Toitumishäired ei ole ainult tüdrukute probleem

Toidust mõtlemine on normaalne. Kui mõtted söögist on aga hakanud täitma tervet päeva, jättes üha vähem ruumi kõige muu jaoks, ning kui liigse kaalu vältimine on muutunud eesmärgiks omaette, on probleem tõsine. Eriti tõsine on asi siis, kui tegu on laste ja noortega.

Rimi terviseveebi administreeriv tervisenõustaja Katrin Pärt on viimasel ajal üha rohkem märga­nud, et noortel on probleemiks toi­tumishäired. Miks üldse toitumis­häireteni jõutakse ning kuidas oleks vanemana õige käituda, kui avasta­takse, et laps sellise probleemiga sil­mitsi seisab?

Milliste toitumise põhiprobleemidega noored teie poole pöörduvad?

Administreerin Rimi tervisevee­bi www.rimi.ee/tervis, kus noor­tel ja ka täiskasvanutel on võimalik

anonüümselt saata terviseteemali­si küsimusi. Üha sagedamini jõua­vad postkasti just noorte murekir­jad toitumishäiretest. Kõige sageda­mini on minult nõu palunud tüdru­kud, kes põevad või on põdenud toi­tumishäiret anorexia nervosa. Hai­gust iseloomustab tugev hirm kaalus juurde võtta ja normaalkaalus püsi­da ning moondunud pilt iseendast – toitumishäiret põdevad inimesed tunnevad alati, et on ülekaalulised.

Haigus põhjustab tõsiseid tervise probleeme ja võib lõppeda surma­ga. Lisaks noortele tüdrukutele on toitumishäired probleemiks poistele.

Toitumishäired on tuntud peamiselt murdeealiste tüdrukute ja noorte naiste haigusena. Poisid – see tuleb veidi üllatusena.

Meie ühiskonnas ja kultuuris iseloo­mustab väljend „toitumishäire” ta­valiselt ülikõhnu tüdrukuid ja nai­si, ent toitumishäired noortel pois­tel ja meestel on justkui tabu. See ei tähenda, et neid meessool ei esi­neks – pigem pole meie ühiskond ja kultuur valmis seda tunnistama ning sellest avalikult rääkima.

Kõige tüüpilisem toitumishäi­re poiste hulgas on kontrollimatu ülesöömine või ülesöömine ja toi­du väljaoksendamine. On teada, et toitumishäired saavad alguse noo­rukieas, kui inimene areneb kõigekiiremini. Sellest tingituna samas­tutakse tihtipeale ebatervete ees­kujude ja kehatüüpidega. Tüdruku­tel, teatavasti, on eeskujuks ülikõh­nad modellid ning poistel lihaseli­sed ja madala rasvaprotsendiga ke­had, mis võivad olla saavutatud eba­loomulikul teel või mida on võima­tu säilitada.

Seega, kui meie soov on kasva­tada eluterve mõtlemisega noori, peaksime rääkima tervislikust keha­kujust ja toitumisest nii tüdrukutele kui ka poistele.

Miks toitumishäired üldse tekivad?

Toitumishäirete põhjused ei ole teada. Siiski on faktoreid, mis või­vad nende tekkele kaasa aidata.

Toitumis­ äired võivad välja kuju­neda väga erinevatel põhjustel, mil­lest peamisteks peetakse suulist või füüsilist solvamist, surma perekon­nas, haigusi või muid dramaatili­si sündmusi inimese elus. Toit võib kujuneda lohutuse allikaks neile, kellel ei ole positiivset tuge või või­met üleelatuga hakkama saada. Toi­tumishäire võib väljenduda toitumi­se tugeva piiramise, ülesöömise, oksendamise või nende kombinatsioo­niga. See võib olla päritav, geneetili­ne, ühiskonnast mõjutatud või kõigi nende kombinatsioon.

Kuidas aru saada, et midagi võib olla valesti?

Toitumishäirete avastamiseks tasub tähelepanu pöörata väikestele mär­kidele ja muudatustele igapäevastes söömisharjumustes ja inimese suh­tumises toitu. Toitumise ja kehaga pidevalt sõdimine vähendab noor­te ja laste elukvaliteeti ning võib viia tõsiste tervisekahjustusteni. Seega

on väga tähtis probleemile varakult jälile saada ja sellega tegeleda. Toitumishäirete nagu ka teiste terviseprobleemide avastamisel on tähtis lapsevanema teadlikkus ja tähelepanelikkus. Siin on või­

malik vanematel endil päris pal­ju ära teha ning end probleemi­ga kurssi viia. Pere üldine tervis­lik hoiak, eluviis ja eeskuju mõju­tavad lapse käitumist tugevalt. Ter­vislikust eluviisist ja selle eelistest

räägitakse viimasel ajal väga pal­ju ning inimeste teadlikkus õnneks aina kasvab. Suur roll on muuhul­gas tööandjatel, kes ärgitavad töö­tajaid sportima ja tervise eest hoolt kandma. Paljud ettevõtted on ter­visliku eluviisi toetamise muutnud osaks oma igapäevast.

Millised on konkreetsed märgid, mis viitavad, et inimesel on toitumishäire?

Tähelepanelik tasuks olla järgmiste märkide suhtes:

•     Ta jätab toidukordi vahele või on pikema aja vältel söömata.

•     Ta „unustab” süüa.

•     Ta on väga range tervislike ja eba­tervislike toitude suhtes.

