Ohvri surm oli pikaldane ja piinarikas. Mingi tundmatu aine hävitas Litvinenko luuüdi ja maksa ning põhjustas viimaks korduva südameinfarkti. Vaid pisut enne seda jõudsid arstid jälile põhjusele, miks ikkagi elujõud mehe maha jättis. Litvinenkot oli mürgitatud poloonium-210ga, enamikule meditsiiniekspertidele tundmatu radioaktiivse metalliga. Diagnoosi saabumise hetkeks oli juba liiga hilja midagi muuta.

Poloonium-210 on sedavõrd ohtlik, et tavapärane lahkamine võib Litvinenko puhul osutuda võimatuks. Võib isegi juhtuda, et tema surnukehast tuleb ohu vältimiseks vabaneda erikäitlemise teel.

Pärast 43aastase ülejooksiku surma on kiirgust leitud tema Londoni kodust, Grosvenor Square'il asuvast hotellist, kus ta kohtus kahe venelasega, ja sushibaarist Piccadillyl, kus ta lõunastas itaallasest akadeemikuga, kes öeldavasti teatas Litvinenkole, et nad mõlemad on killerite nimekirjas. Need on enam-vähem ainsad tõendatud faktid sünges loos, mis kõlab nagu jutustus Külma sõja aegadest ega lase terrorismitondil ununeda.

Mõrv, mis vapustas Briti ühiskonda

Londoni ja Moskva vahet lendavates süüdistustes on kõlanud president Vladimir Putini ja KGB järglase FSB nimi - just selles asutuses töötas omal ajal alampolkovnik Litvinenko. Veel on mainitud Tšetšeenia mässulisi, nende Briti poolehoidjaid ja vene pagulasringkondi, kes on seotud eksiili pagenud ja nagu Litvinenkogi Ühendkuningriigis poliitilise varjupaiga leidnud Vene miljardäri Boriss Berezovskiga. Endise luureagendi mürgitamine Suurbritannia pinnal on peale enneolematult ulatusliku juurdluse toonud ka hirmu, et Vene äri ja poliitika hämarad seosed, millega kaasneb hulk lahendamata mõrvu, on imporditud ka siia.

Scotland Yardi terrorismivastane eriosakond, kohtueksperdid ja teadlased Aldermastoni tuumarelvatehasest töötavad ööd kui päevad, et selgitada, kuidas ja millal poloonium Litvinenko organismi sattus. Tema surm põhjustas ka tsiviilkaitse kõrgendatud valmisoleku. Eile palusid ametivõimud kõigil inimestel, kes kiirgusohtliku mehega kokku puutunud, helistada spetsiaalsel abitelefonil.

Siseminister John Reid oli kiirgusohust teada saades sedavõrd murelik, et kutsus reede hommikul kokku valitsuse ja tähtsamate riigiametnike erakorralise istungi. Võimude käitumine - tervisekaitsetalituse juht Pat Troop on esinenud avalikkust rahustavate avaldustega - vastab üsna täpselt Tsiviilkaitseameti juhistele "räpase pommi" ebaõnnestunud lõhkamise stsenaariumi puhuks.

Kuidas täpselt president Putini üks häälekamaid kritiseerijaid polooniumimürgistuse sai, pole teada. Scotland Yard ei käsitle juhtumit mõrvana, vaid "surmana väljaselgitamata asjaoludel" ja juurdlusega seotud allikad on Independentile öelnud, et leiavad põhjust endise luureagendi enda versioonis haigestumise kohta kahelda.

Ent kuue aasta eest maale saabunud ja hiljuti Briti kodakondsuse saanud Litvinenko toetajad on algusest peale osutanud president Putini kaastöötajatele. Meie ajalehele on teada, et Litvinenko, sõpradele &q uot;Sasha", oli lubanud vahetult enne haigestumist teatavaks teha oktoobris Moskvas mõ ; ;rvatud Vene ajakirjaniku Anna Politkovskaja mõrvari nime.

Litvinenko võis teada, kes tappis Anna Politkovskaja

Independent on Sundayle antud intervjuus rääkis tööpartei liige ja Litvinenko sõber lord Rea, et ühel eraviisilisel koosviibimisel Londoni Frontline'i klubis oli Litvinenko öelnud, et on "üsna kindel", kes tappis Tšetšeenias toime pandud inimõigusrikkumistest kirjutanud Politkovskaja.

"[Litvinenko] ütles, et ta tunneb inimest, kes seda tegi," ütles oma tšetšeenisõbralikkuse poolest tuntud lord Rea. "See on spekulatsioon, aga võis juhtuda, et keegi sellel koosviibimisel kuulis teda, mis võib seletada mürgitamise ajastust."

Uurijatele ütles endine luuraja, et esimesed haigustunnused ilmnesid 1. novembril, päeval mil ta jõi teed teise kunagise KGB agendi Andrei Lugovoiga, endise turvamehega, kes nüüd peab oma turvafirmat. Hotellis Millennium Grosvenor Square'il viibis veel üks mees, keda Litvinenko esialgu nimetas "Vladimiriks".

