohal”.
  • Soomlased peavad MM-võistlusi naistekandmises, mis on eestlaste üks trumpalasid. Võitja saab auhinnaks naise kaalu jagu õlut.
  • Kinodes hullutab lapsi “Lelulugu 3”. Järjefilmid on popid, mullu tõusis “Jääaeg 3” Eesti kõigi aegade vaadatuimaks kinofilmiks.

AUGUST

  • Lõpeb Ämari õhuväebaasi renoveerimine, mis on esimene suuremahuline NATO julgeolekuinvesteering Eestis.

SEPTEMBER

  • Ameerika kosmosesüstikute viimane lend (Discovery). Süstikute asemele tuleb mõne aasta pärast uus kosmoselaev Orion.

OKTOOBER

  • Saksamaa tähistab riigi taasühinemise 20. aastapäeva.
  • Korralised parlamendivalimised Lätis. Kas Valdis Dombrovskise valitsus peab selle ajani vastu?

NOVEMBER

  • 60. iludusvõistlus Miss World toimub Vietnamis Nha Trangis.

DETSEMBER

  • Tallinnas Solarise ostukeskuses toimub aasta glamuuripidu – Euroopa Filmiakadeemia auhinnagaala.
  • Norra poptrio A-Ha annab Oslos kolm viimast kontserti ja läheb laiali.

Maagilised numbrid

210 miljardit krooni - Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP)

100 miljardit krooni - Maksimaalne laenusumma, mille Eesti riik saaks juurde laenata. Maastrichti kriteeriumid lubavad Euroopa Liidu liikmesriigil võtta laenu kuni 60 protsenti SKPst.

23 miljardit krooni - Eesti riigi tänased välislaenud.