Millise signaali negatiivse eelarvega välismaailmale annaksime?
Küll välismaal analüütikuid leiduks! Nad on ühiskonnale ohtlikud, aga ilma nendeta ka ei saa!
Seegi pole mingi uudis, kui maksusumma majanduskasvu taandarengus kokku ei tule. Seda on mujal varemgi juhtunud, näiteks Soomes majanduskriisi ajal.

Milliseid kulutusi peaks riik kärpima?
Kokkuhoiuvõimalusi on küllaga. Mõnes ministeeriumis võiks vabalt viiendiku ametikohtadest kaotada ja mingeid häireid see riigis kaasa ei tooks.
Ei saa öelda, et kõik ametnikud on laisad ja lollid, kuid praegu sahistavad paljud sussi!
Räägitakse õhukesest riigist. See on poliitiline demagoogia! Üks tuntud poliitik ütles, et Eestis oleme keskvalitsuse kulude poolest protsentides sisemajanduse kogutoodangust Euroopas tagantpoolt teised. Järelikult on meil veel vähemalt üks koht liikuda, sest ma pole kuulnud, et see viimane riik oleks lõpetanud eksisteerimise!

Kust peaksid tulema riigimehelikud poliitikud, kes oleksid valmis tegema üliolulisi ebapopulaarseid otsuseid?

Neid ei tulegi, niikaua kui majanduskrahh pole täielik. Ja täna see veel täielik pole.
Asi peaks nii hulluks minema, et riigieelarvet poleks ka teoreetiliselt enam võimalik tasakaalu viia. Täna veel on.
Meil võiksid olla kohalikud ja parlamendivalimised ühel ajal, et kogu võim riigis vahetuks korraga. Praegu on meil permanentne valimiskampaania ja pikema horisondiga otsuseid polegi võimalik teha, sest kogu aeg pead meenutama, millal taas valimised tulevad.
Poliitikas maksab paraku vaid üks valuuta - hääled. Kui neid pole, poliitikat ei tee.

Mida oleks vaja Eesti-Vene majandussuhete parandamiseks?
Eesti ärieliidi hulgas on mõne inimese lugemus väga madal ja sinisilmsus suur - Eesti ei klaari Venemaaga kunagi oma suhteid ära!
Kes vähegi on viitsinud Venemaa ajalooga tutvuda, teab, et see juhtuks vaid siis, kui Venemaa peaks mingil põhjusel arvama, et see on talle kasulik. Venemaa sisepoliitikas on alati vaja olnud vaenlast. Väikeriik, kellest pole mingit ohtu, sobib selleks suurepäraselt.

Siiani on Eesti majandus sõitnud soodsa maksukeskkonna sõiduvees. Kas see vana argument täna ikka töötab veel?

Töötab, aga mitte enam nii hästi. Meie jaoks on see juba vana lugu, kuid minge Pariisi ja tehke sealsetele vanaisadele üks kaubanduskoja seminar - nad kukuvad seda kuuldes imestusest surnult maha!
Peaksime ennast rohkem müüma. Kuid kui ajal, mil kooli katusteks ja muuks raha ei jätku, tahaks mõni poliitik panna näiteks 100 miljonit krooni Eesti tutvustamisele, löödaks ta kardetavasti kohe risti.
Tulevikku vaadates on võtmeküsimus ikkagi haridussüsteem ja selle ümberkorraldamine - samuti üks ebapopulaarne värk, millega keegi tegelda ei taha. Praegu pole Eestis tööjõudu, mida ettevõtluskeskkond vajab. Paljud noored lõpetavad gümnaasiumi matemaatika lõpueksamit sooritamata, lõigates ära oma tee inseneri- ja loodusteaduste vallas. Paraku humanitaar- ja sotsiaalteaduste najal rahvuslikku rikkust ei loo!

Kuidas muutub lähiaastatel Eesti majanduse struktuur?

Üks on selge - me ei konkureeri 1,3 miljoni elanikuga masstoodanguga tegelevate riikidega. Järelikult saame toota kõrgema lisandväärtusega tooteid.
Ma ei ütle, et peaksime siin ilmtingimata iPhone'e projekteerima, arendama ja kokku panema. Lõppude lõpuks võime ka ülikondi õmmelda, kui suudame neid kvaliteetselt toota ja oma brändi all müüa nagu Baltika.

Kui kaua kestab seisak kinnisvaraturul?
Ühtset ja terviklikku Eesti kinnisvaraturgu ei eksisteeri. Tallinnas on ehitatud palju kortereid, kuid ma pole kindel, kas neid Narva üldse rajatud on. Kindlasti pole neid ehitatud Kohtla-Järvel!
Tallinna kesklinnas pole ma headel korteritel täheldanud mingit hinnalangust. Neid pole isegi turul! Samas on päevaselge, et kõrrepõlluarendustest peab keegi suure kahju kandma, sest sellise hinnaga, millega neid arendati, ei ole neid võimalik müüa järgnevad kümme aastat!

Kas oled mõnd oma viimase aja äriotsust kahetsenud, näiteks Eesti Ehituse börsile viimist?
Issand Jumal, mis siin kahetseda, kapid on raha täis!
Teistesse börsifirmadesse pole ma investeerinud, seega ei tunne ka huvi, kuidas neil läheb. Mulle üldiselt meeldib panna raha sinna, kus ma seda kontrollida suudan.

Padja alla?
Jah, kui on oma padi.

Loe intervjuud täismahus Toivo Tänavsuu
ajaveebist aadressil www.ekspress.ee/ajaveeb/toivo.

Luman: miks pole maadevahetuse asi kohtusse jõudnud?
Toomas Lumani hinnangul näitab asjaolu, et kurikuulus maadevahetuse kriminaalasi ikka veel kohtusse pole jõudnud, et eksminister Villu Reiljani, Merko suuromaniku Toomas Annuse ja teiste asjaosaliste suunal kõlanud süüdistustel pole tõenäoliselt alust ning ilmselt mõistetakse kõik õigeks.
"Mulle tundub, et seda asja soovitaksegi menetleda nii aeglaselt kui võimalik, et lõpuks, kui asjaosalised on õigeks mõistetud, ei viitsiks keegi hakata otsima süüdlast, kes selle sousti kõik kokku keeras," ütleb Luman.
Kui kedagi protsessis süüdi ei mõistata, on asi Lumani hinnangul väga hapu. "Õiguskindlust see kindlasti ei lisaks. Või nagu ütles üks minu advokaadist hea sõber: kurat, siis ei tahaks siin enam küll elada!"
Jutte sellest, nagu oleks looduskaitsealuste maade vahetus olnud väljavalitud ettevõtjate salajane ja privilegeeritud võimalus, nimetab Luman totaalseks mögaks. Sest maid vahetasid ka paljud teised.
Lumani hinnangul oli maadevahetuse saaga taga kellegi karvane käsi ja Merkot ning selle suuromanikku Toomas Annust kasutati lihtsalt poliitilise võimuvõitluse eesmärgil ära. "Merko mehed olid valel ajal vales kohas."