Kehva õppeedukuse ja ebaõpilasliku käitumise pärast jäi Otepää keskkooli 11. klass Urmas Otile suletuks. Keskhariduse omandamiseks viis ta oma paberid Valga kaugõppe- keskkooli Otepää konsultatsioonipunkti ja lõpetas kooli seal.

1974. aastal läks Ott Tallinna, et astuda Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrisse. Katsete ajal kirjutas ta oma endisele õpetajale Laine Heinale kolm kirja.

Need kirjad näevad esimest korda päevavalgust Voldemar Lindströmi septembris müügile ilmuvas raamatus "Õukonnata kuningas - intervjuukuningas". Oti kirjades figureeriv koolipoiss Tom on tänane tuntud näitleja Toomas Suumann.

Esimene kiri: lootust sisse saada pole

"Usun, et tänaseks päevaks on kõik pulmad, võsaleerid ja muud asjad läbi saanud ja minu kiri võib mitte ette tulla, nagu brikett näiteks. Tahan loota, et te ikka veel Otepääl olete ja seda kirja ikka enne augusti lõppu loete.

Minul on siis praegu kõige närvilisem õhtu (on 5. juuli). Homme on erialaeksam. 23 poissi pretendeerivad järgnevate (5., 6., 7. juuli) päevade jooksul 15 kohale (kursuse koosseis 15p + 10t).

Järgneva 3 päeva jooksul peab see üleliigne 8 laiali pudenema ja (naisi 21-10-le).

Millegipärast ma ei usu seda kõlakat (15+10). Naisi pole sinna kunagi nii palju igatsetud. Siiani on suhteliselt korralikult läinud: konsultatsioonis (à la eksam) sain ilma erilise higita läbi (lugesin 3 asja, laulsin "Kui ma alles noor veel olin", rääkisin anekdoodi ja ei teinud ühtegi etüüdi?! See-eest tuleb neid eksamil ilmselt nõrkemiseni teha). (Tohvelmann vaatas mind küll väga kehva pilguga - mulle tundub.)

Homme hommikul kell kaheksa sõidan Kivimäele (seal on nüüd dekanaat) eksamilehe järele. Alles hiljem, kui olin dokumendid sisse viinud, lõi kapslisse kaugõppekool ja ei oma tööraamatut.

Suur ebakõla! Millegipärast on tunne, et ei antagi eksamilehte! Ankeetidesse panin, et ei oma tööstaaži. Nüüd ongi ebakõla, et kus ma need ajad olin. Oleks pidanud selle asja paremini järele mõtlema. Eks näe!

Homme loen Blokki ja Runnelit. Mis ülehomme? Ei tea. Mingit reaalset lootust pole sisse saada. Tom paneb raudselt (õudne kehastumisvõime ja kohutav bravuur). Jüri tuli Saksamaalt. Palju pos. muljeid. Eks ta ise räägi. Kõigi eelduste kohaselt peaks ta maale jõudma 9.-10. skp.

Kõike head! Urmas Ott Tallinn juuli 1974

Teine kiri: kõik läheb liigagi libedalt

Ühe kirja panin teele juba mõned head päevad tagasi. Loodan, et olete kätte saanud. Mul on kogu sellest jampsist kõrini. Kolm eksamit on olnud, neljas ees. Eriala - 4, kirjand - 4, kirjandus - 5 (Tomil vastavalt 4-3-5). See "3" paneb suure küsimär­gi alla tema stipi. Kirjandi teemad olid (umbes):

• Ilukirjandus minu vaadete ja veendumuste kujundajana (Tom + mina).

• Kunstid nõukogude elutunnetuse peegelduses.

• Millega on seletatav L. Tolstoi teoste jääv väärtus.

• Kumba on kütkestavamalt kujutatud, Andrest või Pearut?

• Kohtumine emaga kirjanduse lehekülgedelt.

• (Ainult lavakatele.) Kinnipüütud hetki.

Head teemad, aga mitte kuidagi kirjutatavad.

