Tegelased: valitsuskabinet.

Tegevuskoht: valitsuse kabinet.

ANSIP (kirjutab): “Helsingi, Bratislava, Tokio, Brüssel…” Nüüd said vist küll kõik kohad kirja?

LANG: Pane ikka Tartu ka.

ANSIP: Miks Tartu?

LANG: Tartu maratonil sa käisid ju ka.

ANSIP: Ega Brüssel ei küsi, mis maratone ma sõitsin. Ma mainin lihtsalt ära need linnad, kus ma üldse veebruaris käisin.

LANG: Sa oled ikka kõva Konn-rännumees!

TAMKIVI: Mina muide käisin ka Helsingis Nord Streami konverentsil.

PAET: Ütle, Andrus, kas see oli õige, mis lehed pärast kirjutasid, et sa olid Helsingis Putini eest ära jooksnud.

ANSIP: Ei kinnita, ei lükka ümber.

TAMKIVI: Pealtnägijana ma võin öelda, seal ei saanud arugi, kumb kumma eest ära jooksis – seal olid sihukesed ringkoridorid, et…

ANSIP: Okei, kui me juba maratonist rääkisime, siis…

JÄNES: Jah. No ega minu haldusalas peale Kiku medali midagi ei olnudki.

ANSIP: Aga kuidagi alatu on Brüsseli ees selle medaliga keksida, kui Belgia ise ei saanud ühtegi medalit.

JÄNES: Jah, muidu võiks kas või seda meelde tuletada, et eelmine kord me saime kolm kulda.

KIISLER: Just! Allakäik on ikka metsik. Postimees soovitas sul vahepeal isegi tagasi astuda.

JÄNES (vaimukalt): Seda ma ei tea, mul polnud Postimees Vancouverisse tellitud.

LUKAS: Ja mis vaimustust suudab see üksainuke medalike süstida meie kasvavasse noorsukku, keda niigi jääb iga aastaga vähemaks.

JÄNES: Kuulge, mida te minult nõuate, kui isegi suur Soome ei saanud ühtegi kulda…

LIGI: Kas me täna asjast ka räägime?

SEEDER: Ma tahaks siiski teada, mis hinnangu me oma seekordsele olümpialkäigule anname.

AAVIKSOO: See oli rahvusliku tahte triumf!

JÄNES (mudib mõttes Aaviksoo kätt): Aitäh, Jaak.

PARTS: Kolm miinus. Poleks medalit tulnud, oleks paljas miinus.

ANSIP: Miks nii karmilt, sõbrad? Oleme ikka positiivsed. Ma kirjutan siia kõigepealt huumoriga, et… (kirjutab) “Eesti Vabariigi 92. aastapäeva auks näidati Vanemuise laval kolme möirgavat lõukoera.”

LANG: Kirjuta huumoriga, et lõukoerad olid kangesti pulstunud ja illustreerisid hästi Eesti Vabariigis kehtivat võimude lahususe printsiipi.

ANSIP: Kuidas on “pulstunud lõukoer” inglise keeles?

LANG: Soome keeles on “vanuttunut jalopeura”, aga inglise keeles ma nii lambist ei tea.

ANSIP: Siis hoia oma teravmeelsused endale. Kas kellelgi on veel midagi positiivset?

KIISLER: Tead, see veebruar on lühike nagu seasaba – sellega ei jõua juba puhtfüüsiliselt midagi positiivset teha.

LUKAS: See veebruar on, jah, nagu needus. Teed endale kuu alguses suured plaanid ja reformikavad, aga kohe ongi juba sõbrapäeva liulaskmine, ja siis ongi juba presidendiball.

KIISLER: Õnneks märts on pikem – saab midagi tehtud ka.

LUKAS: Annaks jumal.

ANSIP: Ja kuidas meie vabaduserist elab?

AAVIKSOO: Tänan küsimast, hästi. Uut valgustust tahab teha seitse Eesti firmat.

ANSIP (kirjutab): “Seitse”… Seitse on õnnenumber. Kellel on veel õnnenumbreid?

LUKAS: Seitse tuhat õnnelikku nägid ära ehtsa Leonardo.

ANSIP (kirjutab): “Leonardo”. Veel?

PEVKUR: Jääpurikaid kukub tänavu pähe kolmandiku võrra rohkem kui mullu.

ANSIP (kirjutab): “Kolmandiku võrra…” (Tõmbab maha.) Kuulge, lõpetage ära oma lollid naljad!

PEVKUR: Aga sa ära kirjuta kohe. Enne ikka mõtle ka.

ANSIP: Ei ole aega. Okei. Kas meil siis midagi üdini positiivset tõesti ei olnud?

PARTS: Reformi toetus langes veebruaris neli protsenti, IRLi toetus tõusis kaks protsenti.

LANG: Kas sa seda Zenoni apooriat tead: IRL jõuab iga sam­muga Reformile lähemale, aga päris järele ei jõua mitte kunagi!

ANSIP: Kes ei ole veel öelnud? Marko?

POMERANTS: Oota, mul on üks riim veel puudu.

ANSIP: Pole tarvis luuletusi. Ütle selges eesti keeles: mida sina veebruaris head tegid?

POMERANTS (deklameerib):

Ükspäev Lilleküla depoos,

päästja Marko oli hoos.

Väljakutset oodata ei tulnud kaua,

peagi kiirabiautosse viisin alkoholijoobes proua.

ANSIP: No selge. Reinul on näpp püsti?

LANG: Kuni meie spordiminister medaleid loeb, ma tuletaksin meelde, et meil oli ka üks oluline kultuurisündmus.

ANSIP: Seda ma kartsin.

LANG: Eestiga jättis ametlikult hüvasti Alla Borissovna Pugatšova. See on Eestile suur au, et niisugune maailmanimi…

JÄNES (ei suuda kuidagi rahuneda): Ja Venemaa sai praegu sama palju kulda kui Eesti eelmine kord Torinos – mida te must veel tahate?!

LUKAS: Eestile see võib olla suur au, aga elama hakkab Alla Borissovna hoopis Lätis.

JÄNES (ikka veel solvunud): Läti muide ei saanud ka kulda!

LANG: Läti sai see-eest Toomas Hendriku kõnede kogumiku läti keeles.

JÄNES: Ja Leedu ei saanud üldse medalit!

ANSIP: Okei, ehk õnnistab märts rohkemate andidega.

Eesriie