Ükski mure pole liiga väike
Iga laps on unikaalne ja kordumatu. Täiskasvanute kohus on tagada talle lapsepõlv koos armastuse, kodu, turvatunde ja arenguvõimalustega; märgata, panna tähele, vajadusel sekkuda ja abi osutada. Kahjuks pole alati võimalik, et kõik sujub nii hästi, kui võiks - ette tuleb muresid ja takistusi nii lastel kui ka täiskasvanutel.
Eestis on loodud hea võimalus küsida lastega seotud teemadel nõuannet lasteabitelefonilt 116 111
või anda teada abivajavast lapsest. Helistada saab sõltumata ajast ja kohast, telefon töötab üle Eesti ööpäev läbi ning on helistajale tasuta. Helistada võivad nii lapsed iseenda, mõne sõbra või tuttava pärast kui ka täiskasvanud (lapsevanemad, sugulased, tuttavad, naabrid, lastega töötavad spetsialistid, aga ka lapsele täiesti võõrad isikud, kes on märganud abivajavat last).
Kõnedele vastatakse nii eesti kui ka vene keeles, soovi korral saab helistaja jääda anonüümseks. Pöördujale pakutakse sotsiaalset nõustamist ja vajadusel kriisinõustamist ning jagatakse informatsiooni. Kui on vaja, edastatakse saadud info spetsialistile: kohaliku omavalitsuse töötajale, lasteasutuse juhtkonnale, ohvriabi töötajale, politseile.
Märka kiusamist
Lasteabitelefonile pöördutakse väga erinevate teemadega. Palju on suhteprobleeme. Kui lapsed ise helistavad, on neil tihti mureks tüli sõbra, kaaslase või vanemaga ning olukorda ei osata kuidagi lahendada. Juhtunu pärast tuntakse ennast halvasti, samas ei julgeta ega osata ise situatsiooni lahendada. Nõustajaga olukorda arutades saab selgust, kuidas oleks kõige parem toimida, ning enesekindlust, millest võib puududust olla.
Telefonile pöördutakse ka kiusamise pärast koolis, huviringis või internetis. Isegi nügimine, norimine, ignoreerimine ja tõrjumine on kiusamine ning kellelgi pole põhjust seda taluda.
Lapsed ja noored võiks koolikiusamiste puhul kasutada lasteabitelefoni veelgi rohkem. Üsna levinud on olukorrad, kus kõik näevad ja teavad, et kiusamine toimub, kuid sekkuda ei julge keegi, sest kardetakse iseenda pärast. Kardetakse ebapopulaarsust ning seda, et kiusamise ohvriks võib sattuda hoopis ise. Samas võiks iga laps teada, et kiusamisest mitteteatamine on omamoodi sellele kaasaaitamine ja sellest rääkimine pole kunagi kaebamine.
Kui koolis või lähikonnas puudub usaldusväärne inimene, võib julgelt pöörduda lasteabitelefoni poole. Helistaja saab jääda anonüümseks, nõustaja küsib vajaliku informatsiooni ning edastab selle
ise spetsialistile, kes saab olukorda kontrollida ja abivajajat aidata. Oluline on märgata ja sellest teatada.
Probleemiks suhted
Kui nõuandetelefoni poole pöörduvad täiskasvanud, on mureks sageli suhtlus lapse endaga ning probleemid kasvatusküsimustes ja üksteise mõistmises. Kui suhted lapsega kipuvad käest minema, võiksid vanemad mõtiskleda, mis on sellise situatsiooni põhjustanud. Palju nad teavad oma lapse tegemistest ja sõpradest tegelikult? Millal viimati ise lapsega koos midagi ette võeti ja talle tõeliselt aega pühendati?
Lapsega tasub olla aus, rääkida talle ka enda tunnetest, rõõmudest ja hirmudest, ühtlasi tunda siirast huvi tema tunnete ja mõtete vastu. Suhe on alati kahepoolne ning laps ootab vanemalt tuge ja turvatunnet. Kui talle on antud võimalus seda mõista, muutuvad ka suhted omavahel paremaks.
Pöördujad on tihti ka need, kes annavad teada sellest, kui mõni laps tundub olevat jäänud vanemate hoolitsuse ja järelevalveta, või need, kes kahtlustavad vägivalda. Täiskasvanud peavad võtma sellistes olukordades vastutuse, lähtuma lapse huvidest ning vajadusel sekkuma.
Igal väikesel ja suurel lapsel võib mõni hetk olla raske. Oluline on, et tal oleks keegi, kellele loota ja kellelt abi küsida. Lasteabi nõuandetelefon 116 111 pakub võimaluse nii lastele kui ka lastega seotud isikutele abi saada ja konsulteerida. Ükski mure pole kunagi liiga väike, et sellele ei peaks tähelepanu pöörama. Kui on kahtlus, tasub igal juhul helistada ja nõu küsida - koos on lihtsam otsustada.