Ametlikult puudus Isamaal seisukoht Tartu tselluloositehase osas. Ismaalasest keskonnaminister Siim Kiisler oli aga eriplaneeringu poolt. Võttis mitmel korral selle kaitseks sõna ja kritiseeris vastaseid. Ministrina kellel tehasega kõige suurem puutumas tekkis paratamatult mulje, et Kiisler on antud küsimuses partei eeskõneleja. Kui valitsus ja sealhulgas Isamaa lõpuks vastupidise otsuse tegid, siis paistab välja nagu Isamaa oleks oma otsust muutnud.

Suurannetajal Kaspar Kokkal on aga ka potentsiaalne ärihuvi, miks tselluloositehase vastu olla. Kokk on seotud Pärnu sadamaga ja on Pärnu sadama nõukogu liige. Suur osa Pärnu sadama tuludest tuleb ümarpuidu väljaveost Soome ja Rootsi tselluloositehastele. Samuti on Pärnu sadama oluliseks kliendiks Raul Kirjaneni ettevõtted. Uus tselluloositehas Tartumaal oleks neile ärodele otseseks konkurendiks ja võiks potentsiaalselt vähendada ka Pärnu sadamat läbivaid kaubavoogusid.

Kaspar Kokk ütleb Ekspressile, et sellised seosed on meelevaldsed. Tartumaa tselluloositehase vastu on ta tõesti, sest ta on tartlane ja nagu enamus teisigi Tartu elanikke, ei toetanud tehaseprojekti. Annetused Isamaale on aga seotud sellega, et selle aasta alguses sai Kokkast erakonna Tartu piirkonna esimees ning annetatud raha, mis läheb formaalselt küll partei kontole, on antud klausliga, et seda kasutatakse Tartu piirkonnaorganisatsiooni arendamiseks.

Samamoodi eitab parteile tehtud annetuste ja tselluloositehase eriplaneeringu seost Isamaa peasekretär Priit Sibul. „Kui need asjad nii lihtsad oleks,” muigab Sibul.

Tõsi, Kokka poolt tehtud annetused ei ole salajased, vaid partei aruannetes selgelt kirjas. Kui tegu oleks sobinguga, paistaks avalik annetamine veidi idiootne. Teisalt, annetuste ajastus oli ikka väga samal ajal kui valitsus tselluloositehase eriplaneeringule kriipsu peale tõmbas. See paneb ikka kulmu kergitama.