„Euro on Eestis täna kahjuks religioon: me peame liituma euroga ja siis me oleme paradiisis!" selgitas Tiit Vähi. „Kuid euro tähendab sümboolselt vaid langenud Berliini müüri - selle tulemusena saavad erinevad ühiskonnad koos ilma takistusteta töötada. Täna ei ole meil isegi seda otsust, et me saame euro. Me alles töötame selle nimel, et see otsus tuleks. Kuigi ma ootan eurot, saaksime ma hakkama eurota, kuid euro ilma majanduseta ei saa. Kas see on väärtuspõhine majandus, kus meil on 15% töötus? Ja kui on, siis kelle jaoks? Ma arvan, et Eesti jaoks küll ei ole."

Majandusteadlane Urmas Varblane sõnas, et tänapäeva majanduses on kõige tähtsam meie koht globaalses väärtusahelas ning Eestil tuleb oma senist koht muuta. „Praegu on väga suur probleem ka see, et Eestist läheb väga palju raha välja. Rohkem läheb välja kui tuleb sisse ja nii ei saa see igavesti kesta," ütles Urmas Varblane.

„Olukord paraneb sellega, kui Eesti ettevõtjad leiavad uusi turge - ja praegu on väga paljud ettevõtteid hoolega uusi turge otsinud ja leidnud," lausus Urmas Varblane. „Me peame oma sihtturge mitmekesistama, mitte leppima paari kolme naabriga. Me ei pea keskenduma unikaalsele teenusele, vaid mõtlema, milline on see ettevõtte mudel, millega olla konkurentsivõimeline. Siis suudame konkureerida ka Hiinaga. Me peame targalt spetsialiseeruma."

Arengufondi juhatuse esimees Ott Pärna ütles, et me oleme jõudnud esmakordselt seisu, kus me mõtleme, kas ja milline on Eesti koht globaalses väärtusahelas. „Peale välisraha kadumist suudame välismaale müüa kolm korda vähem kui varem, mis ongi meie peamine probleem," ütles Ott Pärna. „Kriisi ajal on võimalused just väikestel. Me peame nägema selliseid võimalusi ja neid ära kasutama."

Ettekannetele järgnenud paneelis „Tuleviku Eesti majandus - teel kasvuvisiooni suunas" moderaator oli Tarmo Kriis, kaasettekandjad Ott Pärna, Tiit Vähi ja Urmas Varblane. Panelistid olid Taavi Kotka, Jüri Käo ja Taavi Veskimägi.