Ümmarguseks paisumisest

Olen 21. sajandi aktiivne, õiget elutempot tabav naisterahvas. Nüüd aga veidike segaduses ja ehk mitte nii väga mina ise. Nüüdseks ka mitte enam üksi – indiviidist on saanud Meie. Aega tahaks maha võtta igapäeva tormlemisest ja teha nii, et ka Sinul oleks hea, kullake. Ma ootan …

Ema nahk peab ju olema siidine ja sile. Kõhu pealt tuleb seda eriti toita ja rasedusarme kavatsen ma igal juhul vältida. Proovin vürtsika mündiga nahka elustavat koorimisrituaali. Õnneks sobivad piparmündi ja vürtspõõsa aroomid mu nüüdseks nii tundlikuks muutunud lõhnameeltele.

Kolmeveerandtunnisele spaaergutusele otsa lubame endile veel toitva kameelia mähise, tahad ma ütlen Sulle, Täpike, miks? Sest lugesin, et sellised supervormis VIP emad nagu Madonna ja Posh kasutasid oma raseduse ajal ära pudelite kaupa jaapani kameelia õli, mille ülitoitvad omadused parandavad naha elastsust.

Pika ootamisaja alguses rõõmustame rindade suurenemise ja oleme vähem rõõmsad intensiivse kaalukasvu üle. Mureks ikka, kas ka lisaks kõhule kuhugi mujale lisakilosid on kogunenud. Kui esialgu hoiavad treenitud kõhulihased väljakujunevad kõhukumerused tagasi ja saab uhkeldada oma numbri võrra suurenenud rindadega, siis viimastel kuudel teeb kõht lõpuspurdi. See tundub uskumatu, et kõht nii lühikese ajaga tohututesse mõõtmetesse ettepoole kasvab ja lõpuks tungib naba väljapoole.

Paratamatud loobumised

Olen alati head toitu ja toiduvalmistamist armastanud. Kui seni olen suutnud tänu rohkele sportimisele oma kehakaalu ühtlaselt normaalse hoida, süües mida ja millal tahes, siis rasedusest tulenev elustiilimuutus paneb mind teistmoodi mõtlema. Kui päris alguses andsin erinevatele isudele järele, süües palju ja sageli mitte kõige tervislikumalt, siis viimasel ajal enam eriti süüa ei saa. Pisikeseks litsutud mao täitmiseks aitab sage söömine, kuigi see tekitab ahelsööja tunde. Olen selleks kolm söögikorda päevas kuue peal jaganud. Ja kaal muudkui lisandub! Positiivne on aga see, et viimase kuuga enam juurde ei võta, kuna suure kõhu kaasas vedimine kulutab enamiku päevasest energiavarudest.

Kui elustiili juurde kuulub sportimine, on sellest väga raske loobuda. Tõsi küll, seda saab teha järk-järgult, minnes üle äärmuslikelt hobidelt leebematele. Olen ilmselt paras friik, aga mind on alati nagu magnetiga tõmmanud ekstreemsuste poole. Võimalusel veedan suviti vabad hetked mere ääres lohesurfi harrastades ja talviti seiklen lumelauaga alpimäestikes. Esimesed täieliku kurnatuse ja südamepöörituse tunded ei tekita just erilist tahtmist spordiga tegeleda ja siis jõuab kohale arusaam, et keha ei kuulu enam sulle, vaid kasutab juba esimestest raseduskuudest suure osa energiat lapse kasvatamiseks. Kartus lapsest liigse pingutamise tõttu ilma jääda piirab hobisid, millega aktiivset tegeleda. Treeningute maht on raseduse lõpuks, kui tunned end tõelise vaalana, vähenenud pelgalt ujumisele. Seevastu naudib minu kaaslane endiselt ekstreemseid väljakutseid  ja sageli pean meenutama, et ma pole mitte dessantväelane, vaid peatselt sündiva lapse ema ega jaga tema kihku keha viimse piirini kurnamise vastu. Viimastel kuudel on isegi paar korrust trepist üles tulek paras väljakutse, misjärel lõõtsutad nagu auruvedur. Pisemagi pingutuse peale hapnikku kahe tarvis lihtsalt ei jätku.

