13.09.2007, 00:00
Toomas Annus & Ko ostis Rahvaliidule korteri
Baltikumi suurima ehituskontserni Merko käest sai lisaks kõrgele linnaametnikule Ain Valdmannile korteri ka Rahvaliit.
Ekspress avastas, et Merko ja Rahvaliidu vahel valitsevad
rahalised suhted, mis väljuvad avaliku sponsorluse või
tavapärase äri piiridest.
Kevadel 2002 ostis Toomas Annuse juhitav Merko Grupp Jõgevale 61 ruutmeetri suuruse korteri neljakorruselises paneelmajas Puiestee tänaval. Merko käes oli elupind neli aastat. Algul oli korter tütarfirma Vispell KV ja seejärel Tuvi Halduse nimel.
Miks oli Eesti ühel rikkamal ja mõjukamal inimesel Toomas Annusel vaja, et tema firma ostaks korteri ühte unisesse provintsilinna?
Vastuse annab kinnistusregistri ja telefoniraamatu kõrvutamine.
Aadressil Puiestee 27-30 tegutses aastaid Rahvaliidu Jõgevamaa büroo.
Jõgeva on Rahvaliidu põline kants ja teeneka parteijuhi Villu Reiljani kodutander.
Reiljan kureeris keskkonnaministrina ehitustegevust, kaevandusi ja muid valdkondi, mis huvitavad Merkot ja Toomas Annust. Muuhulgas otsustas Reiljan kümnete looduskaitsealuste maatükkide vahetamist Merko tütarfirmadega, mida praegu uurib kaitsepolitsei.
Korteri ostmise ajal oli Rahvaliit tõusev jõud Eesti poliitikas. Villu Reiljan oli just teinud Arnold Rüütlist Eesti presidendi ja analüütikud ennustasid head esinemist Riigikogu 2003. aasta valimistel. Mis läks ka täide.
Annuse äril tasus Rahvaliidule panustada.
Parteimees oli Merko tankist
Rahvaliidu Jõgeva ühenduse juht Urmas Pirk seletab Ekspressile, et korteri Puiestee tänavale ostis tema. Mitte eraisikuna ega Rahvaliidu tegelasena, vaid ta tegutses ostes Merko tütarfirma Vispell KV esindajana. Ostuks vajalik volitus saadeti talle posti teel.
Edasi käis rendi maksmine Merkole Rahvaliidu Tallinnas asuva peakontori kaudu. “Arvestati maha neist sandikopikatest, mis meile Tallinnast iga kuu eraldati,” märgib Pirk.
Jõgeva rahvaliitlaste pesa asus Puiestee tänaval möödunud aasta juunini. Siis kolis partei kontori Aia tänavale. Pirk ütleb, et üks põhjusi oli Puiestee tänava kortermaja elanike nurin.
“Algul olid inimesed nõus, et büroo sisse tuli, aga pärast kurtsid, et uks on kogu aeg lahti,” räägib Pirk. “Olgugi, et oli fonolukk. Vanemad inimesed ei osanud seda kasutada. Ja praegune kontor on soodsamas kohas.”
Pärast seda, kui partei kolis parematesse ruumidesse, müüs Merko kasutuks osutunud korteri edasi ühele kohalikule pensionärile.
Merko ajab udu
Ekspress küsis kommentaari nii Rahvaliidust kui ka Merkost. Vastuseks hakati meile häma ajama.
Rahvaliidu peasekretär Kajar Lember ütles esmalt, et ta ei tea Jõgeva eelmisest kontorist suurt midagi, sest ta sai oma ametisse alles hiljuti. Hiljem saatis ta elektronkirja, kus väidab, et parteile “ei ole keegi mingisugust korterit ostnud ja seega on teemakäsitlus selgelt eksitav”.
Ta lisas, et Rahvaliit pidi korteri eest maksma renti 1000 krooni kuus, millele lisandusid kommunaalmaksed.