•     Ta peab regulaarselt dieeti, mis on tingitud oma keha vihkamisest / va­lest minapildist.

•     Ta tunneb end süüdi, kui rikub endale seatud ebarealistlikke toitu­misreegleid.

•     Talle on omane fanaatiline või ekstreemne „tervislikult” söömine (näiteks sõpradega õhtusöökide ja pühadel söömise vältimine, et mit­te „valesti” süüa).

•     Ta sööb „lubatud” toite teiste juu­resolekul ning „keelatud” toite üksi.

•     Ta kasutab retseptiravimeid, kõhulahtisteid või treenib pikki tun­de, et oma toitumise „vigu” parandada.

Seega tasub lapse, sõbra või sõbran­na söömisharjumusi jälgida – mida ja kui palju ta sööb, kas jätab söögi­kordi tihti vahele, kas peidab sööki, kas sööb üksi, kas läheb tihti söömi­se ajal tualetti ja kui pikad on tema treeningud.

Kuidas oleks õige käituda? Kust peaks abi otsima?

Juhul kui kahtlustate, et teie lapsel on toitumishäire, tasub temaga kindlas­ti sellest rääkida – jagada oma muret ja proovida üheskoos lahendus leida. Laps võib olla hirmul, tunda häbi, vihastada või isegi probleemi eitada – kõik need on normaalsed käitumismudelid. Mõni võib tunda

isegi kergendust, et tema probleem avalikuks tuli. Lisaks tasub käia arsti juures. Kahtlustades lapsel toitumishäiret, ärge laske end ümber veenda, kui ta ei taha arsti juurde minna või ravi­ga alustada.

Kas toitumishäirete tekkimist oleks näiteks lapsevanemal võimalik ennetada?

Ühtegi kindlat toitumishäirete en­netamise meetodit ei ole kahjuks olemas. Toitumishäirele viitava­

te märkide tundmine ja võimali­kult kiire ravi võivad aidata raske­maid tagajärgi ära hoida. Vanema­te eeskuju laste ja teismeliste ter­visliku minapildi väljakujundamisel on väga suure kaaluga. Lapse jaoks peaksid olema tervislik toitumine ja treenimine positiivne elu osa. Kõik see võib toitumishäire väljakujune­ mist ennetada.

Kaal on tänapäeva ühiskonnas kindlasti tähtis teema. Tervislikust toitumisest on palju räägitud ning teoorias me ju teame, et puu- ja köögiviljad on head, aga ikkagi läheb asi sageli käest ära. Millised on teiepõhi­ soovitused, kuidas selliseid „hoogusid” kontrolli all hoida?

Hea, et üha enam pööratakse tä­helepanu tervislikule toitumisele. Siiski on lihtne aeg-ajalt ahvatluste­le järele anda ja magusat või muud mitte nii tervislikku süüa. Seda eri­ti siis, kui organism vajab energiat ehk kõht on tühi. Selle vältimiseks on oluline anda kehale kvaliteet­set energiat regulaarsetel aegadel – siis ei teki ülesöömishoogusid ega n-ö valesid isusid. Oluline on tarbi­da piisavalt puu- ja köögivilju, eri­ti just sügisel ja talvel, et organism saaks võimalikult palju vitamiine.

Toit on paljude jaoks lohutus, vähendab stressi, leevendab üksin­dust ja valu. Söömise kaudu püütak­se end aidata. Kahjuks on tegu vale meetodiga. Sõpradega väljas käimi­ne ja nendega vestlemine, lugemine, filmide vaatamine, treening – kõik on tegevused, mis tõstavad tuju, ent

ei tõsta sissesöödud kalorite hulka.

---

Toitumishäired

Anoreksiat ehk anorexia nervosa’t iseloomustab inimese enda poolt esile kutsutud ja/või soodustatud tahtlik keha­kaalu langetamine. „Anoreksia” tähendab kreeka keeles toidust hoidumist ja vastumeelsust kõige söödava suhtes. Anoreksia peamine sümptom on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline.

Buliimia ehk bulimia nervosa algab söömise piiramisest, millele võib eelneda anoreksia. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber. Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotamine söödud toidukoguste üle ning impulsiivne ülesöömine, millele omakorda järgneb tugev süütunne ja hirm kaalutõusu üle. Paari tunni pikkuse õgimishoo jooksul võib haige tarbida kuni 6000 kcal. Õgimist püütakse likvideerida, kutsudes esile oksendamist või kasutades lahtisteid.

Ortoreksia ehk orthorexia nervosa on uue aja söömishäire, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides. See võib lõppeda alatoitumise ja isegi surmaga. Ortorektik tarbib toite oma väljamõeldud „tervislikkuse” reegleid järgides. Ortoreksia võib alata ka toiduallergiast, millele järgneb oma toitumisreeglite väljatöötamine. Ortorektik ei ole võimeline valima endale toitu väljas einestades, sest tema arusaamise järgi sisaldab see palju
rasva ning saaste- ja lisaaineid.

Binge on pealesundiv söömishäire, mis tähendab kontrollimatut ülesöömist. Kompulsiivset söömist iseloomustavad järgmised tunnused: süüakse palju kiiremini kui tavaliselt; süüakse, kuni ollakse eba­mugavalt täissöönud; süüakse suuri koguseid hoolimata sellest, et kõht ei ole tühi; süüakse üksinda, sest söödud koguste pärast on häbi; pärast söömist tuntakse tülgastust, masendust või süütunnet.

Allikas: Tervise arengu instituut / toitumine.ee