Vaalade kujundujumine

Üks tänaväärne harrastus, mida rasedate enesetunde parandamiseks on pea enamikul spaadel ja basseinidel pakkuda, on vesivõimlemine. Viimasel kuul basseinis selja peal hõljudes meenutame kõrvaltvaatajale madalikule jäänud vaalu. Veekeskkond aitab end taas kergena tunda ja võimaldab sobivat füüsilist koormust saada. Viis, kuidas vesi su raskust toetab, annab aimu, kui raske sa tegelikult oled alles siis, kui end basseiniredeleist välja vinnama asud. Pisike kõhupiiga põtkib kõhus solidaarselt muusika taktis kaasa ja tundub sedasorti võimlemist nautivat.

Pseudomuredest

Suurest kõhust hoolimata tuleks oma sisemine ja välimine mina võimalikult kauaks säilitada.

Mõõdukas sportimine, tervislik toitumine ja elegantne riietumisstiil ei lase end liiga rasedana paista. Selge on see, et rasedusaegse treenimisega üle pingutada ei tasuks, sest ükskõik kui palju ka ei treeniks, ikka paisud aina suuremaks ja suuremaks.

Aga ikka närib hinge aeg-ajalt mure, kas kõhutitaga on ikka kõik korras. Minul kulmineerub miskipärast see mure reede õhtuks sinnamaani, et olen suisa paaril korral ööpäevaringsesse sünnitusmaja vastuvõttu sõitnud, palvega vastuvõtuarstil end üle vaadata. Õnneks on vastuvõtuarstid väga sõbralikud ja tõestavad ultraheliaparaatide ja muude monitoride abil, et laps tunneb end kõhus mõnusalt. Minusuguste muretsejate tarvis on õigustatult pea igas suuremas sünnitusmajas pakkuda tasulised ämmaemanda, naiste- ja lastearstiteenused, kes sünnituse eel tegelevad oma patsiendiga personaalselt ja on sinu jaoks olemas, kui jõuab kätte tähtis päeva ja üheksa kuud oodatud hetk. Lõpuks juhtub see niikuinii, kas sa muretsed või mitte.

Nauditavaid hetki üheksaks kõige erilisemaks kuuks spaas

Tibu, kuidas tundub, alustame Elemise massaažist? Tore, et ei pea ronima lauale, vaid saan ennast koos Sinuga sättida põrandal asuvasse kott-tooli pessa, mis täpselt mu kõhu järgi kuju võtab. Tajud, see teraapia mõjub nii, et meie südamed hakkavad ühes rütmis lööma? Tunnen, kuidas pinged seljas kaovad ja kogu 90 minutit olen turvaliselt kaitstud. Ahhaa, kuuled – seda hoolitsust kohandatakse igale trimestrile sobivaks.

Mis meil siis siin treeningplaanis valida on – joogat stuudios võime proovida, eks? Hingame koos, sirutame endid, venitame. Vees on hea olla, Sul ju ka, nii et suplusbasseinis toimuvad Aqua-Pi-Yo-Chi ja AquaMind peaksid samuti suurepäraselt sobima. Ega see polegi mingi salapärane hiina keel, vaid tähendab hoopis vaheldumisi pilatese harjutusi, jooga poose ja taiji liigutusi, mis aitavad suurendada kehalist võimekust. Seda võimekust läheb mul peatselt vaja, usu mind ... Paraneb tasakaal, rüht, koordinatsioon. Ja Aqua-Mind on lõõgastav treening vees, kus põhirõhk suunatakse kehahoiakule, veetunnetusele ja tasakaalule. Olgem ausad, ma lihtsalt tunnen end praegu vees paremini kui maa peal, on kergem olla. Ja mõlgub meeles arsti pakutud variant – ehk lähen sünnitama hoopis vette?

Valgesse mantlisse mähkunult leban nüüd lamamistoolil baldahhiinide all ja luban endale hetked ajakirjadega ja – tellime täna ka joogid siia, mis? Mida Sulle, suur smuuti või värskelt pressitud mahl? Olgu nii, jäätisekokteil sobib ka. Varsti tuleb Sinu issi mulle vastu, siis istume veel all lounge´is ja ma kavatsen süüa terve suure kitsejuustu salati ja natuke kooki ka.
Tead, kuidas teeme – võtame selles edevas Alabastertoas šokolaadihoolitsuse duaalina. Ma arvan, et ta on praegu natuke romantikat ära teeninud, tajun ise ka, et lobisen siin muudkui Sinuga, aga usu, ta on praegu veidike närvis ja teadmatuses, et mis ja kuidas. Ja kuigi väidetakse, et šokolaad vallandab õnnehormoonid, siis minul, mu kallis, oled selle pideva arutu, seletamatu, kõikehõlmava ja minu sisse ajuti suisa mitteäramahtuva õnnetunde põhjuseks SINA.