Merkost teatati, et firma juht Toomas Annus ei viibi Eestis ega saa sõna võtta.
Ettevõtte nimel saadetud kiri teatas aga, et “Toomas Annus ei ole Rahvaliidule korterit ostnud. Oleme veendunud, et kinnisvaraettevõtte eesmärgiks ongi muuhulgas korterite ehitamine, nende rentimine ja müümine.”
Raamatupidamises kirja pandud heateod
Need seletused on pentsikud. Partei peasekretäri Kajar Lemberi jutt ei klapi Jõgeva haru juhi Urmas Pirki omaga. Merko üritab aga tähelepanu oluliselt kõrvale juhtida.
Tuvi Halduse möödunud aasta tegevusaruanne ütleb, e t firma omanduses oli mitte üks, vaid kaks korterit. Need müüdi mullu maha ja firma teenis sellest 300 000 krooni.
Ettevõtte teine korter asus Pärnus ning selle ajalugu on samast klassist Jõgeva korteri omaga.
Merko ostis korteri Pärnu kesklinna suvel 2003 ja andis kohe tasuta kasutada Tallinna kommunaalameti juhile Ain Valdmannile. Vip-ametnik pidi ise maksma vaid kommunaalkulud.
Seejuures ei pidanud ta korterit majanduslike huvide deklaratsioonis deklareerima, sest oli sõlminud korteri ostmiseks nn optsioonilepingu.
Kui Ekspress tänavu mais Valdmanniga rääkis, “ei mäletanud” mees lepingu asjaolusid. Ja loomulikult ei seostanud ta soodsat lepingut asjaoluga, et Merko sai Tallinna kommunaalametilt ligi miljardi krooni eest tellimusi...
Vägisi jääb mulje, et Vispell KV ja Tuvi Halduse kujul oli tegemist firmadega, mille kaudu Merko tegi ametnikele ja poliitikutele heategusid ning võttis need ilusasti ka arvele. Ka teened peavad Eestis aruannetes kenasti kirjas olema.
PS Eesti Ekspressi toimetus ootab vihjeid poliitikutega seotud kummalistest kinnisvaratehingutest.
Kevadel 2002 ostis Toomas Annuse juhitav Merko Grupp Jõgevale 61 ruutmeetri suuruse korteri neljakorruselises paneelmajas Puiestee tänaval. Merko käes oli elupind neli aastat. Algul oli korter tütarfirma Vispell KV ja seejärel Tuvi Halduse nimel.
Miks oli Eesti ühel rikkamal ja mõjukamal inimesel Toomas Annusel vaja, et tema firma ostaks korteri ühte unisesse provintsilinna?
Vastuse annab kinnistusregistri ja telefoniraamatu kõrvutamine.
Aadressil Puiestee 27-30 tegutses aastaid Rahvaliidu Jõgevamaa büroo.
Jõgeva on Rahvaliidu põline kants ja teeneka parteijuhi Villu Reiljani kodutander.
Reiljan kureeris keskkonnaministrina ehitustegevust, kaevandusi ja muid valdkondi, mis huvitavad Merkot ja Toomas Annust. Muuhulgas otsustas Reiljan kümnete looduskaitsealuste maatükkide vahetamist Merko tütarfirmadega, mida praegu uurib kaitsepolitsei.
Korteri ostmise ajal oli Rahvaliit tõusev jõud Eesti poliitikas. Villu Reiljan oli just teinud Arnold Rüütlist Eesti presidendi ja analüütikud ennustasid head esinemist Riigikogu 2003. aasta valimistel. Mis läks ka täide.
Annuse äril tasus Rahvaliidule panustada.
Parteimees oli Merko tankist
Rahvaliidu Jõgeva ühenduse juht Urmas Pirk seletab Ekspressile, et korteri Puiestee tänavale ostis tema. Mitte eraisikuna ega Rahvaliidu tegelasena, vaid ta tegutses ostes Merko tütarfirma Vispell KV esindajana. Ostuks vajalik volitus saadeti talle posti teel.