Üldiselt on siin kõik liigagi libedalt läinud. Jube kartus ajaloo ees. 50 punkti. Eksamini 2 päeva, 3 ööd ja läbi vaadatud 2 punkti.

Eesti keeles vastasin:

1. Hamlet.

2. Tammaru-rahvas "Libahundis".

Aga kui tulnuks "Tuuline rand" või "Sõda ja rahu" või Jakobsoni näidendid või Sütiste. Hästi lõbus.

Muide, reedeti tahaksin endale kangesti Linda Näpi aju laenuks saada, kas või kümneks minutiks. Kõigest pikemalt juba Otepääl, kuhu loodan jõuda nädala lõpuks (laupäeval).

Urmas Ott, Tallinn 16. juuli 1974

Kolmas kiri: sain kätte üliõpilaspileti!

Kiri saab kirjutatud ainult sellepärast, et Teilt vastust välja pressida, mulle meeldib kirju saada. Täna oli siis aktus.

Gurjev pidas kõne. Jah, Mägi Heino kõned olid kuidagi kujundirikkamad, koloriitsemad, siiramad: "Mängumurud on kitsaks jäänud" või "Jahutud köhakad, millal te tulete". G hoiatas ekstravagantsuse, boheemluse, originaalitsemise eest.

Siis anti üliõpilaspiletid kätte. Oli küll kobe õhkkond. Käisime T-ga kaubamajas koolitarbeid ostmas. Oli selline järjekord, nagu müüdaks platvorm-sukk-lakk-import-talvesaapaid. Jumala eest! Mul on teile palve. Palun muretsege mulle kukega aabits. Ehk annab kuidagi organiseerida. Ma väga palun.

Tunniplaan on meil tohutult tihe. Praktiliselt 10 tundi, seal 1-2, seal 1-2, meeletu jooksmine ühest kohast teise.

Homme on meil nö üks päris tööpäev ja algab see muidugi NLKP ajalooga. A što takoje.…Hiljem jagatakse kogu tsunft gruppidesse. Siis saab ehk asjast arugi. Praegu on platooniline hirm, et midagi maha ei maga. Katsun seda ka mitte teha - see pole enam "Urmas oli haige. Ema" - vaid heidan õigel ajal magama. (Kell on 22.45.) Lõpetan ja soovin edu.

Urmas Ott

Edukat, rahulikku ja intriigideta uut hooaega teile HEAD UUT AASTAT!
Tallinnas, 2. sept. 1974. Urmas Ott

Eneseleidmine Marksismi-Leninismi Õhtuülikoolis

1974. aasta sügisel sai Urmas Otist Tallinna Riikliku Konservatooriumi üliõpilane, aga järgmise aasta kevadeks oli selge, et näitlejat temast ei tule. Ott ise on kirjutanud, et "kahtlused oma sobivuse kohta tulevasse ametisse tekkisid mul tegelikult juba esimestes erialatundides. Kui meile räägiti Stanislavski tuntud teesist, et tuleb armastada kunsti endas, aga mitte ennast kunstis, oli mulle tegelikult selge, et mina olen täpselt see, kes ma olema ei pea ja olla ei tohi. Kunsti iseendas ei täheldanud ma tegelikult üldse. Kogu mu edev ambitsioon oli rajatud naudingule, mida mulle võis pakkuda koht kunstis."

Nähtavasti ei tekkinud ka hingestatud sidet kursuse eestvedaja Kaarin Raidiga. "Mina ei oska teiega midagi teha, minge Moskvasse, proovige seal. Ärge ainult hakake vene filmides Saksa ohvitsere mängima," olla kursuse juhendaja soovitanud.

Urmas Ott astus Tallinna Pedagoogilisse Instituuti ja lõpetas kultuurhariduse nelja-aastase kursuse kolme aastaga. Kvalifikatsioon - taidlusteatri lavastaja.

Samal ajal läbis Ott Marksismi-Leninismi Õhtuülikooli kaheaastased kursused teletöötajatele. 1976. aastal istus ta esimest korda diktoritoolile.