Tsentripartei peab end uunikumiks
Keskerakonna asjad lähevad praegu väga hästi. Partei on aprillikuust peale võimu juures ühekorraga Toompeal, Tallinnas, Tartus ja mitmel pool mujal suuremates omavalitsustes.
Seda olukorras, kus alles mõne kuu eest osutus parteijuht Edgar Savisaar Tallinnas võimult tõugatuks Reformierakonna, Res Publica ja Rahvaliidu ühismanöövrite tõttu. Toosama fiasko osutus aga veidi hiljem hüppelauaks valitsusse koos Andrus Ansipiga.
"Aeg on meile soodne" teatas Savisaar kongressikõnes. Lähitulevikus haarab Keskerakond endale ka liikmete arvult Eesti suurima partei tiitli. Parteisse astub korraga üle 500 pensionäri, kelle avaldused kaaluvad kaks kilo ja 650 grammi
Erandlik nähtus
Rakveres kõlamajäänud tees Keskerakonnast kui unikaalsest kooslusest pole iseenesest uus. Näiteks leidub partei koduleheküljel ammugi teave: Eesti Keskerakond on ainus partei [Eestis], kes üritab võidelda sotsiaalse ebaõigluse ja kihistumisega.
Laupäeval peetud kongressikõnes mõtestas Keskerakonna esimees Edgar Savisaar oma partei ainulaadsust lahti, ning puistas selleks põhjendusi lausa valdkondade kaupa.
Näiteks, miks vahetus kevadel Toompeal valitsus?
Savisaar: "Jälle ei saadud ilma meieta hakkama."
Aga milline on rahva toetus parteile?
Savisaar: "Kui muidu räägitakse võõrandumisest ja rahva totaalsest usaldamatusest võimu suhtes, siis Keskerakonnaga seoses peame rääkima pigem totaalsest usaldusest."
Vaieldamatult on tsentriparteil aastaid õnnestunud teistest paremini kaasata vene valijaskonda. Samas on see üks ajend pidevatele süüdistustele partei venemeelsuses ja Moskva käepikenduseks olemises. Res Publica teatas enne 2003. aasta parlamendivalimisi, et asub Keskerakonna monopoolset seisundit muulastest valijate südameis murdma, olulisel määral see aga õnnestunud pole.
Nii sai Savisaar Rakveres taas parteikaaslastele kinnitada: "Keskerakond on kõigi Eestis elavate inimeste partei. --- Oleme ainus partei, kus jätkub ruumi nii eestlastele kui venelastele ja muudele rahvustele." Ning: "Meie ainukesena oleme väljas terve Eesti huvide eest."
Ka sotsiaalpoliitikas on Keskerakonna ainulaadsus Savisaare järgi ümberlükkamatu. Nendeta poleks sellist pensionitõusu ja kuigi noorte eest pole seni nii kindlalt seistud, on see järgmine etapp. Keskerakond hoolitseb kõikide eest.
Oma kõne järgmises alalõigus jõudis Keskerakonna esimees partei isepärasuse kiitmisega kulminatsiooni.
"Mõelgem, mis oleks Eestis teisiti, kui poleks Keskerakonda?" küsis Savisaar.
Ta vastas ise veidi hiljem: "Kõik oleks teisiti!"
Näiteks Tallinnas, leiab ta, polnuks Keskerakonnata mitte kedagi teid parandamas. "Kas oleks ilma meieta starditud ja lõpule viidud teeehitus Vabaduse puiesteel, Kaubamaja ristmikul, Rävala läbimurdel, Laagna teel, Rahu teel ning alustatud ka Smuuli läbimurdega?"
Tartu varjud
Keskerakonna eelmine kongress Tartus leidis aset 2003. aasta suvel, partei sügava siselõhe olukorras. Lõhe polnud tekkinud mitte üksnes Savisaare personaalküsimuse ajendil, vaid oli sisuline - kas partei võtab Eesti Euroopa Liiduga ühinemise suhtes toetava hoiaku või astub selle vastu.
Edgar Savisaar ise lubas eelnevalt Tartu kongressil välja öelda, kas tema on EL poolt või vastu. Kuid ta ei teinud seda.
Sealsamas toimus Euroopa Liiduga ühinemise asjus konkureeriv hääletus kolme resolutsiooni vahel - nö "jah", "ei" ning kolmandana nn "südametunnistuse eelnõu", mis jätnuks keskerakondlastele EL küsimuses vabad käed. Tulemused olid järgmised: võitis "Ei" 341 häälega, "Jah" sai 235 toetajat. Parteiaparaadist väljunud lõhenemisvastane ravim "südametunnistus" platseerus 227 häälega alles kolmandaks.
Seega, Keskerakonna kõrgeim organ seadis partei Euroopa Liitu kuulumise küsimuses eitavale positsioonile. Järgnes teatavasti rahvahääletus, mis kiitis Eesti ühinemise ELiga ülekaalukalt heaks.
Loogiline oleks küsida, kas järgmine kongress kahe aasta pärast revideeris kuidagi partei positsioone EL suhtes?
Vastus on mitmetahuline. Rakvere kongressil kiitis Keskerakond heaks partei uue programmi. Esimese eesmärgina on seal kirjas: "Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATOsse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist."
Niisuguse lõigu võiks oma programmi lülitada tõenäoliselt iga Eesti parlamendipartei.