Kummatigi teatas eile Moskvas üleriiklikule ajalehele tehtud avalduses keegi venelane Dmiri Kovtun, et just tema oligi salapärane kolmas ning et ta on "jahmunud" ja "ärritatud" enese seostamise pärast mürgitamisega.

Järgmine kohtumine Litvinenko päevakavas oli Itsu sushibaaris Piccadillyl Mario Scaramellaga, itaallasest akadeemikuga, kes räägib ladusalt vene keelt ja omab häid kontakte Moskvas. Just siin tegi itaallane teatavaks, et tema ise ja Litvinenko on killerite nimekirjas. Scotland Yard on juba kinnitanud, et polooniumi jälgi leiti hotellist Millennium, sushirestorani laudadelt ja nõudelt ning endise agendi kodust Muswell Hillis.

Kõik potentsiaalsed kahtlusalused - kolm meest, kellega venelane oma arvataval mürgitamispäeval kohtus - on politseile tunnistused andnud. Kõik on eitanud oma osalust. Tšetšeenia teisitimõtleja ning Litvinenko sõber Ahmed Zakajev usub, et politsei suudab mürgitamise asjaolud välja selgitada. Tõlgi vahendusel ütles ta: "Inimesed, kes seda tegid, ei taha, et nende kuritegudel oleks tunnistajaid - samad inimesed ei tahtnud, et Anna Politkovskaja tunnistaks. Asi pole selles, kes on venelane või kes on tšetšeen. Asi on Briti kodanike turvalisuses."

Kuidas siis ikkagi sattus endise luureagendi organismi surmav kogus polooniumi? Kas ta sai seda joogiga või raputati seda toidusse? Ja kust sai kurjategija nii haruldast ainet? Organismi sattunult peetakse kõnealust metalli tsüaniidist miljoneid kordi mürgisemaks.

Litvinenko perekonna palgatud toksikoloogi professor John Henry sõnul on poloonium "täiuslik mõrvarelv". "Piisab umbes tolmukübeme suurusest kogusest, mis tuleb lahustada vedelikus või pihustamisvahendis," selgitas ta. "Tegemist pidi olema tohutu hulgaga, et sellest jäid nii kauakestvad jäljed."

Venelased tõrjuvad tapatööd

Asjatundjad on ühel meelel, et tagaotsitavad ei saa olla amatöörid. Polooniumit ei osteta interneti kaudu ja selle kasutusaeg enne toime kaotamist on piiratud. Surmava koguse saamine on võimalik vaid suurtööstusest, näiteks tuumareaktorist. Teine võimalik saamisviis on vaesestatud uraani sisaldavad lõhkepead. Polooniumi kasutatakse ka fototööstuse s antistaatikuna.

Litvinenkot ravinud haiglas kasutati väidetavalt Geigeri m&a mp;o tilde;õdikut, et välja selgitada, kas meest on kiiritatud, kuid esialgsed testid osutusid negatiivseteks, sest kord juba kehas imendunud polooniumit on raske avastada.

Londoni ülikooli keemia lektori dr Andrea Stella hinnangul "sellist asja põlve otsas ei tehta. See on teine tase. See ei saa olla juhuslik tapatöö ---. Need inimesed käsutavad väga tõsiseid ressursse."

Kui uudised endise Vene julgeolekuohvitseri mürgitamisest Londonis levima hakkasid, tegi Kreml kiiresti katset kogu lool jalad alt lüüa. Sealsed ametnikud avaldasid kahtlust, miks Litvinenko pöördus arstide poole niivõrd hilja. FSB, Vene seadusandjate ja poliitikaanalüütikute väitel puudus Vene valitsusel usutav motiiv mehe mõrvamiseks.

"Hr Litvinenko ei olnud selline isik, kelle pärast pidanuks rikkuma riikidevahelisi suhteid," teatas ajalehele Trud Vene välisluure esindaja Sergei Ivanov. "See ei olnud absoluutselt meie huvides."

Litvinenko nimi oli Venemaal unustuse hõlmas aastast 1998, kui ta organiseeritud kuritegevuse vastase eriüksuse noore ohvitserina teatas, et tema organisatsioon palus tal tappa Berezovski. Ta istus üheksa kuud vanglas, oodates kohut ametiseisundi kuritarvitamise pärast, ent mõisteti õigeks ja põgenes aastal 2000 Suurbritanniasse, kus palus poliitilist varjupaika.

Endine FSB ohvitser Gennadi Gudkov on öelnud, et Litvinenko tapmine olnuks Vene riigi seisukohast mõttetu. Hoopis kõrgemad KGB ülejooksikud, nagu Oleg Kalugin, teavad märksa eluohtlikumaid saladusi, ent on välismaal "elus ja terved", ütles Riigiduuma julgeolekukomitee liige Gudkov.

Gudkovi sõnul peitub Litvinenko mõrva võti Berezovski siseringi "omavahelises maadejagamises". Gudkov rõhutas, et tegu on tema isikliku arvamusega, lisades, et asjasse on segatud Berezovski ärihuvid või tema soov mustata Vene riiki. Moskvas baseeruva uurimisasutuse Rahvusliku Strateegia Nõukogu peadirektori Valeri Homjakovi sõnul võivad Litvinenko mõrvaga seotud teooriad mõjuda kahjulikult nii president Putinile kui ka Berezovskile.