Edasi käis rendi maksmine Merkole Rahvaliidu Tallinnas asuva peakontori kaudu. “Arvestati maha neist sandikopikatest, mis meile Tallinnast iga kuu eraldati,” märgib Pirk.
Jõgeva rahvaliitlaste pesa asus Puiestee tänaval möödunud aasta juunini. Siis kolis partei kontori Aia tänavale. Pirk ütleb, et üks põhjusi oli Puiestee tänava kortermaja elanike nurin.
“Algul olid inimesed nõus, et büroo sisse tuli, aga pärast kurtsid, et uks on kogu aeg lahti,” räägib Pirk. “Olgugi, et oli fonolukk. Vanemad inimesed ei osanud seda kasutada. Ja praegune kontor on soodsamas kohas.”
Pärast seda, kui partei kolis parematesse ruumidesse, müüs Merko kasutuks osutunud korteri edasi ühele kohalikule pensionärile.
Merko ajab udu
Ekspress küsis kommentaari nii Rahvaliidust kui ka Merkost. Vastuseks hakati meile häma ajama.
Rahvaliidu peasekretär Kajar Lember ütles esmalt, et ta ei tea Jõgeva eelmisest kontorist suurt midagi, sest ta sai oma ametisse alles hiljuti. Hiljem saatis ta elektronkirja, kus väidab, et parteile “ei ole keegi mingisugust korterit ostnud ja seega on teemakäsitlus selgelt eksitav”.
Ta lisas, et Rahvaliit pidi korteri eest maksma renti 1000 krooni kuus, millele lisandusid kommunaalmaksed.
Merkost teatati, et firma juht Toomas Annus ei viibi Eestis ega saa sõna võtta.
Ettevõtte nimel saadetud kiri teatas aga, et “Toomas Annus ei ole Rahvaliidule korterit ostnud. Oleme veendunud, et kinnisvaraettevõtte eesmärgiks ongi muuhulgas korterite ehitamine, nende rentimine ja müümine.”
Raamatupidamises kirja pandud heateod
Need seletused on pentsikud. Partei peasekretäri Kajar Lemberi jutt ei klapi Jõgeva haru juhi Urmas Pirki omaga. Merko üritab aga tähelepanu oluliselt kõrvale juhtida.
Tuvi Halduse möödunud aasta tegevusaruanne ütleb, e t firma omanduses oli mitte üks, vaid kaks korterit. Need müüdi mullu maha ja firma teenis sellest 300 000 krooni.
Ettevõtte teine korter asus Pärnus ning selle ajalugu on samast klassist Jõgeva korteri omaga.
Merko ostis korteri Pärnu kesklinna suvel 2003 ja andis kohe tasuta kasutada Tallinna kommunaalameti juhile Ain Valdmannile. Vip-ametnik pidi ise maksma vaid kommunaalkulud.
Seejuures ei pidanud ta korterit majanduslike huvide deklaratsioonis deklareerima, sest oli sõlminud korteri ostmiseks nn optsioonilepingu.
Kui Ekspress tänavu mais Valdmanniga rääkis, “ei mäletanud” mees lepingu asjaolusid. Ja loomulikult ei seostanud ta soodsat lepingut asjaoluga, et Merko sai Tallinna kommunaalametilt ligi miljardi krooni eest tellimusi...
Vägisi jääb mulje, et Vispell KV ja Tuvi Halduse kujul oli tegemist firmadega, mille kaudu Merko tegi ametnikele ja poliitikutele heategusid ning võttis need ilusasti ka arvele. Ka teened peavad Eestis aruannetes kenasti kirjas olema.
PS Eesti Ekspressi toimetus ootab vihjeid poliitikutega seotud kummalistest kinnisvaratehingutest.