Kas Eesti majanduses praegu midagi head ka on?

Eesti riik toimib...

Halb on see, et oleme loobunud seni edu toonud majanduse alustest - vabadusest, avatusest ja tasakaalus riigieelarvest. Riik saab sellega igal aastal 10 miljardit krooni kahju.

Kuidas nii?

Vabadust meil täna pole. Jüri Liimi ja Tiit Madissoni tegevus mõjutab Eesti majanduspoliitikat rohkem kui peaministri või majandusministri otsused. Kuid Liim ja Madisson pole liberaalid, vaid rahvusdogmaatikud, kes vaatavad tagas, mitte edasi.

Avatud me ka pole. Taastasime oma iseseisvuse, rahareformiga lõime majanduse, Euroopa Liitu ja NATOsse astudes avasime turu ja saime julgeolekukaitse. Nüüd oleks vaja astuda järgmine samm - asjad Venemaaga korda ajada. Sõlmida piirileping ja sõjahaudade kaitse leping ning konstruktiivselt liituda Nordstreami gaasitrassi arutellu. Samuti lõpetada russofoobne retoorika tipp-poliitikute tasemel.

Kuid selle asemel oleme tupikriik.

Transiit kiratseb, kuid küsitakse: kas seda on meile üldse vaja?

See on väga rumal küsimuse püstitus peaministri poolt. Globaalse tööjaotuse kohaselt liigub kaupade tootmine linnadest ja Euroopast välja, sinna, kus on toore ning odavam tööjõud ja energia. Et kaubad jõuaksid õigesse kohta, on vaja logistilist ahelat - transporti, laomajandust ja transiiti. Eesti geograafiline asend on Euraasia mõistes parim. Miks me siis ei kasuta seda?

Kes ütleb, et meil pole Venemaad vaja, on masohhist. Maailmas on neli suurt arenevat turgu - Venemaa, Brasiilia, Hiina ja India. Venemaa on meile kõige lähedasem, jõukas ja ressursirikas riik, kust võiksime osta tooret ja kuhu müüa kaupa. Venemaa turg on sama suur kui Itaalia või Inglismaa ja kümne aasta pärast jõuab järgi Saksamaale ja seejärel Jaapanile. Kui Eesti ütleb ainsa riigina, et tal seda turgu vaja pole, milleks siis meile kommertspankade krediidiressurss ning mida tulevad siia tegema välisinvestorid?

Venelased on majandussuhetes jõupositsioonil

Ma ei ütleks, et venelased on halvemad läbirääkimiste partnerid kui hiinlased. Venelasi ei saa süüdistada, et nad kaitsevad oma huve. Vladimir Putin on teinud küll palju vigu, kuid ta on taastanud stabiilse Venemaa ja ajanud hästi vene asja.

Kaua Venemaa õitseb - niikaua kui maavarade hinnad on kõrged?

Araabia Ühendemiraatides sõitsid inimesed kunagi kaamelitega ning elasid telkides. Siis leiti sealt aga nafta ja nüüd arendatakse kinnisvara, turismi ja logistikat. Ehk valdkondi, mis võimaldavad tulevikus vähem naftadollaritest sõltuda.

Venemaa püüab teha midagi sarnast. Euroopa tootmisest on täna kolmandik seotud Venemaa rikkaliku maapõue ressurssidega, olgu selleks gaas, nafta või metallid.