Kuid teistpidi - kuulanud Savisaare kongressikõnet ja lugenud programmi tervikuna, tekib kergesti mulje, et Keskerakond on Eesti Euroopa Liitu kuulumisega leppinud vaid kui hetkel vältimatu pahega. Nad lihtsalt tolereerivad seda, umbes nagu Nõukogude Liidu juhid loobusid omal ajal maailmarevolutsioonist ja olid kapitalistliku ümbruse suhtes sunnitud katsetama pingelõdvenduse ja rahuliku kooseksisteerimise poliitikat.
Programmis leidub ka eraldi punkt: "Eesti ja Euroopa Liit". See ütleb: "Valitsuse keskseks ülesandeks Euroopa Liidu tingimustes on Eesti huvide ning meie ajalooliste, looduslike ja kultuuriliste eripärade igakülgne, täpne ja õigeaegne määratlemine ning efektiivne esindamine ja kaitse Euroopa Liidu tasemel."
St oleme väljas enese eest. Ilmselt olekski liiga palju loota, et end hiljuti eurovastaseks pidanud partei kajastaks oma eesmärkides ka võimalust, et Euroopa mandril võiks olla ühiseid huve, mille nimel omaenda tahtmisi teinekord koomale tõmmata.
Euroraha asjus ütleb Keskerakonna programm: "Euroopa Liidu stabiilsuspakti nõudeid jälgides rakendame meetmeid, et üleminek eurole ei põhjustaks märgatavat hinnatõusu." St. eelseisev rahareform on Keskerakonna nägemuses justkui loodusõnnetus, mille puhuks tuleb valmis panna labidad ja päästekomandod. Miks aga seda reformi üldse vaja on, mis on euro kasutuselevõtu majanduslik mõte - selliste teemadega las määrivad oma käsi parem teised. Keskerakond ennast sellise rahvavaenuliku asja külge küll ei seo.
Tartu kongressi ja lõhenemise järelkajad tungisid Rakvere saali mitmest esinemisest. Riigikogu fraktsiooni esimees Vilja Savisaar teatas: "Äraandja tähelend jääb lühikeseks!" Ta lausus: "Peeter Kreitzbergi reetmise hind oli Riigikogu aseesimehe kabinetis veedetud lühike aeg ja kallis ametiauto."
Keskerakonna aukohtu esimees Tiit Kivikas: "Kaheksa parlamendisaadikut heideti Keskerakonnast välja. Need on möödalasud erakonna personalipoliitikas. Näiteid on Faktulinist Mikserini ja vastupidi."
Keskerakond kavandab sotsiaalmaksu reformi
* "Muudame ettevõtlust pärssivat sotsiaalmaksu," kinnitab Keskerakond oma pühapäeval kinnitatud uue programmi rahandusosas.
Ekspressi küsimusele, mida see tähendab, vastab partei peasekretär Kadri Must: "Tunnistame, et tänane sotsiaalmaks pärsib ettevõtete konkurentsivõimet ja on vaja välja töötada maksukoormuse selline jaotus, mis konkurentsivõimet parandaks."
Must lisab, et parteil ei ole praegu välja pakkuda kava ei sotsiaalmaksu alandamiseks, tõstmiseks ega muid konkreetseid variante. "Mõnes punktis programm ei pakugi lõplike lahendusi, vaid fikseerib teemad, millega tuleb tegeleda."
* "Investeeringud jäävad maksuvabaks," teatab Keskerakond uues programmis. Kadri Musta sõnul tähendab see, et Keskerakond pooldab ettevõtete tulumaksuvabastuse jätkumist. (Tegemist on samas erandiga, mis EL poolt on senisel kujul Eestile lubatud 2009. aasta alguseni).
Mõne aasta eest olnuks selline kannapööre suur sensatsioon, sest tegemist oli Reformierakonna ühe peamise majanduspoliitilise algatusega, mida viis ellu Mart Laari valitsus. Keskerakond oli ettevõtete tulumaksuvabastuse ägedaim kriitik. 1999. aasta detsembris, kui Riigikogu maksuvabastuse heaks kiitis, teatas tsentripartei sel puhul tehtud avalduses: "Ettevõtte tulumaksu kaotamisega kasvab suure osa inimeste reaalne maksukoormus ja halveneb elatustase, tuues endaga kaasa kuritegevuse kasvu."
Jätkuvalt taotleb Keskerakond astmelise üksikisiku tulumaksu kehtestamist.
* Keskerakond lubab uues programmis vastu võtta ka meediaomandi seaduse, mis ei luba ühel omanikul omada rohkem kui üht kolmandikku ühest telejaamast, ning rohkem kui üht kolmandikku üleriiklikust ja kohalikust ajaleheturust. Meedia kontsentratsiooni vastu astus Keskerakond ka eelmises programmis, ent nüüd on lisandunud konkreetsete piirangute nõue.
Keskerakondlasest kultuuriminister Raivo Palmaru kinnitab Ekspressile: "See ei ole lähiaja küsimus, vaid pikemaks ajaks, mingis perspektiivis täitmiseks." Praegu on prioriteet tema sõnul uus rahvusringhäälingu seadus, mis läheb septembris valitsusse.
Küsimusele, kas see seadus puudutaks näiteks tagasiulatuvalt ka juba omandatud osalusi telejaamades, vastab Palmaru jaatavalt. "See kehtiks meediaturu suhtes." Kuid ta ei taha arutleda detailide üle. "Need on teoreetilised võimalused, praegu on ainult üldine soov liikuda selles suunas."
Keskerakonna kavandatud kujul puudutaks meediaomandi seadus oluliselt tegutsevaid eratelejaamu. Eestikeelsetest üleriigilistest kanalitest kuulub Kanal 2 täielikult Norra Schibstedile ja TV3 Rootsi Modern Times Groupile.
