Hea tulemus saavutati Toomase sõnul seetõttu, et töö käigus tekkis tiimil väga hea klapp. Disainerid olid selgete visioonidega ja üsna sirgjoonelised, kuigi jah, kaks ühe vastu, muigab Toomas.


Samas nendib ta, et võrreldes igapäeva­töö, suurte finantsprojektide juhtimisega, osutus see pooleteiseaastane koduprojekt keerukamaks. Raskused ilmnesid alles siis, kui projekteerimisstaadium läbitud, kuid tüüpilise aja märgina teostamisturg kokku hakkas kuivama.


“Siseviimistlusega poole peale jõudes tekkis küll tunne, et kui keegi nüüd ostusooviga tuleks, jätaks asja sinnapaika. Aga enam muidugi mitte,” on ­Prangli ­kindel. Tema jutust kumab läbi selge rahulolu tehtu üle.


Miljonivaade tööstusmaastikul

Kolmanda korruse loftist avaneb vaade merele, mida ääristab tööstusmaastik. Valgusküllase olemise tagavad algses suuruses aknad, mis asetsevad täpselt nõnda, et päikest saab nautida peaaegu kogu päeva. Täna veel üsna trööstitus ümbruses elamine nõuab teatavat julgust (kuigi mitte just kriminogeenses mõttes), aga peremees loodab, et peatselt muutub see kant kõrgelt hinnatud piirkonnaks. Toomas peab Bekkeri sadama miljööd väga väärtuslikuks, ka seda tuulist atmosfääri, mis kaldaäärse elukohaga paratamatult kaasneb. “Koplist saab kümne aasta pärast uus Kadriorg,” ennustab ta, “ja akna all sadamas seisavad ainult jahid...”


Hoones tervikuna on suudetud säilitada ajalooline ja esinduslik üldmulje, kuigi kõrge ruum on tulnud osaliselt kaheks jagada. Paksud, tolle aja moe kohaselt kitsaste ja kõrgete akendega tellisseinad kõrguvad enam kui viie meetrini. “Kõrged laed ja avarus olid korteriostul minu valikukriteeriumiks,” teatab Toomas. “Olen kogu elu elanud just kõrgete lagedega korterites. Avarus paneb mõtted lendama.”


Detailid piinlikkuseni paigas

Kuigi ehituse käik polnud ülearu roosiline, leidis Toomas lõpuks suurepäraseid teosta­jaid. Lõpptulemus sai kuldsete käte ja ­lahtise peaga töömehe Ken Tarmase abiga ­tublisti väärtust juurde. Kergelt ­sinakasroheka var­jun­diga monokroomne foto keset ­korterit trepi­tõu­su-seinal oli olnud just tema idee. Nii saigi elutoa dominandiks unenäoline foto räämas ja paljukihilisest endisest tööstus­kesk­konnast, milles praegune korrastatud kodu asub.


Panipaiku on korteris piisavalt, nii et hoolikalt valitud detailide kõrval ruumides midagi ülearust silma ei hakka. Peremees tunnistas, et see oli kodukujunduses lausa üks eesmärke.


Põrandaparkett tuli asendada. Uus tammeparkett (NFS) laoti kalasabasse, kuid endisega võrreldes hoopis laiematest liistudest, et lao­muster suures ruumis liiga kribuks ei läheks. Jõuline nüanss.


Kaua otsis Toomas kõikjalt sobivat vaipa eluoa põrandale. Punastest ristkülikutest koosneva vaiba (Squares, disain Marc ­Kruisin) tellis ­salong House of Design Hispaania firmast Gandia Blasco, kus käsitöömeistrid seda silmatorkava disainiga eritellimusvaipa pool aastat valmistasid. Tulemus oli oota­mist väärt.


Köögi, elutoa ja magamistoa tellimusmööbel valmistati Sauel asuvas firmas Mööbliabi OÜ, kelle töö kvaliteeti ja paindlikkust lahenduste leidmisel Toomas jutu käigus korduvalt kiidab. Kesk tuba laiutav tohutu suur ja mug av dii van telliti samuti Eesti firmast – selle valmistas Borg.


Söögilaua toolid plaanis Toomas algul osta Armani mööblikollektsioonist, hind pani aga mõtlema. Kombineerides ja kattes Ikeast ostetud toolid ülejäänud mööbli toonidega harmoneeruvate katetega, oli tulemus peaaegu identne.


Nupuvajutuse peale rullub elutoa laest alla seinale suur ekraan. Juhtpuldist saab kustutada söögilaua kohal rippuvad Moooi nöörikera-lambid (Random Light, disain ­Bertjan Pot, 2001), teise liigutusega suriseb ette kardinarivi ja kodukino võib alata. Stiilipidu ootab sulnis 50ndate mikrofon…


Kõrval hõõgub vaikse leegiga delikaatne kamin, mille kujundus on eriti minimalistlik. Tumedas avas on heledate merekivikeste rida, mille vahelt väljub leek. Muide – gaasi­trass toodi korterisse vaid kamina tarbeks.