Homjakov ei toeta teooriat, mille kohaselt Litvinenko mürgitamise põhjus oli info, mida ta valdas Anna Politkovskaja mõrva kohta. Tema ja mitmete teiste Moskva poliitikaanalüütikute arvates on kõige usutavam versioon see, et Litvinenkole maksid ülejooksmise eest kätte tema endised kolleegid. "Paljud said kannatada, kui Litvinenko avalikustas Berezovski tapmise vandenõu," ütles ta.

See hirmutegu kirjutati tšetšeenide arvele ja samal aastal sai sellest Venemaale ettekääne Tšetšeenia ründamiseks. "See võis olla kättemaksuvõimalus Litvinenkole ja teisele endisele kolleegile Putinile," ütles Homjakov. Külma sõja lõpul tegutses Vladimir Putin viis aastat KGB agendina Saksamaal.

Artikkel ilmus ajalehes The Independent
26. novembril 2006.

Poloonium: surmav annus saab tulla ainult tuumalaborist

1898. a Marie Curie poolt avastatud ja tema kodumaa Poola järgi nimetatud hõbedakarva, vedelikes lahustuv aine. Kõige kättesaadavama variandi, poloonium-210 poolestusaeg on 138,39 päeva. Teised sama metalli isotoobid lagunevad millisekundite jooksul. Ehkki tegu on äärmiselt toksilise ja radioaktiivse ainega - üks milligramm on sama kiirgusohtlik kui viis grammi raadiumi - eraldub metallist lühikese lainepikkusega alfakiirgus, mida tavakasutuses olevad kiirgusdetektorid ei avasta. Aine avastati alles Litvinenko uriiniproovist.

Poloonium-210 leidub ka inimorganismis, samuti tubakas ja uraanimaagis, ent üliväikestes kogustes. Ehkki surmav on juba väike kübe, on tapvat kogust võimalik valmistada ainult tuumalaboris. Metalli imendumiseks tuleb seda neelata, sisse hingata või asetada lahtisele haavale - nahakontakti puhul poloonium ei imendu.

Organismi sattunud aine kiirguse tõttu keharakud hävivad kohe või muteeruvad geneetiliselt. Lagunedes eraldab poloonium-210 ohtralt soojust: 0,5 grammist vabaneb 140 vatti energiat. 1970. aastatel kasutati seda metalli N Liidu kosmosetööstuses, kuukulguri Lunohod generaatorites.
Sonia Elks

Teooriad: üks kohutav surm, palju kahtlusaluseid

Moskva süü: hukkunu lähedased on süüdistanud tapmise korraldamises president Putinit. Venemaa suhtus väidetesse üleolevalt, ent süüdistuste valjenedes oli Putin sunnitud esinema ametliku avaldusega. Ametliku seisukoha järgi on tegu traagilise juhtumiga, mille uurimisega peab tegelema Briti politsei. Enamik analüütikuid peab teooriat põhjendamatuks: kui Kreml tõesti soovis Litvinenkot tappa, miks pidi ta tegema seda kogu maailma tähelepanu tõmbaval viisil? Piisanud oleks ka summutatud lasust.

Kontrollimatu FSB: see teooria on Putinile mitmes mõttes hoopis ohtlikum. Nii Ühendkuningriigis kui ka Venemaal on vihjatud, et presidendil puudub kontroll salateenistuse üle ja ta ei ole paljudest sealsetest tegevustest teadlik. Litvinenko hankis endale endiste kolleegide hulgas vaenlasi esmalt sellega, et avalikustas käsu tappa Berezovski ja hiljem sellega, et süüdistas FSBd Tšetšeenia sõja õigustamiseks korraldatud vandenõus. Samuti väitis ta, et võimud olid segatud uuriva ajakirjaniku Anna Politkovskaja tapmisse. FSB võis ka surmata oma ohvri eriti võikalt, et hoiatada teisi võimalikke tunnistajaid.

Berezovski: see on Kremli poolehoidjate lemmikteooria Moskvas, kus eksiili pagenud oligarhi kujutatakse kurjategija ning Venemaa-vastaste vandenõude sepitsejana. Miks pidi miljardär tahtma vabaneda liitlasest, kes tema kampaaniat Vene võimude tegevuse vastu Tšetšeenias jõuliselt toetas, on juba ebaselge. Kostnud on kõhklevaid arvamusi, et tema või tema ringkond võis vajada ürituse edendamiseks "märtrit".

Litvinenko mürgitas end ise: veel üks põhiliselt Moskvas kõlanud arvamus. Miks peaks üldse keegi valima suremiseks nii õudse viisi ja milleks Litvinenko pidi end tapma, jääb arusaamatuks. Märtrisurm? Samas on Briti ametivõimud õli tulle valanud, keeldudes seda võimalust avalikult välistamast ja vihjates, et Litvinenko enda seletus mürgitamise kohta on ebatäielik.
Raymond Whitaker