Toomas Hendrik Ilvese kitsidus ärritas sotse
Büroopersonali palgaraha tuli Europarlamendi kassast,
mitte poliitikute isiklikust taskust. Peasekretär Orgi arvates
oleksid pidanud Ilves, Mikko ja Tarand loovutama õigluse
nimel erakonnale ka osa oma palgast. Samasugust andamit on
korjanud oma juhtivatelt tegijatelt teisedki Eesti parteid, nagu
näiteks Keskerakond ja Rahvaliit.
Sotside esimees
Padar kinkis 2005. aastal erakonnale ligi 80 000 krooni. Tuntumatest
sotsidest paistis silma veel Riigikogu liige Kadi Pärnits 30 000
kroonise annetusega. Eurosaadikud Ilves, Tarand ja Mikko ei andnud mitte
sentigi.
Sotside partei palgaliste töötajate seas tekitas
peasekretäri väljavahetamise plaan paanika.
“Levib kõlakas, et kõik töötajad visatakse
jõuludeks tänavale,” tõi Ivari Padar volikogule
näite kuulujuttude absurdsusest.
Mõni päev enne volikogu oli Kesknädalas ilmunud Allan
Alaküla lugu sotside sisetülidest. Padari arvates lekitas
ajakirjandusele raha eest infot keegi partei seest. Esmalt oli kompromaati
pakutud Eesti Päevalehele, mis aga keeldus seda avaldamast.
Kõne lõpetanud Padar sattus erakonnakaaslaste terava
kriitika alla. Riigikogu liige Jarno Laur uuris: “Miks Eesti
erakondadest on meie erakond ainuke, kelle peasekretäri kohta ei peeta
karjäärivõimaluseks, vaid pigem õnnetuseks?”
Värska vallavanem Rein Järvelill imestas:
“Nüüd selline peasekretäri vahetamine. Kas majakas on tuhm
ja valijad ei lenda selle peale enam kohale või?” Järvelill
pidas “majaka” all silmas Padarit.
Padar vastas:
“Ma olen väga raske südamega tulnud seda erakonda juhtima.
Ükski kandidaat ei soovinud erakonda juhtima ju tulla.”
Edutult Tallinna linnavolikogusse kandideerinud kindlustusagent Lea Raus
süüdistas partei juhte ülbitsemises. “Kujutame ette,
et oleme suvepäevadel. Lihtliikmena ütleks nii, et seal on üks
püha telk, kus on Riigikogu liikmed, ja kõik sibistavad seal oma
asju ajada ja pööbel on metsas ja ajab seal oma asju.
Räägi, palju tahad, oma telgist välja ei tulda, rahva hulka
eriti ei minda ja väga vähe soovitakse lihtrahvaga suhelda. Rein Orgi
puhul tahaksin aga öelda, et tal on nagu lihtliikmetega parem suhe. Parem
kui iialgi varem.”
Jarno Laur: “Järgmistele
valimistele ei saa minna nii, et erakonna poliitiline juhtkond otsib
“Püha hobust” peasekretäriks, kes oleks magnet, mootor,
sammas ja kurat teab veel mis. Mis on meie poliitiline sõnum?”
Laur soovitas vahetada välja nii peasekretär
Orgi kui partei esimehe Padari. Omapoolseid kandidaate Laur ei
nimetanud.
Sotside Tartu piirkond oli arutanud peasekretäri
küsimust emeriitprofessor Marju Lauristini osalusel. Tartlased
pakkusid volikogule välja kompromissi. Peasekretär Org
jääks edasi ametisse, aga tema kõrvale võetaks
tööle uus ametnik – poliitiline sekretär.
Raha küsimine tõi “Olümpose”
viha
Rein Org võttis sõna kõige
lõpus: “Minu tegevusega erakonna peasekretärina ei olda
rahul. Ei ole üldse tähtis, kes rahul ei ole. Tähtis ei ole ka
see, et enamik piirkonna organisatsioone on minu tööga rahul. Aga vot
see keegi, kes on palju tähtsam kui kõik teised. Tema arvamus loeb
ja meie arvamus siin ei loe.”
“Andsin endale täiel
määral aru, et vaidlemine küsimuses, kui suur on täpselt
Brüsseli saadikute õiglane panus erakonna majandusse, et see
vaidlemine ei tõsta minu aktsiate väärtust.”
“Aga ometi ei oleks ma saanud seda vaidlemist ka vaidlemata jätta.
Oleks ma selle jätnud tegemata, ei oleks mõned inimesed täna
mind vaenanud ja kangutanud.”
“Erakonna
peasekretär vastutab erakonna majanduse eest. Sealhulgas nende raskete
laenude eest, mida eelmisel perioodil targad juhid meile ja teile kaela
võtsid ja mille najal erakond säras, õitses ja hiilgas siis.
Ja mida meie teiega nüüd hambad ristis maksame.”
Nimelt rippus parteil kaelas laene ja võlgu umbes kolme
miljoni krooni eest. See tegi järgmisteks valimisteks valmistumise
väga keeruliseks. 2005. aasta lõpul leidus sotsidel kokku vaid
15 000 krooni vaba raha.
Org jätkas oma kõnet:
“Korduvalt on tulnud ette si
tuatsioone, kus tulnud erakonna majanduse huvi nimel lü
üa selg sirgu ka jumalike suuruste ees. See, et see toob kaasa
“Olümpose” viha, ei olnud mulle saladus ja sellega ma
arvestasin ette.”
“Viimaste nädalate jooksul on
avaldatud tõsist survet, et no me ei hakka ju seda kõigi ees
niimoodi jurama. Ole nüüd mees ja astu ise tagasi.”
“Olen otsustanud, et ma ei ole erakonna peasekretärina teinud
midagi valesti. Sellepärast ma ei näe põhjust kõrvad
lonti lasta ja uttu tõmmata. ”
“Ilves
paneb oma ripatsi paika”
Salajasel
hääletusel toetas peasekretär Rein Orgi 23 volikogu liiget.
Tema mahavõtmist pooldas 16 kohalolijat. Peasekretäri kukutamiseks
punutud intriig nurjus.
Org tänas toetajaid usalduse eest
ja teatas ootamatult, et astub vabatahtlikult tagasi. Ta ei pidanud enda kui
peasekretäri koostööd Ivari Padariga enam võimalikuks.
Nüüd koitis uuesti Padari tund. Ta esitas uue
peasekretäri kandidaadiks Randel Läntsa, kes oli Toomas
Hendrik Ilvese assistent Europarlamendis. Mitmetes kohalolijates tekitas
see Läntsa suhtes umbusku.
“Minu kõrvu on kostnud
sosinaid, et Ilves paneb oma ripatsi siia paika ja hakkab erakonda
Brüsselist juhtima,” teatas Länts. “Tõrjuksin
selle hirmu.”
Peasekretäri väljavahetamisele
järgnenud aastatel toetas oma personaalsest rahakotist sotside
üritust kolmest eurosaadikust vaid Marianne Mikko.
Kui uskuda
partei veebiküljel rippuvaid aruandeid, siis endised
esimehed Toomas Hendrik Ilves ja Andres Tarand seda ei teinud.