Osa ruumist kahel tasandil

Nagu öeldud, on osa korteri pinnast kahekorruseline. Suurem osa korterist otsustati siiski kõrgeks jätta ning aknaavasid vahe­laega mitte poolitada. Tasand lõpeb enne akendeni jõudmist, mistõttu ei häiri see fassaadijaotust ega takista päevavalguse sissepääsu.


Õhuküllane elutuba kasutab ruumi terves kõrguses. Kahekorruselise osa alumisel tasandil asuvad esik, tualettruumid koos ­aurusaunaga ja köök. Tualettruumides on saavutatud ootamatu avarus ja pidulikkus, võtmesõnaks tume marmor, mis saab alguse juba esikupõrandast. Peene graafikaga jõuline kivi annab ruumile vanaroomalikku massiivsust, suured peegelpinnad paljundavad kivipinna võlu. Muljet tasakaalustab valge sile pind ning kapiuste rida on kaetud tumeda spooniga.


Köök on helevalge, tööpind mustast kivist, millesse on süvistatud ka valamu. Kivitööde eest seisis hea Kivi Projekt. Metalldetailid lisavad valgete läikpindade ja tumeda tööpinna kontrastile industriaalsust.  Lisaks ehivad seda omanäolised metallesemed Lõuna-Aafrika disainerilt Carrol Boyesilt.


Interjööris on eriline koht valgusel. Avaras elutoas on palju loomulikku valgust. Lisaks päevavalgusele ja üldvalgustusele kohtab nii seintel kui ka põrandas dekoratiivvalgusteid.


Erilist tähelepanu on pööratud süvenditele akendevahelises seinaosas. Endised keskküttetorušahtid jäeti avatuks, neis paljastub seinamaterjal. Telliselao robustsust süvendis rõhutab altvalgus, lisaks on mõlemal pool seinavalgusti, ühtlasi liigendavad need pikka seinavertikaali.


Hapra jala küljes kummardub istumisnur­ga kohale suur must abažuur – kuulsa modelli Twiggy järgi nime saanud Foscarini põrandalamp. Selle pisem koopia on magamistoas lugemislambiks. Need sai Toomas töökaaslastelt advokaadibüroost Sorainen kingituseks, kui tal seal kümme tööaastat täis sai.


Minimalism rõhuga materjalil

Teisele korrusele viib trepp, mille visuaalse mõju üle võimutseb fotosuurendus. Ülal avaneb vaade Toomase üleni valgesse töökabinetti. Töönurgake, mille valgeid pindu ehib efektsete kõlarite ja ainuomase subwoofer’iga läbipaistev Maci-kollektsioon, meenutab tulevikubürood – lakooniline, sisaldades samas kõike vajalikku.


Ülakorruse esimeses kahes ruumis on sisalpõrandakate, servas liistude asemel köied. Läbi magamistoa pääseb vannituppa, mis on taas poeem kirjule marmorile, nagu ka alumise korruse marmorruum. Sealt avaneb suur klaasitud ava elutoa kohale õhuruumi, et vältida suletust. Teise valgusava kaudu pääseb päevavalgus läbi töötoa magamistuppa .


Ka m agamistoa seinas püüab pilku foto. Sellelgi on massiivset rauda, pildistatud ikka sealsamas Koplis asuva Balti Laevaremonditehase territooriumil. Kõigi selles kodus kasutatud kunstfotode autoriks on omaniku hea tuttav, Eestis resideeruv Austraalia fotograaf Graham Mitchell.


Pikka seina integreeritud riidekapis on reas triiksärgid ja kogu võimalikus värvi­skaalas lipsud. Tavaliselt Toomas firmamärkidele tähelepanu ei pööra, kuid tal on üks lemmik – inglise disainer Paul Smith, kelle loomingut ta endale Londonis käies soetab. Isegi hambaharjad on Toomasel Paul ­Smithi märgiga.


Magamistuba on ühendatud vannitoaga nii, et televiisorit saab niisama hästi vaadata vannist kui voodist. “Magamistuba on magamiseks,” ütleb Toomas selgituseks, miks ta on selle kavandanud minimaalse, aga väga õdusa. Selle kokkuhoiu arvelt on elutoa-osa suure aula mõõtmetes.


Toomase loodud erilise näo ja sisuga kodu on justkui värske tuulepuhang ajaloolises hoones, mis ettevaatlikult flirdib tulevikuteemadega.

8 olulist


  1. Elutuba kasutab ruumi täiskõrgust.

  2. Akende vahel on dekoratiivselt valgustatud orvad, kus paljastub tellis.

  3. Elutoas on kaks dominanti: fotosuurendus ja põneva disainiga suur vaip.

  4. Muud ruumid on jagatud kahele tasandile.

  5. Vahetasand ei ulatu akendeni, et muinsust mitte häirida.

  6. All on esik, aurusaunaga tualettruum, selle nurga taga köök ning ülal reas töönurk, magamis- ja vannituba.

  7. Töönurk on tulvil päevavalgust, magamistuba aga meeldivalt hämar ja detailivaba.

  8. Väärikates pesuruumides kumab jõuline marmor.